) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Elle Lattik ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Elle Lattik võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Aktiva Finants OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja Tsiviilasi nr 2-09-6283 ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) ja kostja vahel 19.09.1997.a sõlmitud liitumislepingust (edaspidi Leping), mille lahutamatuks lisaks on Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjad (edaspidi Eeskirjad). Lepinguga kohustus kostja saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu arve tasumiseks vajalik teave oli kirjas kostjale regulaarselt esitatud arvetes. Vastavalt Lepingule ja Eeskirjadele oli kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud maksma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja oma Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, st kasutatud teenuste eest ei tasunud vastavalt esitatud arvetele. 14.02.2007.a loovutas Elisa Eesti AS Lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 4599 krooni koos kõrvalnõudega (viivis) hagejale. Hageja nõudis kostjalt võla ja viivise tasumist kohtuväliselt, kuid kostja hageja nõuet ei rahuldanud. Kohtumenetluses nõuab hageja kostjalt põhivõlga summas 4599 krooni ja viivist oluliselt vähendatud ulatuses, st summas 4598 krooni.
lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Enne 2002.a 01.juulit kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Sama põhimõte kehtib ka alates 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-s 1. TsKS § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu. 4.1. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas avalduste esitamise ajal kehtiva seadusega, st põhjendatud. Kuna hagiavaldus on esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu avalduse rahuldamata jätmist
lg 2 p 3 alusel, loetakse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv
4.2. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 2000 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Eeltoodut arvestades määrab kohus kindlaks, et hageja menetluskuluks käesolevas hagimenetluses on 1250 krooni riigilõivu ja 2000 krooni hageja esindaja kulu (õigusabikulu). Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab hageja menetluskulu kostja ja seda täies ulatuses Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.