2-09-68548 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-68548 T
) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on Adavere alevikus xxxxxxxxxxxasuva elamu korteri nrxx omanik ja korteriühistu Axxxxxxxxxxxxxx liige. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse (
) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele 2 2-09-68548 kindlaks määratud tähtpäeval.
§ 101
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
§ 108
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on nõue põhivõla osas põhjendatud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust.
§ 101
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 113
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriühistu Adavere xxxxxxx põhikirja punkti 3.
- alapunkti kohaselt on ühistu liige kohustatud majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu üldkoosoleku 15.04.
- a otsusega on muudetud korteriühistu põhikirjas kodukorraga viivist 0,15 % ööpäevas (tl.23). Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna korteriühistu kodukord sätestab suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, siis on nimetatud säte tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja viivisenõue kostjalt majandamiskulude tasumisega viivitamise eest viivise määras 0,15 % tasumata summalt päevas põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule ka korrektset viivisearvestust, mille põhjal oleks võimalik arvestust kontrollida ja viivist seaduses sätestatud viivisemäära alusel välja arvestada. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata, olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud nõudele tähtaegselt vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 407 lg-l saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi põhinõude osas, seega jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1200 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 3