) § 402 lg 1 ja 2 näevad ette võimaluse esitada taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule taotluse notari tasu maksmisest vabastamiseks 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist. Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamist. Avaldaja on taotluses märkinud, et soovib notari tasu maksmisest vabastamist pärimisõiguse tunnistuse väljaandmiseks, ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamiseks ja muu notar toimingu tegemiseks. Avaldaja soovib tasust vabastamist kogu summa ulatuses. Taotlusele lisatud Jõgeva notar Kaja Tenissoni 22.12.2009.a arve summas 3489.60 krooni. Arvel on märgitud ametitegevused, mille eest on tasu arvestatud, pärimisõiguse tunnistuse välja andmine, pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu tõestamine, kinnistamisavalduse tõestamine ning ärakirjade valmistamine, kokku 2908 krooni, koos käibemaksuga 3489 krooni. Kohus leiab, et arvel märgitud notari ametitoimingud ja kulud kuuluvad notari tasu seaduses märgitud loetellu, milliste toimingute tasu maksmisest isikut võib vabastada, vaid osaliselt:
lg 1 märgitu kohaselt saab taotleja vabastada vaid pärimisõiguse tunnistuse välja andmise tasust 1600 krooni (
p 33) ja kinnistamisavalduse tõestamise tasust 390 krooni (
p 9), samuti nimetatud dokumentidest ärakirjade valmistamise tasust kokku summas 260 krooni (tuleneb otseselt TS § 402 lg 1). Pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu tõestamine ei kuulu notariaaltoimingute loetellu, mille tasust oleks isikut võimalik vabastada, mistõttu ei ole avaldajat võimalik vabastada tasust 640+18 krooni= 658 + käibemaks 20%= 789.60 krooni.
lg 5 alusel kohaldatakse notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.
lg 6 järgi kohaldatakse maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele RÕS § 15 lõiget 2. Kohus tuvastas, et ei esine RÕS § 7 lg 1 p 2, 3 ja 7–12 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Lähtudes RÕS § 14 sätestatust, leiab kohus, et avaldaja on isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu on õigustatud saama riigi õigusabi- notari tasu maksmisest vabastamist. Ixxxxx Uxxx on õpilane ja tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas 2899 krooni. Arveldusarvetel sääste ei ole. Avaldaja on varaks, mis talle kuulub, märkinud taotlusse 3-toalise korteri asukohaga xxxxxx linnas, kuid kohus vararegistri alusel tuvastas, et avaldajale ei kuulu sellist korterit. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub avaldajale kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas (reg osa nr xxxxxxx, suurusega 1,1 ha), mis kinnistamisavalduse esitamise kuupäeva arvestades (21.12.2009) ongi pärandvaraks, millega tehtud pärimistoimingute eest tasumisele kuuluvast notari tasust vabastamist avaldaja taotleb. Avaldaja elukohaks on korter xxxxxx linnas, mis eeldatavalt kuulub tema vanematele. Kuludeks, mida avaldaja ja temaga koos elavad pereliikmed kuus vältimatult teevad, on taotluses märgitud 4282 krooni. Seega ületavad avaldaja tulud tema sissetuleku, tal puudub kiirelt realiseeritav vara ja ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda notari tasu. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks RÕS § 15 lg 2 ja § 8 asub kohtunik seisukohale, et Ixxxxx Uxxx tuleb notari tasu maksmisest vabastada osaliselt- summas 2250, millele lisandub käibemaks 450 krooni, kokku 2700 krooni. 2 2-10-1564 Kohus märgub, et Ixxxxx Uxxx on 19-aastane õpilane, kelle õpingud lähiajal läbi peaksid saama ja ta võib asuda tööle ning saada sissetulekut. Samuti on avaldajal võimalik saada tulu päritud kinnisvara majandamisest (rentimine, põllumajanduslik tootmine jne) või saada krediidiasutustest laenu vara tagatisel. RÕS § 16 alusel leiab kohus, et notari tasu tuleb avaldaja poolt hüvitada 2 aasta jooksula alates käesoleva määruse jõustumisest. Hüvitatav summa tuleb tasuda ühekordse maksena Notarite Koja arveldusarvele. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.