Obsah (4)

§ 146§ 147§ 144§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2010, Tallinn Tsiviilasja number

) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 146

lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

§ 147

lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 6. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kohustust täitnud, ei anna alust järelduseks, et kostja on jätnud tahtlikult kohustuse täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingu sõlmimisel või täitmisel tegutses kostja eesmärgiga jätta kauba eest tasumata. Seega ei ole

§ 146lg 4 käesoleval juhul kohaldatav.

2 7. Eeltoodust tulenevalt kuulub rakendamisele

§ 146lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Lähtudes

§ 147lg 3 hakkas aegumistähtaeg kulgema 2004.a lõppemisest.

Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 09.06.2008.a, siis esitati nõue peale aegumistähtaja möödumist. Vastavalt

§ 144

aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on aegunud nii põhinõue kui kõrvalnõue. 8.

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ja sellest tulenevalt teinud ebaõige otsuse. Hageja ei nõustunud maakohtu otsuse käsitluse ja järeldustega ning palus otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.
2. Hageja väitis juba kohtuistungil, et hagi esemeks olevad maksmata arved ei ole ainukesed kostjale esitatud arved. Peale nende on esitatud veel arveid, mida kostja on tasunud. Samuti on iga aasta saadetud kostjale saldoteatisi nii faksiga kui ka tähitud kirjaga. Viimane nendest viidi lausa kostja registreeritud aadressile hageja poolt kohale.
3. Kostja tunnistas kohtuistungil, et 2006.a toimusid neil osaühingus muudatused ja raamatupidamine vaadati üle. Juba ainuüksi see on fakt, mis tõendab, et kostja on jätnud tahtlikult oma kohustused täitmata. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Osa arveid kostja maksis, osa aga jättis maksmata.
4. Kohtu poolt VÕS § 104 lg 5 sidumine TsMS § 146 lg-ga 4 on meelevaldne.
5. Hageja oli pidevalt ühenduses kostjaga ja kuna kostjal oli veel 2006.a raamatupidamise korrastamisel võimalik võlgnevus kustutada, kuid ta seda ei teinud, siis on tegemist tahtliku kohustuse mittetäitmisega. Hageja ei ole selles süüdi, et kostja raamatupidamine ei olnud korras ja kuna arved esitati 2004.a, siis on asjakohatu väita, et kostja ei omanud tahtlust oma kohustusi mitte täita.
6. Kohtuotsus on motiveerimata ja kohaldatud on ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus ei ole arutanud asja sisuliselt ning jätnud tähelepanuta kõik hageja tõendid ja väited. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidles vastu apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisele, leides, et need on esitatud hilinenult ja on hageja poolt tagantjärgi pahauskselt koostatud. Ringkonnakohtu põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
9. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et kostja on rikkunud kohustust tahtlikult ning on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud kohustuse tahtliku rikkumise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kohus on hageja kõigile 3 seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang aegumist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta.
10. Apellatsioonkaebuses esitatud uued väited kostjapoolse tahtliku kohustuse rikkumise kohta ja kaebusele lisatud tõendid jätab koleegium tähelepanuta, kuna kostja ei ole nende asjaolude ja tõendite maakohtule esitamata jätmist põhjendanud. TsMS § 633 lg 5 ja TsMS § 652 lg 4 sätestavad, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja esitatakse uusi tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus ja uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendada. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata maakohtu poolt hindamata tõendeid üksnes juhul, kui sellele asjaolule või tõendile esimese astme kohtus tugineti, kuid need jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, m.h seetõttu, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS §-dele 329 ja 330 pidi hageja kõik asjassepuutuvad tõendid esitama võimalikult varakult või hiljemalt 7 päeva enne kohtuistungit. Nagu märgitud, ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust, miks apellatsioonkaebusele lisatud ja osaliselt juba aastast 2004 pärnevaid tõendeid ja nendele tuginevaid asjaolusid esimese astme kohtule hindamiseks ja arutamiseks ei esitatud. TsMS § 652 lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud, leides, et väidetavaid saldoteatisi, mida hageja maakohtule ei esitanud, ei ole kunagi kostjale kätte toimetatud ning ringkonnakohtule hilinenult esitatud saldoteatised on hageja poolt tagantjärgi pahauskselt koostatud.
11. Vastuseks apellatsioonkaebusele olgu siiski märgitud, et

-s sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine, mis väljendub m.h ka võlausaldaja sundimises oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna. Kuna

§ 146

lg-st 4 ei tulene tahtluse eeldust, lasus hagejal kohustus esitada kohutule need faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku tahtlus. Soovides tugineda kostja poolt kohustuse tahtlikule rikkumisele, pidi hageja põhjendama ja tõendama, et lepingut sõlmides või täites tegutses kostja teadlikult selle nimel, et hagejal jääksid lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad saamata. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole selliseks järelduseks alust andvaid asjaolusid käesolevas vaidluses esile toonud. 20. Kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Ka arvete osaline või valikuline tasumine iseenesest ei tõenda kohustuse tahtlikku rikkumist

§ 146

lg 4 tähenduses.

§ 146

lg 1 regulatsioon kaotaks sisu kui lugeda võlgnevuse tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks

§ 146lg 4 tähenduses ja kohaldada sellele kümneaastast aegumistähtaega.

Nagu maakohus on õigesti märkinud saab tahtlikuks kohustuse rikkumiseks pidada VÕS § 104 4 lg 5 järgi üksnes sellist käitumist, mis seostub teadlikkusega oma käitumise õigusvastasusest ja selle tagajärje soovimist. Nõustuda ei saa hagejaga selles, nagu eeldaks arvete tasumata jätmine kohustatud isiku tahtlust seetõttu, et arvete tasumine eeldab tahtlikku tegevust. Arved võivad lisaks tahtlikule maksmata jätmisele jääda tasumata ka hooletusest, millele kostja on ka käesoleval juhul tuginenud. 21. Hageja etteheide, et maakohus ei ole vaidlust sisuliselt läbi vaadanud, ei ole asjakohane. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jäetakse hagi aegumise tõttu rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab hageja

§ 142

lg l alusel õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist, siis puudub tarvidus nõude põhjendatuse osas sisulise seisukoha võtmiseks. Selline kohtupraktika tugineb protsessiökonoomika põhimõttele, võimaldades kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise eesmärgiga. Esitades aegumise vastuväite ei soovi kostja nõude sisulist arutelu. 22. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mare Merimaa 5