lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.10.2008.a esitas G. G. Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. G. vastu laste K. G. ja R. G. ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes. 10.10.2008.a tehti võlgnikule makseettepanek, millele võlgnik esitas vastuväite. 18.11.2008.a määrusega jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses. 16.12.2008.a esitatud hagiavalduses palus hageja kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise igakuise elatusrahana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära summas 2 175 krooni ja tulumaks sellelt summas 578 krooni, kokku 2 753 krooni kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 08.06-03.12.2008.a eest 36 146 krooni. 21.04.2009.a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus määrata mõlema lapse elukohaks hageja G. G. elukoht. Pooltel on alaealised pojad K. G. (sünd XX.XX.XXXX.a) ja R. G. (sünd XX.XX.XXXX.a). Poolte abielu on lahutatud ja nad elavad eraldi elukohtades. Hageja ja kostja ühisomandis olnud korterist kolis kostja välja 13.05.2008.a ning temaga koos asus tema uude elukohta elama ka poeg R. G.. 08.06.2008.a asus R. G. taas elama hageja juurde. Laste ülalpidamiskulusid kostja sellest ajast alates tasunud ei ole. Seega on mõlemad pojad alates 2008.a juunist hageja juures ning tema ülalpidamisel. 03.06.2009.a Harju Maakohtu määrusega kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt määrati mõlema lapse elukohaks hageja elukoht. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatis kummalegi lapsele 1500 krooni kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so 08.10.2008.a. Kostja seisukoht Kostja nõustus hagiga osaliselt. Kostja ei vaidle vastu elatusraha suurusele 1500 krooni kuus ühele lapsele. Kostja nõustus elatise välja mõistmisega alates 01.06.2009.a, so ajast, mil määrati kindlaks laste elukoht. Kuni selle ajani oli poolte kokkuleppel K. G. elukohaks isa elukoht ja R. G. elukohaks ema elukoht. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 16.06.2009.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis T. G.lt välja poja K. G. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni ja poja R. G. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni alates 08.10.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni G. G. kasuks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. 3 PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Antud juhul vaidlus puudub elatise suuruses. Pooltel on vaidlus elatise määramise aja üle. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja esitas avalduse lastele elatise nõudes maksekäsu kiirmenetluses 08.10.2008.a, millele kostja esitas vastuväite. Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, siis vastavalt
lgle 6 jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetlust lõpetada.
sätestab, et kui elatisnõue lahendatakse hagimenetluses, loetakse võlgniku vastuväited elatisnõudele kostja hagi vastuseks, millest järeldades tuleb hagi esitamise ajaks lugeda avalduse esitamise aeg maksekäsu kiirmenetluses. Sellisel seisukohal oli Riigikohus oma lahendis 3-2-1-57-07. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et põhjendatud on elatusraha väljamõistmine ajast, mil määrati kindlaks laste elukoht. Pooled olid küll lahku minnes kokku leppinud, et üks laps jääb elama ema, teine isa juurde, kuid selline kokkulepe ei toiminud. 08.06.2008.a asus R. samuti elama isa juurde. Laste ülalpidamiskohustus lasub aga mõlemal vanemal võrdselt. Antud juhul R. lahkumisega hageja juurde kostja laste ülalpidamiskohustuse täitmises enam ei osalenud. Seega kuulub elatis välja mõistmisele alates avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses, so 08.10.2008.a. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 16.07.2009.a esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus
lg-te 1 ja 2 alusel menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu rahuldada ka kummagi lapse elatisele summas 1500 krooni tulumaksuosa lisamise nõue summas 315 krooni kalendrikuus alates 08.10.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. 12.12.2008.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kohtul kostjalt välja mõista enda kasuks mh elatise igakuise elatusrahana kuni laste täisealiseks saamiseni mõlemale lapsele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära summas 2175 krooni + tulumaks sellelt summas 578 krooni, kokku 2 753 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas elatisraha suuruse nõuet lapse kohta kuus 1500 kroonini + tulumaks. 16.06.2009.a otsuses rahuldas maakohus hageja nõuded ja mõistis kostjalt mh välja elatusraha 1500 krooni kummagi lapse eest igakuise elatusrahana alates 08.10.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kaebuse kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta hageja nõude lisada elatisenõudele ka tulumaksuosa, milline oli juba hagiavalduse esialgses redaktsioonis, kuna tulumaksuseaduse § 19 lg-s 1 sätestatakse, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab mh kohtuotsuse alusel vastavalt perekonnaseaduse §-dele 23, 61-64 või 69.
lg-st 7 tulenevalt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues mh esitatud nõuded. Maakohus on jätnud tulumaksu lisamise nõude otsuses märkimata. 4
lg-st 5 tulenevalt peab resolutsiooni sõnastusest olema üheselt mõistetav ka see, millised nõuded jätab kohus rahuldamata. Maakohus on jätnud sõnastamata, et ta ei rahulda tulumaksu elatisele lisamise nõuet.
Harju Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tulumaksu lisamise nõude rahuldamata. Vastustaja seisukoht Kostja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt
lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Asjaolu, et hageja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme. Kohus lahendas hagi vastavalt esitatud nõudele ega pidanud põhjendama, miks ta lisaks elatusrahale tulumaksu välja ei mõista. Nähtuvalt 01.06.2009 kohtuistungi (tlk. 99) protokollist on hageja esialgset elatisenõude suurust kummalegi lapsele vähendanud 1500 kroonini, alates 08.10.2008.
217 lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Protokollist ei nähtu, et kohtuistungil osalenud hageja oleks kohtule teatanud esindaja poolt kohtuistungil esitatud ebaõigest nõudest ega soovist nõuet tulumaksu osa võrra suurendada. Peale kohtule esitatud tõendite avaldamist ei ole hageja kohtuvaidluse käigus soovinud midagi juurde lisada. Hageja ei soovinud, et kohus elatusraha suuruse määraks, vaid avaldas otsesõnu tahet välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 1500 krooni kummalegi lapsele. Seega kohus, juhindudes hageja nõudest, mõistis otsusega kostjalt põhjendatult kummalegi lapsele välja igakuise elatusraha 1500 krooni, kokku 3 000 krooni kuus. Nõustuda tuleb hagejaga selles, et esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana, millele lisandub tulumaks, kuid taolist nõuet ei ole ta kohtuistungil esitatud. Toimikus (tlk. 109) olevat ilma kuupäevata ja allkirjata dokumenti ei ole protokolli kohaselt kohtule esitatud. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et elatise väljamõistmisel tuleb igakuise elatusraha summale tulumaksusumma juurde arvestada. Perekonnaseadus selleks alust ei anna. Tulumaks on vaid asjaolu, mida kohus võib elatusraha suuruse väljamõistmisel arvestada, kuid kohus ei saa tulumaksu kostjalt eraldi välja mõista, nagu hageja ekslikult leiab. 5 Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab
lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, so antud juhul hageja. Urmas Reinola Ulvi Loonurm Ande Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.