) § 61 lg 3. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja töötab FIE-na, tema keskmine töötasu on 9 000 krooni, ning sissetulekuks veel elatisena väljamõistetud summa lapse A ülalpidamiseks, mis on olnud 2500 krooni. Ja lapsetoetus 600 krooni. Hageja ei ole nõutavat summat millegagi tõendanud. Hageja on nõus tasuma hagejale lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, et välja mõistetud elatise suurust muuta, et on võimeline lapse ülalpidamiseks maksma 1500 krooni. Kostja nõustub elatisega 2 500 krooni kuus tütre A ülalpidamiseks, kuna poeg S on juba saanud täisealiseks. A K sünnitunnistustest nähtuvalt on pooled nende lapse vanemad. Harju Maakohtu 06.03.2008 otsusega on MK lt kostja kasuks välja mõistetud S Kja A Külalpidamiseks igaühele elatis 2500 krooni kuus (tsiviilasi nr 2-07-52834). Vaidlust ei ole selles, et kostja elab koos lastega Tallinnas xxx. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et MK on teinud kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse, et tema töötasust peetakse kinni elatis laste ülalpidamiseks 5000 krooni (tl 2-3). Hageja esitatud tõendiga TTL C OÜ töötamisel makstud tasude kohta on tuvastatud, et ta töötasu on 6-9000 krooni kuus (tl 21). Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta on suuteline ülalpidamist maksma 1500 krooni kuus. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta töötab , kuid tütre ülalpidamiseks vajalik summa on 2500 krooni. Kostja vastuses kinnitab, et Fiena töötamisel tema töötasu on 9000 krooni. Asjaolu, et hageja on võtnud 04.10.2004 Sampo Pangast laenu ja nimetatud laenu tagasimaksmiseks on vormistatud maksepuhkus kuni 11.11.2009 ei anna alust hagi rahuldamiseks (t lk 22-24).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 3 600 krooni alates 01.01.2007 ning alates 01.01.2008 on 4 350 krooni ning ka käesoleval aastal on palga alammäär 4350 krooni. Hageja on arvestanud kulutusi igale lapsele summas 5 307 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud
lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samas sätestab
Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. LaKS § 39 kohaselt on lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.
ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb
Kohus määrab ühe lapse ülalpidamiseks elatise suuruseks 2 175 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Vastavalt
§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 28.05.2009.a. Seega tuleb muuta Harju Maakohtu 06.03.2008 otsust ja kostjalt so MK lt hageja so IB kasuks välja mõista elatis 2 175 krooni kuus kuni A K täisealiseks saamiseni xxx.a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kuna poeg S K on saanud hagi esitamise ajal täisealiseks, siis tema osas haginõue ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 3 või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna otsus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.