XXX esitas Tartu Halduskohtusse vene keeles kirjutatud kaebuse Tartu Vangla vastu (registreeritud haldusasjana nr 3-09-3151). Kaebus on kohtu poolt tõlgitud eesti keelde. Kaebuses XXX kaebab selle peale, et Tartu Vangla administratsioon koostas tema peale ettekande seoses kaebuse esitaja poolt tööle minemisest keeldumisega, ehkki ta ei tööta, ei ole lepinguga tutvunud, ei ole midagi alla kirjutanud jne. Kaebusele lisatud avalduses (koopia), mis on esitatud Tartu vangla direktorile 07.12.2009, on märgitud, et „03.12.2009 kell 14.35 tuli mu juurde kontaktisik T. Lukk ja käskis alla kirjutada, et ma pean minema kuhugi tööle.“. Kuna kaebusest ei selgu ja kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimist XXX poolt, esitas kohus sellekohase päringu Tartu Vanglale. Vastuseks kohtu päringule teatas Tartu Vangla 28.01.2010 elektronkirjaga järgmist: Kinnipeetav XXX on Tartu Vangla 02.12.2009 käskkirjaga nr 1-4/1819 määratud tööle majandustöölisena, nimetatud käskkirja XXX vaide korras vaidlustanud ei ole. 07.12.2009 esitas XXX vanglale avalduse (reg nr V1 11958), milles esitas oma põhjendused, miks tema ei peaks tööl käima. 1 21.12.2009 anti XXX korraldus tööle asuda, millest ta keeldus ja selle eest määrati talle 11.01.2010 käskkirjaga nr 1-4/67 noomitus, mida XXX vaide korras vaidlustanud ei ole. 30.12.2009 oli XXX vestlus inspektor-kontaktisikuga 07.12.2009 avalduses märgitud teemadel, pärast mida kirjutas XXX avaldusele omakäeliselt, et võtab avalduse tagasi palju täpsema avalduse kirjutamiseks. Rohkem XXX Tartu Vanglale töötamisega seoses avaldusi esitanud ei ole. Kohtule faksiga edastatud Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes Raini Jõksi 02.12.2009 käskkirjalt nr 1-4/1819 on näha märge „Kinnipeetav ei soovinud käskkirjaga tutvuda ja keeldus allkirja andmast 04.12.2009 Terje Lukk insp.-kontaktisik (allkiri)“.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 (alates 24.07.2009 jõustunud) kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vabaneda Tartu Vangla käskkirjast, millega teda tööle määrati. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus on seisukohal, et seoses eeltooduga on XXX läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub antud kaebus tagastamisele. Samuti on Tartu Ringkonnakohus 27.08.2009 kohtumääruses haldusasjas 3-09-587 asunud seisukohale, et kaebajal tuleb järgida vaide esitamiseks seadusega kehtestatud korda. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kohus selgitab: seoses kaebuse tagastamisega puudub vajadus riigilõivust vabastamise taotluse osas seisukoha võtmiseks. Maare Aloe kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.