Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-17606 Menet

) § 403 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule teatanud, et nad soovivad asja arutamist kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kohus tegi vastavasisulise määruse 10.06.2009 ja edastas selle koheselt elektrooniliselt pooltele, kuid kostja ei kinnitanud määruse kättesaamist. Sellest tulenevalt kohus 28.08.2009 määrusega tühistas 10.06.2009 määrusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja andis pooltele täiendavate arvamuste, avalduste, dokumentide esitamiseks uueks ajaks 21.09.2009 ja määras, et kohtulahend on avalik 30.09.

1. Töölepinguseadus (TLS)(1.juuli 2009 redaktsioon) § 131 lg 1 kohaselt enne
2. aasta
3. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates
4. aasta
5. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne
6. aasta
7. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
8. aasta
9. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hageja palus esitatud hagi kohaselt kostjalt välja mõista 2008 aasta oktoobri, novembri ja detsembri kuude eest saamata jäänud töötasu kokku summas 49 947 krooni, koondamishüvitis 18 915 krooni, lõpparve 8 792 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis 18 800 krooni ja viivis töötasu maksmisega viivitamise eest 4 200 krooni ning menetluskulud. Kostja võttis omaks kohustused arvestatud ja väljamaksmata töötasude ja hüvitiste osas järgnevalt: oktoober 4 425 krooni, november 18 880 krooni, detsember 14 160 krooni, kokku summas 37 465 krooni, puhkusekompensatsioon 7,67 päeva 4 907 krooni ja koondamishüvitis 19 380 krooni. Kostja oma vastuses märkis veel, et märtsis 2009 tehti hagejale osaline palga väljamakse, mis aga ei kajastu tema esitatud hagis ja 03.03.2009 sõlmiti kompromisskokkuleppe töötasu väljamakse ajatamiseks, mille alusel maksis kostja 14.03.2009 hageja pangaarvele osaliselt oktoobrikuu töötasust summa 7 469 krooni, millest arvati maha maksud. Lisaks märgib kostja, et seoses tema hetkeliste rahaliste raskustega on tal on võimalik rahalised kohustused hageja ees likvideerida mitte enne 15.09.2009.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TLS § 1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmiti 08.04.2008 tööleping nr A146, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle keevitaja-monteerija ametikohal (tlk 7-11). Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 49 p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses ja kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseadus (PalS) § 31 lg 5 järgi palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Töölepingu punkti 5.1 kohaselt moodustus hageja põhipalk 9 769 krooni kuus ja töölepepingu punkt 5.2 kohaselt preemia 6 512 krooni (tlk 7-11). 15.05.2008 muudeti töölepingu punkte 5.1 ja 5.2, mille kohaselt hageja põhipalk oli 11 328 krooni ja preemia 7 552 krooni, kokku 18 880 krooni kuus (tlk 12). 3 Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 74 lg 2 ja PalS § 32 lg 1 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval välja maksma töötajale kõik saada olevad summad, sealhulgas puhkuseseadus (PuhkS) § 25 kohaselt töölepingu lõppemise korral kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitise ning TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga ja PalS § 35 alusel palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Vaidlus puudub selles, et hagejal on saamata jäänud osa 2008 aasta oktoobri, novembri ja detsembri kuu töötasust, osaliselt rahalist hüvitist kasutamata puhkuse eest ja koondamishüvitis. Vaidlus puudub koondamishüvitise suuruses, mis on 19 380 krooni ja kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitise suuruses, mis on 4907 krooni. Kumbki pool ei ole kohtule esitanud kostja viidatud poolte väidetavalt sõlmitud kompromisslepingut hageja töötasu väljamakse ajatamiseks ega esitanud tõendeid selle kokkuleppe alusel kostja poolt 14.03.2009 hageja pangaarvele osaliselt oktoobrikuu töötasust summa 7 469 krooni maksmise kohta (millest arvati maha maksud). Hageja on küll koos hagiavaldusega esitanud kohtule oma Swedpanga konto väljavõtte, mille esimesel lehel on märgitud, et konto väljavõte hõlmab perioodi 01.04.2008 kuni 17.04.2009 (tlk. 16) ja on esitatud 19 lehel, kuid alates konto väljavõtte 10.ndast leheküljest (tlk. 25) ei ole konto väljavõtte leheküljed enam nähtavad ja viimane tehing konto väljavõtte kohaselt on tehtud 22.12.2008 (tlk. 28). Hageja konto väljavõtte viimased 6 lehte on hageja poolt kohtule esitamata, seega ei ole võimalik hinnata, kas kostja kandis 14.03.2009 hageja pangaarvele osaliselt oktoobrikuu töötasust summa 7 469 või mitte või hoopiski hageja püüab eelnimetatud fakti varjata, jättes kohtule esitamata oma konto väljavõtted, eriti 2009 aasta märtsikuu kohta. Ülalmärgitud dokumente ei ole pooled kohtule esitanud ka siis, kui kohus andis pooltele täiendava tähtaja dokumentide esitamiseks (tlk. 38 ja 42). Poolte arvestused erinevad saamata jäänud töötasu suuruses. Hageja on esitanud oma arvestused hagiavalduses (bruto) ja lisanud 2008.aasta kohta oma konto väljavõtte, kus nähtub laekumine netos. Hageja ei ole esitanud temale esitatud tema palga arvestuse dokumente. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata, milline summa kuulus hagejale igakuuliselt arvestamisele ja milline summa hageja kontole kandmisele. Kostja esitas hageja palgalehe arvestused ajavahemiku 01.10.2008 kuni 31.05.2009 kohta (tlk. 35), millega tõendab oma osalist omaksvõttu hageja suhtes täitmata kohustuste osas. Seega leiab kohus, et antud asjas tuleb lähtuda kostja esitatud palga arvestusest, mistõttu hageja saamata jäänud palganõue kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 37 465 krooni. TLS § 119 lg 2 alusel on põhjendatud lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 18 880 krooni väljamõistmine kostjalt hageja kasuks, kuna pooltel puudub vaidlus lõpparve väljamaksmisega viivitamise osas. Hageja ei ole hagis selgitanud, mida sisaldab hageja nõue; lõpparve 8 792 krooni, seega tuleb esitatud nõue jätta rahuldamata kui tõendamata ja põhjendamatu. Kohus ei pea mõistlikuks ka hageja nõuet viiviste summas 4200 krooni väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks, kuna tõendite ja dokumentide esitamisel ei ole pooled antud asja käitunud VÕS § 6 ja 7 mõistes parimas usus, seega jätab nimetatud nõude rahuldamata. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Seega tuleb välja mõista ABF AS-lt AK kasuks saamata jäänud palk kokku summas 37 465 krooni, kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitis 4907 krooni, koondamishüvitis 19 380 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk 18 880 krooni TLS § 119 lg. alusel. 4 Rahuldamata tuleb jätta AK nõuded viiviste 4200 krooni ja lõpparve 8792 krooni saamiseks. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 4 ja § 163 lg.

1 kohaselt jätab kohus menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda..

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 5