Obsah (6)

§ 3§ 40§ 56§ 57§ 4§ 79

3-09-451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-451 Haldusasi A.A. kaebus T

) toodud nõudeid. Kaebaja arvates on rikutud järgmisi

norme: ei ole näidatud, mis alusel akt ja otsus on antud. Isiku õigus võib piirata ainult seaduse alusel (

§ 3

lg 1); ei ole näidatud, mis alusel akti andja tegutseb; rikutud on ärakuulamise põhimõtet (

§ 40

). Kaebajat pole kordagi kuulatud teisaldamisotsust menetledes ega pole lastud selgitusi anda; aktis pole põhjendatud teisaldamisotsust (

§ 56

); puudub vaidlustamisviide (

§ 57

); aktist sai kaebaja teada alles teabenõude tegemisel, st teda ei ole teavitatud otsuse tegemisest; järgitud ei ole kaalutluse põhimõtet (

§ 4

). Nimelt oli sõiduk pargitud alas, kus ei tohi parkida, kuid liiklusmärk, mis hoiatab sõiduki teisaldamise eest on paigutatud selliselt, et juhil, kes sooritab parempööret Estonia pst-lt Otsa tänavale, pole võimalik teisaldamist hoiatavat märki näha. Väidet kinnitavad lisatud pildid. TTA on liiklusmärgi paigaldamisel rikkunud kehtivaid nõudeid. EVS 613:2001 kohaselt märkidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest peab olema 0,5 m kuni 2,0 m. Märgi paneku kõrgus, st alumise märgi allserva kõrgussõidutee kattest tee kõrvale pandud märgil asulas 2,0 m kuni 4,0 m. Ühele toele pandud märkide vahe peab olema 50 mm kuni 100 mm. 2 Silmale on omane, et ese on halvasti nähtav või täiesti nähtamatu, kui ta asub pimeduses ja ta ei helendu, ta eraldub halvasti taustast või sulab sellega ühte, eset ümbritsevad heledad valgusallikad pimestavad vaatajat. Igal hetkel näeb inimene teatud osa ruumist, mida nimetatakse nägemisväljaks. Teravalt näeb inimene ainult nägemisvälja keskosas, äärtel muutub nähtavus ebaselgeks. Pilgu ümbersuunamine kestab teatu aja. Pilgu ümbersuunamiseks kulub u 0,15 ... 0,25 s ja pilgu kinnitamiseks veel umbes teist samapalju. Täieliku ülevaate saamiseks võib kokku kuluda u 1 s. Tahavaatepeeglite kasutamine pikendab aega veelgi. Enamasti aga ei taga ühekordne pilguheit ohutust ja selles tuleb uuesti veenduda. Inimese reageerimise võime – 0,6 ... 1,5 s, 30 km/h = 8,3 m/s; 20 km/h = 5,6 m/s; 10 km/h = 2,8 m/s; 5 km/h = 1,4 m/s. G. Otsa tn ja Estonia pst ristmikul ainuke võimalus märki näha on 30 ... 20 meetrit enne märki (see on u 10 meetrit enne ristmikku). Selles vahemikus asub nii jalakäijate ülekäigurada (õhtuti reguleerimata) kui ka ristmik. Selle vahemaa läbib 10 km/h sõitev sõiduk 3,5 sekundiga. Tuginedes eelpool toodule, ei täida märk 579 (sõiduki sundteisaldus) EVS 613:2001 kehtestatud märkide paneku üldnõuet 3.1 (märkidega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud). Sellest lähtuvalt ei vasta antud märkide paigutus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liiklusalasel konverentsil Viinis 1968. a teeliikluse ja liiklusmärkide ning –signaalide kohta vastuvõetud konventsioonile, selle hilisematele parandustele. TTA vastus vaidele AS Ühisteenused kaudu ei ole seaduslik ning see ei vasta

-s sätestatud vaidemenetluse sätetele (§ 83 jj) ega teistele haldusakti andmist käsitlevatele sätetele. TTA tegevusega on tekitatud kaebajale materiaalset kahju. Sõiduki ebaseadusliku teisaldamisega kaasnesid kaebajale kulud. Kaebaja pidi tasuma sõiduki teisaldamise ja hoiukulud 440 krooni. Vastustaja TTA palub kohaldada aegumist ning kaebust menetlusse mitte võtta. Samuti leiab TTA, et kaebuse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Kaebaja suhtes on menetletud väärteoasja ning koostatud on kiirmenetluse otsus K

1. Sõiduki teisaldamine teostati väärteomenetluse raames. Vastustaja andmetel ei ole kaebaja väärteo kiirmenetluse otsust vaidlustanud ning see on jõustunud. Kaebaja suhtes ei ole tehtud vaideotsust ja väärteomenetluse raames vaideotsuse tegemist kehtivad õigusaktid ei võimalda. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi – VTMS) § 48 lg 2 kohaselt on määrus kohtuvälises menetluses või kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamise kohta tehtud menetlusotsustus, mida ei pea põhistama. LS § 20 lg 3 kohaselt sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt ning säte loetleb alapunktides dokumendi kohustuslikud rekvisiidid. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Otsustuse teisaldamiseks tegi kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse nimel TTA kontrolör Kairi Kurvits. Sellised volitused on antud nimetatud ametnikule Tallinna Linnavalitsuse
2. augusti 2002 korralduse nr 95 punkti 5.3.15 kohaselt. Sõiduki teisaldamine on teostatud väärteomenetluse raames väärteoga toime pandava rikkumise lõpetamiseks. Väärteomenetluses tehtud otsustus on vormistatud vastavalt LS-le akti nimetusega ning see ei ole eraldiseisev haldustoiming. Kaebaja ei ole väärteo toimepanemist vaidlustanud. Väärteomenetluse raames tehtud otsustusi saab vaidlustada ning nende üle teostatakse kohtulikku kontrolli Harju Maakohtus vastavalt väärteomenetluse seadustikus toodud alustel ja korra kohaselt. Ebaõiged on kaebaja väited sellest, et liiklusmärk ei olnud nähtav. Antud kohas on parkimist keelavad liiklusmärgid dubleeritud ning vastusele lisatud fotolt on selgesti nähtav, et kaebaja on 3 sõiduki parkinud täpselt peatumise keelu märgi mõjualasse. Antud kohas on peatumine keelatud sellel põhjusel, et G. Otsa tänavale ei mahu antud kohta pargitud sõidukite tõttu pöörama teatrite külastajaid toovad ja viivad bussid. Samuti lavadekoratsioone vedavad haagistega veokid. Väärteomenetleja peab võtma tarvitusele meetmed selleks, et takistused liiklusest oleksid kõrvaldatud kohe nende ilmnemisel. Väärteomenetleja ei pea ootama väärteost tulenevate kahjulike tagajärgede saabumist ning siis tuvastama fakti, et kaebaja sõiduk takistas bussil või haagisega veokil pöörde Estonia pst-lt G. Otsa tänavale ning sellest tulenevalt seiskus trollide ja muu ühistranspordi liiklus Estonia pst-l. Kogu menetlus on toimunud väärteomenetluse raames ning ka sanktsioon on rakendatud väärteo toime panemise eest. Kaebaja suhtes ei ole tehtud haldustoiminguid, mida saaks vaidlustada halduskohtus. Kaebajale koostati kiirmenetluse otsus
3. jaanuaril
4. a. Kaebaja on esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtule
5. veebruaril
6. a. Kaebaja on minetanud kaebetähtaja ning ei ole taotlenud selle ennistamist. Samuti ei ole kaebaja näidanud ära mõjuvat põhjust tähtaja minetamiseks. Kaebajale oli selgitatud väärteomenetluse raames kaebeõigust, kaebaja õigusi ja kohustusi, võetud selle kohta protokollile allkiri ning antud protokolli koopia koos õiguste ja kohustustega tekstiga kaebajale üle. A.A. täiendavad seisukohad Oma vastuses vastustaja väidab, et kaebaja suhtes ei ole tehtud vaideotsust ja väärteomenetluse raames vaideotsuse tegemine ei ole võimalik. Kaebaja ei ole sellega nõus. Kaebaja ei vaidlusta väärteotsust, vaid haldusmenetluse raames tehtud ümberpaigutamise akti. Kaebaja kasutas

-st tulenevat õigust esitada vaie, millele vastustaja reageeris sellega, et jättis vaide rahuldamata. Vastustaja ei tagastanud vaiet, kuna see ei kuulu haldusorgani pädevusse (

§ 79). Samuti on vastustaja ise käsitlenud sõiduki teisaldamist kui haldusmenetlus.

Oma vastuses teabenõudele 19.01.

1. a vastustaja sõnaselgelt ütleb, et tegemist on haldusdokumendiga (Ümberpaigutamise akt). Tegemist oleks väärteomenetlusega siis, kui väärteomenetleja oleks väärteotsuse teinud selle kohta, et sõiduk tuleb teisaldada. Arusaamatuks jäävad vastustaja viited VTMS §-le 48 lg 2, viitel puudub seos kaebuse ja vastusega. Vastustaja väidab, et kaebaja väited on ebaõiged, et liiklusmärk ei ole nähtav. Kaebaja toonitab siinkohal veelkord, et kaebaja räägib märgist, mis käsitleb sõiduki teisaldamist, mitte parkimist peatumise keelukohas. Samas on vastustaja seletus vasturääkiv Ümberpaigutamise aktiga. Nimetatud aktis on kirjas, et sõiduk paigaldati ümber, kuna sõiduk on pargitud sundteisaldamist tähistava tahvliga alale (LS § 202 lg 2 p 4). Seega on vastustaja jutt sellest, et sõiduk paigaldati ümber seoses liikluse takistamisega (LS § 202 lg 2 p 1 või 3 ) ebaõige. Vastustaja viited kaebetähtaja minetamisele ei ole asjakohased, kuna vastustaja viitab väärteomenetluse läbiviimise kuupäevadele ning samuti on kaebaja esitanud asjas vaide. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus märgib kõigepealt, et kuivõrd kaebaja ei sea kahtluse alla talle väärteoasjas kiirmenetluse otsuse nr K 033371 õiguspärasust ning seega ka tema poolt LE § 152 p 1 nõude eiramist ja LS § 7437 lg 1 alusel talle rahatrahvi määramist, vaid kaebaja eesmärgiks on vaidlustada ainult Ümberpaigutamise akti kui haldusotsustust ja taotleda selle tagasitäitmist (sõiduki tasulisse parklasse paigutamisega tekitatud kulude 440 krooni tagastamist), kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Et kohus on nii selles küsimuses kui ka kaebuse tähtaegsuse küsimuses võtnud seisukoha juba 25.03.2009 määruses ning TTA seletused ei ole sundinud kohut oma varasemaid seisukohti muutma ega TTA argumentide alusel asja menetlust määrusega lõpetama, siis kohus käesolevas otsuses enam nendel probleemidel ei peatu. 4
3. Teiseks peab kohus vajalikuks märkida, et 31.01.
4. a esitas A.A. vaide Ümberpaigutamise akti peale ja selle akti andmisega tekitatud kahju (sundteisaldamisega seotud kulud 440.- krooni) hüvitamise nõude TTA-le, kes ei tagastanud vaiet põhjusel, et see ei kuulu haldusorgani pädevusse (

§ 79

). Järelikult TTA poolt vaide lahendamise üleandmine AS-le Ühisteenused ja viimase poolt (Martin Tubalkaini ametialane positsioon kõnealuses äriühingus jääb arusaamatuks) vaidele vastamine ei ole õiguspärane. Samas AS Ühisteenused 04.02.2009 vastuskiri ei ole käsitatav vaideotsusena, vaid oma seisukoha avaldamisena vaidemenetluses. Sisuliselt on TTA jätnud kaebaja vaide lahendamata ja sellele isegi vastamata (väidetavalt oli kaebaja sunnitud vaide esitama/saatma kahel korral, kuna esimesel korral vastust ei tulnud) ja see on ilmselgelt õigusvastane toiming. Ainuüksi seetõttu ei tõusetu kaebuse tähtaja küsimust. Et TTA ei ole asjas vaideotsust teinud, mille vastustaja võtab omaks, siis ei saa kohus vaideotsust ka tühistada.

1. Antud juhul TTA väidab, et sõiduki teisaldamine toimus väärteomenetluses ja selle tulemusena. Kohus ei saa nimetatud väitega nõustuda ainuüksi seetõttu, et Ümberpaigutamise akt on koostatud 02.01.
2. a kell 21:46, kiirmenetluse otsus nr K 033371 aga 03.01.
3. a kell 00:55, seega otsustas TTA kontrolör sõiduki teisaldamise küsimuse varem kui tegi väärteoasjas otsuse. VTMS ei sätesta aga sõiduki kinnipidamist ja lähimasse valvega hoiukohta paigutamist väärteomenetluse toiminguna. Kaebaja suhtes kohaldatud LS § 7437 lg 1 järgi sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes on väärtegu, mille eest karistatakse rahatrahviga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on raskem väärtegu juba sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et A.A. sõiduk oleks olnud otseselt ohtlik teistele liiklejatele või häirinud oluliselt liiklust (tema suhtes ei rakendatud ka LS § 7437 lg-t 2). Kaebaja sõiduk paigutati ümber LS § 202 lg 2 alusel. Sõiduki kinnipidamist reguleeriva paragrahvi LS § 202 lg 2 kohaselt sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta ka siis kui: 1) sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) sõiduk on pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala; 3) sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Nimetatud sätte sõnastusest („võib“) saab teha nii järelduse, et sõiduki ümberpaigutamist otsustaval ametiisikul on diskretsioon ja et sõiduki teisaldamine ei ole alati keelatud kohas parkimise automaatne tagajärg kui ka järelduse, et seadusandja on sõnastusega pidanud silmas eelkõige loa andmist vastavaks toiminguks. Kumb järeldus on antud juhul õige, sellel peatub kohus edaspidi.
4. Tulenevalt LS § 7468 lg-st 3 selle seaduse §-s 7437 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus. TTA kontrolör Kairi Kurvitsa pädevust (volitused on antud Tallinna Linnavalitsuse
5. augusti 2002 korralduse nr 95 p 5.3.15 kohaselt) ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla. LS § 46 lg 1 kohaselt liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja piirivalveametnikud neile seadusega antud volituste piires. Sama paragrahvi lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
6. veebruari
7. a määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korra (edaspidi – Kord) § 14 p-de 2 ja 3 järgi liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise; võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja –ohu kõrvaldamiseks; liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral on järelevalve teostaja kohustatud informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut. Liiklusjärelevalve teostajal on õigus vastavalt Korra § 15 p-le 9 pidada kinni asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras, vastavalt p-le 11 5 aga paigutada sõidukeid ümber seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. On selge, et osundatud sätted valla- või linnavalitsuse kohta ei käi. Küll saab kohaliku omavalitsuse organ juhinduda parkimise korraldamist reguleerivast LS paragrahvist. Nimelt, LS § 50 lg 4 kohaselt parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste või muude liikluskorraldusvahendite abil. Sama paragrahvi lg 3 järgi liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta seadusega ettenähtud korras. Ümberpaigutamis- ja hoiukulud tasub sõiduki kasutaja. Eelmärgitud regulatsioon kinnitab veelkord, et sõiduki kinnipidamine ja lähimasse valvega hoiukohta paigutamine ei pea olema vältimatult väärteomenetluse toiming, vaid see võib olla ka parkimist korraldava teeomaniku või teehoiu eest vastutava isiku toiming haldusmenetluses.
8. Kohus leiab, et seega Tallinna linnale (parkimist korraldav teeomanik) on antud LS § 50 lg-ga 3 õigus lasta liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõidukeid ümber paigutada valvega hoiukohta seadusega ettenähtud korras. Samuti on kohus seisukohal, et on mõistlik eeldada, et liiklusmärgid 361 (peatumine keelatud) ja 579 (sõiduk teisaldatakse) paigaldab parkimist korraldav teeomanik just nendesse kohtadesse, kus sõiduki peatumine/parkimine on juba ette teadvalt liiklust häiriv või ohustav. Vastustaja ongi selgitanud kohtule, et antud kohas on peatumine (seda enam parkimine) keelatud sellel põhjusel, et G. Otsa tänavale ei mahu antud kohta pargitud sõidukite tõttu pöörama teatrite külastajaid toovad ja viivad bussid ning samuti lavadekoratsioone vedavad haagistega veokid. Seega, kui sõiduk on pargitud peatumist keelava ja teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale (nagu antud juhul, ja seda rikkumist kaebaja ei ole vaidlustanud), siis ei pea haldusorgan enam eraldi põhjendama, kas sõiduk oli konkreetsel hetkel pargitud liiklust häirivalt või ohustavalt. Nimetatud põhjendus tuleb teisaldamiseks esitada siis, kui vastavaid liiklusmärke pole ja muidu parkimiseks lubatud kohas tekitab sõiduk liiklust ohustava või häiriva olukorra. Järelikult ei ole seadusandja kohtu arvates pidanud vaidlusalusel juhul silmas diskretsiooni (kas teisaldada sõiduk või mitte), vaid parkimist korraldava teeomaniku õigust ohtlikku kohta pargitud sõiduk igal juhul ümber paigutada. Vastavalt LS § 1 lg-le 2 selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse küll

sätteid, kuid nõuded sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatavale aktile on sätestatud LS § 202 lg-s

1. Nimetatud sätte kohaselt peab akt sisaldama alljärgnevat: 1) valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüpi, marki, riiklikku registreerimismärki ja eritunnuseid, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 2) teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ametikohta, ees- ja perekonnanime ning allkirja; 3) sõiduki valvega hoiukohta paigutanud ettevõtja nime, aadressi ja telefoninumbrit ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanime; 4) hoiukoha aadressi, kuhu sõiduk paigutati; 5) akti koostamise kuupäeva ja kellaaega; 6) hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikohta, ees- ja perekonnanime, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 7) sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkirja. Kaevatud Ümberpaigutamise akt on koostatud vormikohasel blanketil ja vastab eelmärgitud nõuetele ning on seega kooskõlas vastavat liiki haldusaktile esitatud vormi- ja sisunõuetega.
2. Seadusest ei tulene, et isikule peaks olema tagatud enne sõiduki teisaldamist ärakuulamisõigus. See on tingitud nimetatud haldusakti ja –toimingu eripärast: üldjuhul ei viibi sõidukijuht sõiduki juures, kuid liiklust häiriv/takistav sõiduk tuleb viivitamatult eemaldada. Käesoleval juhul on saanud A.A. esitada oma selgitused ja vastuväited kiirmenetluse protokollis /tl 38/. Nendest nähtuvalt ei oleks kaebaja ärakuulamine enne sõiduki teisaldamist muutnud otsustuse sisu ka siis, kui isikult eelneva selgituse nõudmine 6 oleks olnud kohustuslik. Keelava liiklusmärgi sõiduki juhi poolt tähelepanuta jätmine ei vabanda rikkumist. Juht peab liiklema sellise tähelepanu ja kiirusega, et ta suudaks jälgida liikluskorraldusvahendite olemaolu ja järgida neist tulenevaid nõudeid. Kohus jagab täielikult TTA seisukohta, et vaidlusaluses kohas on parkimist keelavad liiklusmärgid hästi nähtavad ja ka dubleeritud. Sundteisaldamist tähistav tahvel paikneb piisavalt madalal, nii et puude oksad ei varja seda ega muid liiklusmärke. Lisaks ei ole selles piirkonnas tegemist ka mingi uue liikluskorraldusega, mis võis kaebajale üllatusena tulla. Kohus märgib, et oma seletuses ei ole kaebaja ka süüdistanud TTA-t liiklusmärgi paigaldamise nõuete rikkumises. Mis puutub kaebaja teise vastuväitesse, et tema pargitud sõiduk ei takistanud liiklust, siis sellel küsimusel on kohus juba eelnevalt peatunud – antud juhul seda eeldatakse juba a priori. Ülaltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kaevatud Ümberpaigutamise akt on õiguspärane haldusakt ja kaebaja sõiduki teisaldamine oli õiguspärane toiming, mis ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Seega on A.A. kaebus alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 7