6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud xxxx poeg J R , kes elab hageja juures ja on tema ülalpidada. Lapse perekonnanimi R sünniaktil on Rakvere Linnavalitsuse 28.07.1997.a. korraldusega nr.xxxx muudetud perekonnanimeks H . Pooled elavad lahus. Kostja pole lapse ülalpidamise kohustust täitnud. Hageja on käesoleval ajal töötu. Viimases töökohas oli keskmine töötasu 3 671 krooni ja 16 senti. Hagejal puuduvad andmed selle kohta, kas kostja töötab või mitte. Juhindudes PKS § 60, § 61 lg. 1 ja 4 sätteist palub hageja kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumsuuruse lapse kohta. Vastavalt PKS §-le 70 lg. 2 palub hageja kostjalt elatis välja mõista alates 2008.a. oktoobrikuust kuni oktoober 2009.a. summas 26 100 krooni. Ühtlasi teatab hageja, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 12.11.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt, vastuhagi esitada ei soovi, palub jätta menetluskulud poolte kanda, on nõus kirjaliku menetlusega ning pakub välja kompromissi. Kostja ei ole nõus elatist tasuma tagasiulatuvalt, kuna poeg on viibinud xxxx ja ka vanglas ning hageja ei ole sel ajal poega ülal pidanud. Kostjal püsiv töökoht puudub, mistõttu püsiv sissetulek puudub, samuti puudub vara, mille realiseerimise arvelt oleks võimalik elatist maksta. Samas jäi abielu lahutamisel hagejale kostja ema rahaliste vahenditega ostetud korter, mille hageja on välja üürinud ja millelt ta saab tulu. Kostja on äärmisel juhul võimeline maksma elatusraha 1 000 krooni kuus alates 01.11.2009.a. ja pakub sellega välja kompromissi. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja palub hagi rahuldada ja elatis välja mõista, sest kostja pole oma kohustust last ülal pidada täitnud. Laps õpib praegu Aluvere koolis 8-ndas klassis, eile oli tal sünnipäev, aga kostja isegi ei helistanud pojale ega ole ka muul viisil poega toetanud. Asjaolu, et kostja hetkel ei tööta, ei vabasta teda elatise maksmisest, sest kostja on töövõimeline. Järelikult on tal võimalus töötada ka lihttöödel, mitte ainult oma eriala järgi. Kostja pöördus töötukassasse alles asja kohtuliku menetluse ajal. Hageja esindaja ütleb, et hageja jääb oma nõude juurde, palub hagi rahuldada ja kostjalt elatis välja mõista. Ühtlasi palub esindaja jätta menetluskulud kostja kanda, sest hageja on teinud kulutusi õigusabile üle 5 000 krooni ulatuses. Kostja selgitab, et ametlik töökoht tal puudub, mistõttu püsivat sissetulekut pole. Viimati sai ta ajutiselt tööd 2009.a. suvel. Töötukassasse pöördus, et saaks ka arsti juurde minna. Tööturaha ta ei saa, sest enne töötukassasse pöördumist ei töötanud. Veel 05.01.2010.a. käis ta tööd vaatamas, kuid midagi ei pakutud. Ka ajalehte on pandud töö pakkumise kuulutus, kuid keegi pole veel soovi avaldanud. Töövõimega probleeme pole, kuid igale tööle ei tahaks ka minna, tahaks erialast, keevitaja või ehitaja tööd, kus oleks ka korralik töötasu. Kostja seletab, et elab elukaaslase juures, kes aitab ka kostjat ennast ülal pidada, mingeid rahalisi kohustusi kostjal ei ole ega ole ka rohkem ülalpeetavaid. Lapsest pole ta aastaid midagi teadnud, teiste inimeste käest on kuulnud, kuidas poja elu on läinud. Pole ka poja telefoninumbrit. Samuti pole hageja poja ülalpidamiseks raha küsinud. Lõpuks ütleb kostja, et ta on hagiga nõus, kuigi ta ei tea, kust ta selle raha peaks saama. Raha pole ka menetluskulude jaoks. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. Vastavalt
§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele 2 tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud, kuid võttis eelistungil hagi õigeks.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigekvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud eelistungil. Hagi õigeksvõtt on protokollitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. Kostja algselt esitatud vastuväide, et elatise maksmine pole jõukohane, kuna tal pole püsivat töökohta, pole asjakohane, sest lapsevanema kohustus on oma elu korraldada selliselt, et ta suudaks oma last ülal pidada. Riigikohus on oma lahendeis (3-2-1-52-07, 3-2-1-65-07) korduvalt selgitanud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja palub välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Nõutav elatusraha on kooskõlas seaduses sätestatuga. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 30.10.2009.a. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.09.2009.a. Kohtu arvates kostja majanduslik olukord ei anna võimalust kostjalt elatusraha tagantjärele välja mõista, kuna see summa kuni hagi esitamiseni oleks 4 350 krooni ja seaks kostja majanduslikult veelgi keerulisemasse olukorda, sest ka elatisehagi esitamisest alates 30.10.2009.a. on kostjale kujunenud võlgnevus. Samas selgus hageja seletusest, et pojal on korter, mis on antud üürile. Järelikult on selle arvelt olnud ja on võimalik katta ka poja ülalpidamise kulutusi. Seega on põhjendatud elatis kostjalt välja mõista alates 30.10.2009.a. igakuise elatusrahana 2 175 krooni.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja nõuab õigusabikulu, mis on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna. Kulusid tõendavat dokumenti kohtule ei esitatud. Samas Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-112-01 selgitanud, et pole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte ning et kuludokumendiks lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile võib olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Esindajaks on advokaat, mis eeldab õigusabikulude olemasolu. 3
1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Istungil selgus, et hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist kostja poole pöördunud ega lapse ülalpidamise vajadusest rääkinud. Seda tulnuks teha, kui seni ei olnud hageja umbes 15 aasta jooksul kostjale sellist nõuet esitatud. Kostja on kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagile kui ka istungil selgitanud oma varalist olukorda ja tegelikke võimalusi, lõpuks hagi õigeks võtnud, mistõttu ei saa väita, et hagi oleks esitatud selletõttu, et kostja ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Samuti selgus istungil, et pole õige hageja hagiavalduses märgitud väide, et ta on töötu. Hageja kinnitas, et ta töötab, tegutseb FIEna. Järelikult oli hageja otsustada ja valida, kas tal oma 3 671 kroonise palga ja töötuse juures oli vajalik ja võimalik advokaadi abi kasutada olukorras, kus hageja oleks tõenäoliselt saanud õigusabikulusid vältida, kui ta oleks elatise saamise soovist varem kostjat teavitanud. Seega tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 164, 173, 440-442, 468, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes Kohtuotsus jõustus 23. 02. 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.