) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Vastavalt
lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. 3 Avaldaja taotleb A C vanema õiguste äravõtmist lapse D C suhtes põhjusel, et lapse ema hoidub kõrvale lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest ilma mõjuva põhjuseta, so
Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine A C on põhjendatud, kuna puudutatud isik on jätnud oma vanema kohustused mõjuva põhjuseta täitmata. Asjas puudub vaidlus selles, et A C ei ole peale vanglast vabanemist juunist 2008.a. lapse D C kasvatamises ja ülalpidamises osalenud. Mõjuvaid põhjusi, mis oleksid takistanud A C vanema kohustusi täitmast, ei esine. Narva linna Sotsiaalabiamet on piisavalt pakkunud A C võimalusi ja omapoolset abi oma võimalike probleemide lahendamiseks. A C ei ole pakutud abi kasutanud või on neist lihtsalt kõrvale hoidnud. Kohtuistungil A C avaldas kohtule, et on vanema õiguste äravõtmisega nõus ja leiab, et lapsel on I Z juures parem. D C avaldas ärakuulamisel kohtule, et tahab jääda I Z juurde. Seega asub kohus seisukohale, et Narva linna avaldus A C vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse D C suhtes, mida toetab ka alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina, tuleb rahuldada, sest vanem on jätnud mõjuvate põhjusteta täitmata vanema kohustused lapse ees, pakutud abi ja võimalusi eluga toimetulemiseks A C kasutanud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus
Vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides. Sellega tagab kohus lapsele võimaluse paremale tulevikule. Kohus selgitab, et vastavalt
§-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikul, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.
lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja ning on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Tõendamist on leidnud, et alaealisele D C eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealine D C on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuna D emalt A C on võetud ära vanema õigused lapse suhtes.
lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus.
lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. I Zon esitanud kohtule kirjaliku avalduse enda määramiseks eestkostjaks ja kinnitanud seda ka ärakuulamisel. Kohus arvestab eestkostja valikul I Z isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada D C eestkostjaks. Samuti arvestab kohus D C soovi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et I Z on võimeline hoolitsema D C kasvatamise ja ülalpidamise eest. D C eestkostjaks tuleb määrata I Z, kes on kohtu hinnangul oma isikuomaduste poolest sobivaks isikuks. Kohus on veendunud, et I Z tuleb eestkostja ülesannetega toime. Tulenevalt
lg 1 sätestatudt on I Z eestkostetava seaduslik 4 esindaja.
lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas
Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele (
MS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.