← Eesti

2-09-24887/3

Obsah (11)§ 416§ 142§ 472§ 317§ 407§ 444§ 468§ 162§ 173§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2009.a, kell 14.00, Tallinn Tsiviilasja number

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 28.05.2009.a esitas AS Swedbank hagi J E vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 8 000.00 krooni nimetatud lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks ning käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 30 000.00 krooni. Kostja jättis oma lepingutest tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista käenduseta väikelaenu lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 14 752.76 krooni, intressid 2 187.86 krooni ja viivised 1 232.44 krooni, kokku 18 173.06 krooni ning püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1 600.00 krooni, intressid 03.93 krooni ja viivised 36.96 krooni, kokku 1 640.89 krooni. Hageja põhinõue kostja vastu on kokku 16 352.76 krooni, intressid 2 191.79 krooni, viivised 1 269,40 krooni. Kokku 19 813.95 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (16 352.76 krooni) seaduses sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) alates 28.05.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750,00 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000,00 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus

§ 317lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks.

Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 19 813.95 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (16 352.76 krooni) alates hagi esitamisest 28.05.2009.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). 2

(3)Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 4 950,00 krooni (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 750,00 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000,00 krooni ning teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200,00 krooni) hageja kasuks. Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.