) § 491 regulatsioonist ja nõustub, et vangla edastab tema 09.04.2007 esitatud „kirja/vaide“ tõlkimisele ning võtab seejärel allakirjutanu vanglasiseselt isikuarvelt maha tõlkekulud vastavalt tõlkebüroo esitatud arvetele. Tõlketeenuse hinna kohta oli dokumendis selgitatud, et ühe lehekülje tõlkimise hind on 167,5 kr, üks arvestuslik lehekülg sisaldab 1800 täheruumi ning tõlke mahtu arvestatakse tõlgitud ja trükitud teksti järgi; kui teksti ei ole täislehekülge, siis vähimaks ühikuks, millelt tõlkebüroo tasu võtab, on pool lehekülge. Samalaadsele dokumendile (toimiku nr 3-07-2585 lk 30) võttis Murru Vangla 06.08.2007 (dokumendil puudub allkirjastamise kuupäev, kuid Murru Vangla märgitud allkirja võtmise kuupäevas 06.08.2007 puudub vaidlus) kaebajalt allkirja viimase 06.08.2007 esitatud „kirja/vaide“ tõlkimise kulude mahavõtmise kohta allakirjutanu vanglasiseselt isikuarvelt. Dokumentidel nimetatud A. Sidorovi kirjade vene keelest eesti keelde tõlkimise eest esitas Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo OÜ Murru Vanglale 24.04.2007 arve nr 2252 (tl 28) summas 217,83 kr ja 15.08.2007 arve nr 2445 (tl 29) summas 1055,63 kr. Murru Vangla tasus need arved ning teostas nende kulude katteks kaebuse esitaja isikuarvelt 16.11.2007 ülekande summas 24 kr.
lg 6 (siin ja edaspidi peetakse otsuse tekstis silmas
redaktsiooni, mis kehtis allkirjade andmise ajal vaidlusalustele kirjalikele nõusolekutele) sätestab tõepoolest kinnipeetava kohustuse temale osutatud tõlketeenuse kulud kanda, kuid juhul, kui kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid puuduvad, siis teostatakse
lg 8 alusel tõlketeenus vangla arvel.
ei anna vanglale üldse õigust küsida kinnipeetavalt nõusolekut tõlkekulude kandmiseks. Kaebaja isikuarvel raha ei ole ning ei olnud ka tõlketeenuse eest tasu küsimise ajal, nagu nähtub Murru Vangla 05.09.2007 tõendist (toimik nr 3-08-305 lk 11); 2
Küsitav on
lg 6 vastavus haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevatele vaidemenetluse põhimõtetele. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-93-04 (p 14) väljendatud seisukoha järgi on vaidemenetluse üks eesmärke anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Halduskohtumenetluses on isikul võimalik taotleda riigi õigusabi, mis on lõivuvaba, kuid vaidemenetluses selline õigus puudub. Praktikas on isikul võimalik pöörduda kohtusse ka vene keeles ning tõlkimine toimub tasuta kohtu koosseisulise tõlgi poolt.
lg 6 loob olukorra, kus vaidemenetlus on isikule koormavam kui kohtumenetlus.
lg 6 jätab isiku ilma võimaluseta saada õigusabi ja on vastuolus direktiivi 2002/8/EC art-tega 3, 4 ja 7; 6) Kaebaja isikuarvelt ülekantud 24 kr on kaebajal õigus RVastS § 22 lg 1 alusel tagasi nõuda kui avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadu. 3. Tallinna Halduskohtu 03.07.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) VangS § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi; kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Ka kaebuse esitajale on selgitatud vanglasse saabumisel õigusi ja kohustusi, samuti antud teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Kaebuse esitajal on piisavalt kogemusi kaebuste jms esitamisel nii haldusorganitele kui ka kohtule; 2) Põhiseaduse § 52 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, ja lg 2 näeb ette, et tõlgi kasutamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.
§-s 491 on sätestatud Justiitsministeeriumile saadetava võõrkeelse kirja ning vaide tõlkimine, mille lg 1 kohaselt peavad Justiitsministeeriumile saadetav kiri ning edastatav vaie olema 3
Lõige 6 sätestab üldpõhimõtte, et tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav, millest erandiks on olukord, kus kinnipeetava arvel puuduvad rahalised vahendid või need ei ole piisavad tõlketeenuse eest tasumiseks. Sellisel juhul kannab tõlkekulud vangla, mis aga ei tähenda, et vanglal oleks seadusest tulenevalt keelatud kokkuleppel kinnipeetavaga maha kanda tõlketeenuse summa, kui kinnipeetava arvele peaks raha laekuma. Kinnipeetaval rahaliste vahendite puudumine ei ole püsiv nähtus, see olukord võib mingil ajal muutuda. Vangla ja kinnipeetava kokkulepe, et tõlketööde tasu kantakse kinnipeetava arvelt maha, kui raha laekub tema arvele, on seaduslik. Tõlketööde teostamist vangla arvel erisoodustusena ei näe ette seadus või muud õigusaktid. Samas tehakse kinnipeetavale teatud mööndusi, kui tal hetkel puuduvad rahalised vahendid, kuid ta vajab tõlketeenust oma õiguste ja huvide kaitsel haldusmenetluses või kohtus; 3) Vangla ja kinnipeetava vahel sõlmitud tõlketööde teostamise ja tasumise kokkuleppe (kirjalik nõusolek) näol ei ole tegemist eraõigusliku suhtega, kuna vangla ja kinnipeetava vahel puudub eraõiguslikule lepingulisele suhtele omane privaatautonoomia. Seetõttu ei saa kinnipeetav valida erinevate teenusepakkujate vahel. Murru vangla ja Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo OÜ vahel on sõlmitud leping, mis kinnipeetavaid ei puuduta, kuid mis tagab vangla kaudu (vahendusel) kinnipeetavatele tõlketeenuse osutamise ja selle kättesaadavuse, kui viimased seda vajavad; 4) Kuna puudub klausel, et
lg-s 8 nimetatud kinnipeetavale osutatakse tõlketeenust vangla kulul, on mõistlik ja kohane küsida enne tõlketeenuse osutamist kinnipeetavalt, kas ta on nõus kandma tõlkekulud, et kinnipeetav oleks sellest teadlik ja sellega nõustuks. Kaebuse esitajale tehtud tööpakkumised on vastustaja kinnitusel kaebaja poolt tagasi lükatud soovimatusest vanglas tööd teha. Kinnipeetav saab vanglasiseselt kasutada tasuta üksnes neid teenuseid, mida näeb ette seadus või õigusaktid ja kui ta soovib vanglas kasutada seadusega lubatud tasulist teenust, tuleb tal selle eest ka endal tasuda. Üheks seda võimaldavaks sissetulekuallikaks on töötasu. Sellel on kasvatuslik mõju, mis peaks stimuleerima kinnipeetavat vanglas tööd tegema; 5) Paljasõnaline ja põhjendamatu on kaebaja väide tema õigusaktide mittetundmise, riigikeele mittevaldamise ja erakorraliste vajaduste ärakasutamisest. Tunnistaja T. E., kelle töökohustuste hulka kuulub kinnipeetavatele vanglasiseste dokumentide kirjalik või suuline tõlkimine ja kes valdab vene keelt, kinnitas kohtus, et ta on tõlkinud kaebuse esitajale vaidlusalused kokkulepped tõlketööde teostamise osas ning selgitanud tasumise korda, mille kohta on võtnud kaebajalt allkirjad. Kuna A. Sidorov on sage pretensioonide ja kaebuste esitaja, ei saanud see olla temale teadmata, talle on alati selgitatud tõlkimise korda ja protseduuri 4
lg 6 mittevastavusest kõrgemalseisvatele õigusaktidele ja põhjendusi, et kinnipeetavale tehtavate tõlgete panemine kinnipeetava kanda ei ole lubatav. Täiendavalt märgib apellandi esindaja selles küsimuses järgmist. Halduskohtu tõlgendus, mille kohaselt peab isik alati tasuma enda vaiete tõlkimise eest ning haldusorgan ei oma diskretsiooniõigust teda sellest kulust vabastada, on kaalutlusõiguse mittevõimaldamise tõttu ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus (vrd Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-04). Diskretsiooni puudumisega seondub ka vastustaja võimalus seada ebamõistlikult kõrged tõlketeenuse hinnad, mis viib kaebeõiguse kitsendamisele. Vajab rõhutamist, et vangla julgeolekuosakond takistab kaebajal tööle asumist ja seega oma kaebeõiguse teostamiseks vajaliku raha teenimist. Ka muukeelse vaide esitamise piiramine
Need normid sätestavad, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus vm dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, v.a. keeleseaduse §-s 10 sätestatud juhul, ning kui riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse, taotluse vm dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks. Seega on isikule antud õigus muukeelsete vaiete esitamiseks ja Justiitsministeeriumile kui vaide saajale diskretsiooniõigus otsustada võõrkeelse vaide lubatavuse üle. Selline õigus puudus vanglal. Direktiivi 2002/8/EC art 5 lg-st 1 tulenevalt peab kinnipeetavale vaidemenetluses võimaldama tasuta tõlkimist alati, kui oma majandusliku olukorra tõttu ei ole kinnipeetav võimeline kulu kandma. Puudub alus asetada Eesti kodanikke halvemasse olukorda kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikke; 3) Apellandi põhjendatud huvi kohta tuvastamistaotluste esitamiseks märgitakse esindaja apellatsioonkaebuses täiendavalt, et apellandilt raha mittevõtmise korral saab ta kasutada kinnipeetavatele lubatud teenuseid (televiisori vaatamine, vangla poest sisseostude tegemine jms), teha tõestamistoimingud. Raha äravõtmisega kaasneks ka varasema kohtulahendi täitmise võimatus (kompromiss haldusasjas nr 3-05-431). 5. Murru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Põhjendused: 1) Apellandil on rahapuudusel küll võimatu teha sisseoste vangla kauplusest, kuid sarnaselt riigi õigusabiga saab kohtult taotleda menetlusabi kohtukulude katmiseks (advokaadikulud, riigilõiv, kassatsioonikautsjon, kohtule tagatise andmise kohustus jne) ning notaritasu maksmisest vabastamist. Apellandile ei kaasne tõlketeenuste eest tasumisega varasema kohtulahendi täitmise võimatust. VangS § 44 lg-st 2 tulenevalt võetakse raha tõlketeenuste eest rahaliste nõuete täitmisest ja vabanemisfondist ülejäänud summa arvelt. Kinnipeetaval isikul ei ole kohustust vangla kaudu dokumente tõlkida, ta võib seda ka ise korraldada; 2) Apellandi väide, nagu oleks halduskohus asunud seisukohale, et kinnipeetaval peab olema praktiline võimalus esitada vaideid vaid siis, kui ta on nõus nende tõlkimise eest maksma, on ekslik. Kinnipeetavale on tagatud võimalus vaiet esitada ka siis, kui tema vanglasisesel isikuar6
lg-tele 6 ja 8 koostoimes.
annab vanglale õiguse küsida kinnipeetavalt nõusolekut tõlkekulude kandmiseks; 3) Vangla poolt pakutavad tõlketeenuse hinnad jäävad alla tõlketuru tavapärastele hindadele; 4) Puuduvad alused kahtlemaks T. E. ametialases kompetentsuses. Tunnistaja märkis, et selgitas ja tõlkis apellandile dokumentide sisu suuliselt. Apellandi viidatud lausekatke tähendab seda, et tunnistaja ei mäleta, kas lisaks tõlkimisele ja selgitamisele toimus veel mingi muu jutuajamine, mitte seda, et tõlkimine toimus poolikult. Väide T. E. huvist anda vastustajale soodsaid ütlusi on põhjendamatu. T. E. valdab vene keelt ning tal ei olnud mingit põhjust kaebajale allakirjutatava teksti sisu poolikult tõlkida ja selgitada. Apellant pole väitnud, et tunnistajal oleks midagi isiklikku tema vastu. Tunnistaja kinnitas, et mõlemal korral, nii 11.04.2007 kui ka 06.08.2007 tõlkis ta kaebajale kinnipeetava allkirja blankettide sisu. Apellandi väide, et ta ei saanud aru, millele alla kirjutab, ei saa olla tõene, kuna mõlemas allkirjas on märgitud summa numbrites, mis on tõlkimatagi üheselt arusaadav. Väide, et apellandile ei selgitatud õigust taotleda riigi õigusabi eestikeelse vaide koostamiseks, põhineb oletusel, et õigusabi oleks määratud ilma hüvitamiskohustuseta; kohus otsustab, kas riigi õigusabi on põhjendatud. Kui apellant oleks saanud riigi õigusabi vaide koostamiseks, oleks tal tulnud tasuda riigilõivu 200 kr, kuna väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi saamiseks on riigilõivu tasumise kohustus. Samuti oleks vaidemenetlus veninud väga pikale seoses taotluse kohtule esitamisega. Ka riigi õigusabi pole riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p-dest 2-4 ja § 28 lg-st 1 tulenevalt tingimata täiesti tasuta; 5)
lg 1 pole vastuolus keeleseadusega, kuna Justiitsministeerium ongi koheselt nõudnud vaide tõlkimist eesti keelde. Ühestki õigustloovast aktist ei tulene riigiasutustele kohustust võõrkeelsete kirjalike tõlgete koostamiseks. Tõlke vajaduse, viisi ja vormi (suuline või kirjalik) hindamisel tuleb kaaluda konkreetse juhtumi asjaolusid. Olukorras, kus kinnipeetavale on tagatud vanglaametnike poolt suulise tõlke tegemise võimalus ning Eestis elanud pikaajalisel kinnipeetaval on olnud võimalus õppida eesti keelt nii vabaduses kui vanglas viibides, ei riku kirjaliku tõlke tegemata jätmine ebaproportsionaalselt kinnipeetava õigusi. Murru Vanglas ei toimu diskrimineerimist keele mittetundmise pinnalt. Vangla on arvestanud A. Sidorovi eesti keelest arusaamise võimet ning talle on olnud tagatud võimalus dokumentide suuliseks tõlkimiseks vene keelde. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.02.1998 otsuses nr 3-4-1-1-98 on märgitud, et eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, ilma milleta pole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud. Põhiseaduse § 1 deklareerib, et Eesti on demokraatlik vabariik. Demokraatia toimimise üks tingimus on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi. Seega on esindusdemokraatias ja riiklikus asjaajamises eesti keele kasutamise nõude esitamine Eestis kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus õigustatud. Põhiseaduse § 6 kohaselt on eesti riigikeel eesti keel. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 3 lg 1 kohaselt on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseadus ei näe ette avaldustele võõrkeelsete vastuste koostamist riigiasutuse poolt. Seega kehtib üldine eeldus, et vastused koostatakse eesti keeles. 7
ei ole põhiseadusega vastuolus. Apellandile on tagatud põhiseaduses loetletud õigused. Samuti pole
HMS § 20 sätestab, et haldusmenetluse keel on eesti keel; 6) Julgeolekuosakond ei takista kaebajal tööle minna, takistuseks on kujunenud kaebaja tervislik seisund (02.06.2008 kirjas halduskohtule (toimiku nr 3-07-2585 lk 205) selgitab vangla, et kaebajal on võimalus asuda tööle majandustöödele, millest ta on keeldunud, tervisliku seisundi tõttu ei ole kaebuse esitajal võimalik töötada sööklas). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne kirja või vaide vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist arvestab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord tehakse enne allkirja võtmist kinnipeetavale vangla poolt teatavaks.“ Järelikult nägi
otsesõnu ette vanglale kinnipeetavaga sellise kokkuleppe sõlmimise pädevuse. Väide, et vangla oleks kaebuse esitaja rahapuuduse tõttu pidanud kaebuse esitaja võõrkeelse dokumendi tõlkebüroole edastama ilma kaebuse esitajalt allkirja võtmata viimase nõusoleku kohta tõlkekulude hüvitamiseks, ei puuduta vangla pädevust sellise kokkuleppe sõlmimisel, vaid on asjakohane küsimuses, kas sõlmitud kokkulepe oli õiguspärane. 11. Vaidlusalustel kokkulepetel ei esine ka TsÜS §-des 86-89 sätestatud tühisuse aluseid, sh ei ole leping vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87). Ühestki seadusest ei tulene keeldu sõlmida kinnipeetavaga kokkulepet, mille kohaselt viimane võtab enda kanda võõrkeelse dokumendi tõlkimise kulud eesti keelde, mis on VangS § 11 lg 1 ja HMS § 21 lg 1 kohaselt vangistusseaduse alusel toimuva haldusmenetluse keel. Vastupidi, HMS § 21 lg 2 sätestab, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti; sealjuures võib haldusorgan kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas vanglal oli
-st tulenevalt õigus nõuda kaebuse esitajalt nõusolekut, et kirja tõlkimise kulud kaetakse kaebuse esitaja vanglasisese isikuarve rahadest. Ringkonnakohus leiab, et
lg-st 8 tulenes tõepoolest, et selles sättes nimetatud kinnipeetavalt ei saa vangla samal ajal kehtinud
lg 6 redaktsiooni alusel nõuda kirjalikku nõusolekut ehk kokkuleppe sõlmimist tõlketeenuse eest tasumiseks kinnipeetava isikuarvele tulevikus eeldatavalt laekuvatest rahadest, ning peab kirja või vaide tõlkijale edastama sõltumata sellest, kas kinnipeetav on nõus sellise kokkuleppe sõlmimisega. Sätte tõlgendamisel selliselt, et kinnipeetaval vanglasisesel isikuarvel rahaliste vahendite puudumine on mööduv nähtus ja
lg 8 tagab üksnes, et kinnipeetaval ei jää kiri saatmata ega vaie esitamata ainuüksi seetõttu, et temal hetkel raha puudub, muutuks
Ohu, et kinnipeetava rahaline hetkeolukord võtab talt võimaluse tõlketeenust saada, välistab juba
lg 6, millest ilmneb, et kinnipeetavalt ei nõuta tõlketeenuse eest tasumist ette, vaid tõlkijale tasub pärast tõlketeenuse osutamist viimase poolt esitatud arve alusel vangla. Seepärast, kui
lg 8 tolleaegsele redaktsioonile mingi iseseisev tähendus omistada, saab see olla üksnes selline, et kinnipeetaval, kelle isikuarvel rahalised vahendid puuduvad, kirja või vaide tõlketeenuse kulude katmise kohustust ei teki. See, et vanglal ei olnud
lg 8 kohaselt õigus nõuda selles sättes nimetatud kinnipeetavalt kirjalikku nõusolekut tõlkekulude hüvitamiseks, ei keelanud selles sättes nimetatud kinnipeetavalt sellise nõusoleku võtmist, kui viimane oli kulude hüvitamisega nõus. Seetõttu ei olnud vaidlusalused kokkulepped vastuolus ka
sätetega. 12. Seega ei ole vaidlusalused kokkulepped tühised. Kuni kokkulepped kehtivad, on apellant kohustatud neid sõltumata nende õigusvastasusest täitma. Seda kohustust ei mõjuta apellandi väited 9
lg-st 6, ei puutu asjasse ka kaebuse esitaja väited selle
sätte vastuolu kohta kõrgemalseisvate õigusaktidega.
-d või talle oleks tehtud takistusi selle õigusaktiga tutvumisel. Kirjalikus nõusolekus sisaldub viide
§-le 491, samuti on seal märgitud teatud rahasummad. Need tekstiosad pidid kaebuse esitajale ka ilma tõlketa olema arusaadavad ning tal pidi tekkima kahtlus, et tekstile allkirja andes võtab ta endale dokumentide tõlkimisega seotud rahalisi kohustusi. Pole usutav, et kaebuse esitaja arvas, et tema allkirja on tõlkimise kulude suurust käsitlevale dokumendile vaja olukorras, kus tal puudub nende kulude kandmisega igasugune seos. Kui nende kohustuste võtmine ei oleks vastanud tema tahtele, oleks ta tõenäoliselt kasutanud võimalust uurida
§-st 491 järgi, millist laadi dokumendile temalt allkiri võeti, esitada allkirja võtmise suhtes vangla administratsioonile pretensioon ning keelduda hiljem samalaadsele dokumendile allkirja andmisest. Halduskohus on märkinud, et kaebuse esitaja on kogenud asjaajamises erinevate asutustega ja kohtuga, on esitanud kaebusi ka eesti keeles ning ei ole isik, kes kergekäeliselt millelegi alla kirjutaks, teadmata selle sisu. Seega oleks kaebus vaidlusaluste halduslepingute tühistamiseks esitatud tähtaja rikkumisega. Kuna tõendatud on see, et kaebuse esitaja sai lepingust tulenevatest kohustusest teada lepingu sõlmimisel, ei ole teada kaebetähtaja ületamiseks mõjuvaid põhjusi. Seega oleks tühistamiskaebuse menetlus tõenäoliselt HKMS § 12 lg 3 alusel tulnud lõpetada.
lg-te 6 ja 8 ekslikust tõlgendusest, ei tähenda pettust - kaebaja tahtlikku eksitusse viimist. Kaebuse esitajal oli võimalik
lg-st 6 tulenevalt kohustatud tõlketeenuse kulud hüvitama, mistõttu ta ei pidanud tehingut kaebuse esitajale kahjulikuks. Samuti ei esine käesoleval juhul TsÜS §-s 97 nimetatud ja kaebaja väidetud raskeid asjaolusid – kaebuse esitaja kogenematus ja sõltuvussuhte ärakasutamine.
sätted, mis puudutavad Justiitsministeeriumile kinnipeetavate poolt edastatavate võõrkeelsete dokumentide tõlkimist ja tõlkekulude kandmist, on olnud kättesaadavad ka kaebuse esitajale. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, nagu oleks iga vangla poolne rikkumine, sh selgituskohustuse täitmata jätmine, vaadeldav kinnipeetava sõltuvussuhte ärakasutamisena. Kaebuse esitaja ei ole ka selgitanud, mis olid erilised vajadused, mis nõudsid dokumentide menetlemist võimalikult kiiresti ilma viivituseta, mida oleks põhjustanud kaebuse esitaja keeldumine nõusoleku andmisest tõlkekulude hüvitamiseks ja Justiitsministeeriumi võimalik keeldumine
lg 7 kohaselt kaebuse esitaja võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmisest (mida kaebuse esitaja oleks saanud vaidlustada). Kaebuse esitaja on vande all selgitanud, et esimesena antud kirjalik nõusolek puudutas „vastuväite“, teisena antud nõusolek „kaebuse ministeeriumile“ tõlkimist ning kui kaebuse esitajat oleks teavitatud, et tema kontolt võetakse edaspidi raha maha, oleks ta keeldunud „kaebuse“ esitamisest (toimiku nr 3-07-2585 lk 218). See seletus viitab sellele, et hädavajadust ministeeriumile kirjutada kaebuse esitajal polnud. Sellele, nagu oleks kaebuse esitaja vangla poolt asetatud sundseisu, räägib vastu ka kaebuse esitaja vande all antud selgitus (toimiku nr 3-072585 lk 218), mille kohaselt öelnud T. E. talle, et kui kaebuse esitajal raha ei ole, maksab tõlgete eest vangla. Kaebuse esitaja ei väida, et teda oleks ähvardatud, et dokumentide tõlkimine sõltub nõusoleku allkirjastamisest. 21. Eeltoodu põhjal nähtub, et halduskohtu poolt HKMS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud selgituskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja lahendamise lõpptulemust. III 22. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebuse esitaja kasuks, jääb rahuldamata taotlus mõista kaebajale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud välja vastustajalt. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.