← Eesti

3-07-2456/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-07-2456 Haldusasi OÜ Lobito kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.10.2007 maksuotsuse nr 12-5/669 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Lobito, esindaja Ard Hellamaa Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Martin Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.05.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Lobito apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 11.01.2010 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 22.05.2009 otsus muutmata ja OÜ Lobito apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest, so hiljemalt 19.02.
  2. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (Põhja MTK) 26.10.2007 maksuotsusega nr 12-5/669 (I kd tl 5-29) määrati OÜ-le Lobito tasumiseks käibemaksu summas 117 864 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 243 999 krooni ja tulumaksu maksukorralduse seaduse (MKS) alusel makstud intressidelt summas 156 krooni. Maksuotsuse kohaselt tuvastati kontrolli käigus, et OÜ Lobito kajastas perioodil jaanuardetsember 2005 raamatupidamise arvestuses teenuste soetamist OÜ Trankviti ja TÜ Torumees 3-07-2456 poolt väljastatud arvete alusel. Kriminaalasja nr 04930000184 uurimise käigus on tuvastatud, et nimetatud äriühingute tegevust ei kontrollinud tegelikkuses juhatuse liikmed vaid AS Betox Group juhatuse liige V. Ž.. AS Betox Group ja mitmed tema tehingupartnerid sh OÜ Trankviti ja TÜ Torumees olid loodud ainult fiktiivsete arvete väljastamise eesmärgil. Tegelikult puudusid neil vahendid ja võimalused teenuseid müüa. OÜ Lobito ei ole saanud teenuseid OÜ Trankviti ja TÜ Torumees nimel väljastatud arvete alusel, mistõttu on OÜ Lobito ebaõigesti arvestanud sisendkäibemaksu OÜ Trankviti ja TÜ Torumees nimel esitatud arvete alusel. Maksuotsuses käsitletud ostuarvete puhul ei ole arvetel näidatud teenust tegelikult osutatud ja OÜ Lobito on maksudeklaratsioonis TSD jätnud väljamakstud summad ja tulumaksu arvestamata ja tasumata. Maksuotsuses leiti, et OÜ Lobito teadis, et vaidlusalused äriühingud ei ole teenuste tegelikud müüjad ja pani teadlikult toime maksupettuse.
  4. OÜ Lobito esitas 04.12.2007 halduskohtule kaebuse Põhja MTK 26.10.2007 maksuotsuse nr 12-5/669 tühistamiseks (I kd tl 1-4; 41). Kaebust põhjendati järgmiselt. Kaebaja poolt esitatud lepingud, hinnapakkumised, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, arved ja arvete maksmine kinnitavad, et maksuotsuses näidatud firmade poolt on teenused osutatud. V. Ž.i väide, et vaidlusalused arved on fiktiivsed, ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Eeltoodut tõendavad ka OÜ Trankviti ja TÜ Torumees poolt kaebajale antud kirjalikud kinnitused. V. Ž.i seletustest OÜ-l Trankviti ja TÜ-l Torumees tööliste puudumise kohta võib teha ka järelduse, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees on kasutanud oma tegevuses tööjõudu ja materjale, mida polnud ametlikult vormistatud, st OÜ Trankviti ja TÜ Torumees maksid töölistele nn ümbrikupalka, milleks oligi tarvis sularaha äriühingu arvelt kohe välja võtta. Maksuhalduril puuduvad tõendid, millest nähtuks, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees arvelt välja võetud raha on jõudnud kaebajani.
  5. Vastustaja Põhja MTK vaidles kaebusele vastu, leides, et maksuotsuse põhjendusi ja tõendeid pole kaebaja ümber lükanud.
  6. Tallinna Halduskohtu 22.05.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-34-07 on leitud: “Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.“ Vaidlustatud maksuotsus on õiguslikult ja faktiliselt põhjalikult motiveeritud ning vastab MKS §-s 46 sätestatud nõuetele, seega peab kaebaja tõendama, et maksusumma määrati valesti. Maksuotsuses on leitud, et kaebaja osales maksupettuses. Jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-07-2100, kus olid vaidluse all tehingud AS-ga Betox Group, on ringkonnakohus leidnud järgmist: „Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja osales maksupettuses. Selles valguses ei ole määrav, kas ehitusplatsil oli reostunud pinnast, kui palju seda oli ning milliste vahendite arvelt kaebaja selle kõrvaldas. Maksuhaldur on õigesti viidanud Riigikohtu otsusele asjas 3-3-1-34-07, mille kohaselt on maksuhalduril alati õigus kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulude katteks. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et väljamaksed tehti teadlikult isikule, kes ei saanud vastavat teenust osutada, tuleb väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt läheb kohtumenetluses tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, kes peab tõendama, et vastavaid konkreetseid summasid siiski kasutati kas tervikuna või osaliselt ettevõtluse huvides.“ Eeltsiteeritud lahendi valguses on oluline tuvastada, kas kaebaja tegi väljamaksed OÜ-le Trankviti ja TÜ-le Torumees teades, et nimetatud äriühingud teenust tegelikult ei osuta. 2

(12)3-07-2456 Kaebuse esitaja ei ole soetanud arvetel näidatud teenuseid OÜ-lt Trankviti ja TÜ-lt Torumees. OÜ Trankviti juhatuse liige W. L. on kinnitanud 14.11.2006 maksuhaldurile seletusi andes (I kd lk 140-143), et tema oli „tankist“, kes täitis oma venna V. Ž.i korraldusi ja allkirjastas V. Ž. koostatud arved ja lepingud, OÜ Trankviti ei osutanud teenuseid OÜ-le Lobito ning W. L. ei teadnud ka midagi sellest, kas OÜ Trankviti võis vahendada OÜ-le Lobito kellegi teise teenuseid. OÜ-st Lobito ta mitte kellegagi ei suhelnud ega tunne S. Z. ja A. B.-T.. Pangakontorist ja sularahaautomaadist väljavõetud raha andis ta vennale, mingeid dokumente raha üleandmise kohta ei ole. Sisuliselt sama on W. L. selgitanud ka maksuhaldurile 11.10.2005 seletusi andes (I kd lk 137-138). Maksumenetluse esemega seotud kriminaalmenetluses on V. Ž. kriminaalasjas nr 04930000184 02.09.2005 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (I kd lk 163-166) nähtuvalt andnud ütlusi, et OÜ Trankviti juhatuse liige on tema vend W. L., nimetatud äriühingu tegevust juhib aga tegelikult tema, V. Ž.. Selle äriühingu nimelt müüb ta metalli ja muid kaupu ja teenuseid, mida tegelikkuses soetatakse hoopis mujalt, sealhulgas ka AS Betox Group metalli kokkuostupunktides. Vahendustasu on 3% , mis läheb vennale või jääb firmasse. OÜ Trankviti arveid koostab nii V. Ž. ise kui ka D., kelle perekonnanime ta ei mäleta. V. Ž. on 05.01.2007 maksuhaldurile selgitusi andes (I kd lk 157-160) seletanud, et tema aitas korraldada OÜ Trankviti majandustegevust, tema koostas OÜ Lobito ja OÜ Trankviti vahelised lepingud ja OÜle Lobito arved telefoni või faksi teel saadud andmete põhjal. 26.01.2007 on V. Ž. andnud maksuhaldurile selgitusi (I kd lk 149-151), et tema korraldas OÜ Trankviti majandustegevust, OÜ-ga Lobito olid fiktiivsed tehingud, teenuseid ei osutatud ja teiste alltöövõttu OÜ Trankviti ei kasutanud. V. Ž. on maksuhaldurile kinnitanud, et OÜ Trankviti poolt OÜ-le Lobito väljastatud arved nr 6/12, 6/13,7/10,8/3L ja 8/11L (I kd lk 181, 183-186) installatsioonitööde teostamise kohta Pirita TOP Hotellis on fiktiivsed. Tema koostas need arved OÜ-lt Lobito saadud andmete põhjal. Ka 26.01.2007 selgitustes on V. Ž. kinnitanud, et tema koostas OÜ Lobito ja OÜ Trankviti vahelised lepingud. W. L.i poolt OÜ Trankviti pangaarvelt väljavõetud sularaha tagastati OÜ Lobito esindajale. TÜ Torumees juhatuse liige A. L. selgitas 11.10.2005 maksuhaldurile seletusi andes (I kd lk 146-148), et tema ülesandeks oli dokumentide allkirjastamine, dokumendid tõi allkirjastamiseks tema vend V. Z.. Kauba müümise ja teenuste osutamisega ei ole ta TÜ-s Torumees tegelenud. Samuti kinnitas A. L. 13.09.2007 maksuhaldurile antud selgituses (I kd lk 144), et TÜ Torumees juhatuse liikmena kuulub tema tööülesannete hulka dokumentide (lepingute, arvete, kassatšekkide jne) allkirjastamine. Ise ta arveid ja lepinguid ei koosta, neid valmistab ette tema vend V. Ž.. TÜ Torumees ja OÜ Lobito vahelisele lepingule ei kirjutanud alla mitte tema vaid tema vend W. L.. Aktid ja arved toimetati OÜ-le Lobito venna V. Ž.i kaudu. V. Ž. on kriminaalasjas nr 04930000184 02.09.2005 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (I kd lk 163-166) andnud ütlusi, et TÜ Torumees reaalset majandustegevust äriühingus juhib nii tema kui ka A. V.. Tööd ja teenused, millised on selle äriühingu nimelt osutatud, on tegelikkuses tehtud kolmandate isikute poolt. 26.01.2007 on V. Ž. andnud maksuhaldurile selgitusi (I kd lk 149-151), et TÜ Torumees alltöövõttu ei kasutanud. V. Ž. on nõustunud, et OÜ Lobito tasus TÜle Torumees kokku 117 764 krooni, millest 114 231 krooni kanti edasi OÜ-le Trankviti ja OÜ Trankviti arvelduskontolt võeti raha välja kas pangakaardiga või sularahas. Raha tagastati OÜ-le Lobito. Kuna V. Ž. koostas arved OÜ-lt Lobito saadud andmete põhjal tööde eest, mida OÜ Trankviti ja TÜ Torumees tegelikult ei teinud, pidi OÜ Lobito neile äriühingutele väljamakseid tehes teadma, et nimetatud äriühingud teenust tegelikult ei osuta. 3
(12)3-07-2456 Kaebuse esitaja on kohtule esitanud OÜ Trankviti juhatuse liikme W. L. kuupäevata kinnituse (I kd lk 30), et ajavahemikus 17.06.2005 kuni 19.08.2005 teostas OÜ Trankviti elektrimontaažitöid vastavalt lepingule nr E8/05 Pirita TOP Hotellis; TÜ Torumees juhatuse liikme A. L.i kinnituse, et ajavahemikus 02.12.2004 kuni 16.05.2005 teostas TÜ Torumees elektrimontaažitöid vastavalt lepingule nr 4-2/2 Kreutzwaldi 12 (I kd lk 32), V. Ž.i kuupäevata kinnituse, et ajavahemikus 02.12.2004 kuni 16.05.2005 teostas TÜ Torumees elektrimontaažitöid vastavalt lepingule nr 42/2 Kreutzwaldi 12 ja ajavahemikus 17.06.2005 kuni 19.08.2005 teostas OÜ Trankviti elektrimontaažitöid vastavalt lepingule nr E8/05 Pirita TOP Hotellis (I kd lk 33), samuti 05.11.2007 A. L. kirja, milles ta kinnitab, et kõik tehingud TÜ Torumees ja OÜ Lobito vahel 2005.a. on teostatud ja et TÜ Torumees alltöövõtjaks TÜ Torumees objektidel oli AS Betox Group (I kd lk 31). Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on AS Betox Group ainukeseks juhatuse liikmeks V. Ž.. Kirja kohta, milles OÜ Trankviti juhatuse liige W. L. kinnitab, et ajavahemikus 17.06.2005 kuni 19.08.2005 teostas OÜ Trankviti elektrimontaažitöid vastavalt lepingule nr E8/05 Pirita TOP Hotellis (I kd lk 178-180), on W. L. 13.09.2007 maksuhaldurile andnud selgituse, et selle kirja andis talle alla kirjutamiseks tema vend V. Ž.. TÜ Torumees juhatuse liige A. L. selgitas 13.09.2007 maksuhaldurile (I kd lk 144), et OÜ-le Lobito antud kiri on A. L.i poolt alla kirjutatud, kuid seda kirja ei koostanud tema, sest ta ei oska arvutil trükkida. TÜ Torumees juhatuse liikme A. L.i ja OÜ Trankviti juhatuse liikme W. L.i maksumenetluses antud selgitusi ja V. Ž.i maksumenetluses antud selgitusi ja kriminaalasjas nr 04930000184 kahtlustatava ülekuulamise protokollides protokollitud ütlusi ning eeltoodud kinnituste tellimise ja koostamise asjaolusid arvestades tuleb nõustuda vaidlustatud maksuotsuse seisukohaga, et eeltoodud kinnitused ei ole usaldusväärsed. Selge pole, miks pidid V. Ž., A. L. ja W. L. varem valeütlusi andma. Kirjades ei ole märgitud isikute nimesid, kes reaalselt töid teostasid, kuidas toimus tööde organiseerimine, materjalide üleandmine ega muid väidetavalt osutatud töödega seotud üksikasju, mis võiksid olla tõendiks, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees olid teadlikud teenuse osutamisest. OÜ Lobito juhatuse liikme S. Z. maksumenetluses 23.10.2006 antud seletuste (I kd lk 112-113) kohaselt oli OÜ-l Lobito 2005.aastal kaks suuremat objekti, Pirita Hotelli kaks korpust ja Kreutzwaldi 12 büroohoone. OÜ Trankviti tegi töid Pirita Hotelli objektil, lepingu sõlmis projektijuht A. B-T., tema ise vaid allkirjastas selle. Ka 01.03.2007 (I kd lk 116-118) maksumenetluses antud selgitustes on S. Z. selgitanud, et OÜ-ga Trankviti sõlmitud lepingu koostas A. B-T., tema allkirjastas lepingu. Samas A. B-T. on 29.11.2006 (I kd lk 121-122) selgitanud, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees lepingud koostas S. Z., tema sellega ei tegelenud. 20.03.2007 (I kd lk 124-126) maksumenetluses antud selgitustes on A. B-T. aga seletanud, et ta ei mäleta, kes lepingu koostas, ju siis tema sõlmis. Seega on A. B-T. revisjoni käigus oma selgitusi lepingu koostamise ja sõlmimise asjaolude kohta muutnud, samuti on S. Z. ja A. B-T. andnud lepingu koostamise ja sõlmimise asjaolude kohta vastuolulisi selgitusi, mistõttu jääb selgusetuks, kumb neist tegelikkuses OÜ Lobito ja OÜ Trankviti vahel 01.03.2005 sõlmitud elektritöövõtulepingu nr E 8/05 (I kd lk 178-180) vormistas. OÜ Lobito ja OÜ Trankviti vahel 01.03.2005 sõlmitud elektritöövõtuleping nr E 8/05 ei ole usaldusväärseks tõendiks tõendamaks OÜ Trankviti poolt Olümpiapurjespordikeskuse Regati 1 Pirita Hotelli korpuse 1 P ja korpuse 4 P elektritööde tegemist OÜ Lobito alltöövõtjana. OÜ Deena Ehituse ja OÜ Lobito vahel 08.03.2005 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr AV-11/21 (tl 188-198) objektiks on Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse Regati 1 Pirita Hotelli korpus 1 P ja korpus 4 P. OÜ Lobito ja OÜ Trankviti vahel 01.03.2005, seega enne OÜ Deena Ehituse ja OÜ Lobito vahel 08.03.2005 ehituse alltöövõtulepingu nr AV-11/21 sõlmimist, sõlmitud 4
(12)3-07-2456 elektritöövõtulepingus nr E 8/05 (I kd lk 178-180) on ehitusobjektiks märgitud erinevalt alltöövõtulepingust nr AV-11/21 aga Hotell Pirita korpused A1 ja A
  1. OÜ Deena Ehituse ja OÜ Lobito vahel 08.03.2005 sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr AV11/21 ei näinud ette, et OÜ Lobito võiks kasutada alltöövõttu. Lisaks kinnitab 01.03.2005 sõlmitud elektritöövõtulepingu nr E 8/05 ebausaldusväärsust ka asjaolu, et OÜ-ga Deena Ehitus sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu kohaselt oli Pirita Hotelli elektriinstallatsioonitööde lõpetamise tähtajaks märgitud 10.07.2005, mille kohta oli koostatud ka tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, millest viimane oli maksuotsusest nähtuvalt koostatud juulis
  2. Alltöövõtulepingus nr E 8/05 oli märgitud tööde lõpetamise tähtpäevaks 10.08.2005 (I kd lk 178-180). OÜ Trankviti poolt on koostatud viimane tööde üleandmise akt koos arvega 19.08.2005 (I kd lk 181-182). OÜ Deena Ehituse peatöövõtja esindaja M. H. on maksuhaldurile kinnitanud, et OÜ Lobito lepingu tähtaega ei ületanud (I kd lk 134-135). M. H. on selgitanud, et suheldes OÜ-ga Lobito nii kirjalikult kui suusõnaliselt sai ta aru, et OÜ Lobito alltöövõttu ei kasutanud ning elektritöid pidid tegema OÜ Lobito töömehed, tal tekkis selline arusaamine, kuna etapiviisiliste elektritööde teostamise vajalikkusest teavitamisel mainiti vastuses sageli sõnu „minu elektrikud“ ja OÜ Lobito esindajad olid kohapeal elektritööde teostamisel kõigega kursis ning tööd teostati kokkulepitud tähtaegadeks. Oluline on ka see, et OÜ Trankviti 17.06.2005 ja 19.08.2005 (I kd lk 182, 187) teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid ei sisalda konkreetselt teostatud tööde mahtu ega koguseid, vaid märgitud on ainult elektriinstallatsioonitööd Pirita Top Hotellis ning tasumisele kuuluv summa. Ka on OÜ Trankviti poolt OÜ-le Lobito väljastatud arved nr 6/12, 6/13,7/10,8/3L ja 8/11L (I kd lk 181, 183-186) installatsioonitööde teostamise kohta Pirita TOP Hotellis üldsõnalised. OÜ Trankviti arvetel nr 6/12, 6/13,7/10,8/3L ja 8/11L (I kd lk 181, 183-186) ja TÜ Torumees 11.05.2005 arveaktil nr 2-51105 (I kd lk 170) märgitud installatsioonitööde koguse ühiku KLH kohta ei ole maksumenetluses osanud selgitusi anda ei S. Z. (I kd lk 117, 118) ega A. B-T. (I kd lk 124). Samuti ei sisalda konkreetselt teostatud tööde mahtu ega koguseid 11.05.2005 TÜ Torumees ja OÜ Lobito vaheline teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akt installatsioonitööde teostamise kohta objektil Kreutzwaldi 12 (I kd lk 171) ega ka TÜ Torumees 11.05.2005 arve-akt nr 2-51105 (I kd lk 170). Ka TÜ Torumees 11.05.2005 arve-aktil nr 2-51105 (I kd lk 170) märgitud koguse ühiku KLH kohta ei ole maksumenetluses osanud selgitusi anda ei S. Z. (I kd lk 117-118) ega A. B-T. (I kd lk 124). OÜ Lobito ja TÜ Torumees vahel on 10.12.2004 sõlmitud Kreutzwaldi 12 büroohoone elektritöövõtuleping nr 4-2/2, millele TÜ Torumees juhatuse liikme A. L.i 13.09.2007 selgituse kohaselt on alla kirjutanud tema vend W. L. (I kd lk 144). Välisel vaatlusel on OÜ Lobito ja OÜ Trankviti vahel 01.03.2005 sõlmitud elektritöövõtulepingus nr E 8/05 (I kd lk 178-180) ja OÜ Lobito ja TÜ Torumees vahel on 10.12.2004 sõlmitud Kreutzwaldi 12 büroohoone elektritöövõtulepingus nr 4-2/2 (I kd lk 172-174) OÜ Trankviti esindaja W. L.i ja TÜ Torumees esindaja A. L.i allkirjad ühesugused. OÜ Marxram ja OÜ Lobito vahel 01.12.2004 sõlmitud elektritöövõtuleping nr 4-2/1 (tl 175-177) Kreutzwaldi 12 büroohoone elektriinstallatsioonitööde teostamise kohta ei näe alltöövõttu ette. OÜ Lobito juhatuse liige S. Z. on maksumenetluses 30.01.2006 (I kd lk 119) selgitanud, et ta ei ole TÜ-st Torumees kellegagi suhelnud, sellel objektil oli projektijuht A. T.. Ka on OÜ Lobito juhatuse liige S. Z. maksumenetluses 01.03.2007 (I kd lk 116-118) andnud selgitusi, et OÜ Torumees tegi töid Kreutzwaldi 12, tema ise ei ole kellegagi TÜ-st Torumees suhelnud ja ei tea, kes on juhatuse liige. Lepingu vormistas T., andis selle S. Z.le allkirjastamiseks, T. tõi ka arve. Samas A. B-T. on 29.11.2006 (I kd lk 121-122) selgitanud, et ta töötab OÜ-s Lobito 2005.aasta märtsikuust alates. OÜ Lobito ja TÜ Torumees vahel on Kreutzwaldi 12 büroohoone elektritöövõtulepingu nr 4-2/2 koostamise kuupäev 10.12.2004, seega ei saanud A. B-T. vormistada 10.12.2004 OÜ Lobito nimel TÜ-ga 5
(12)3-07-2456 Torumees lepingut. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole OÜ Lobito ja TÜ Torumees vaheline 10.12.2004 Kreutzwaldi 12 büroohoone elektritöövõtuleping nr 4-2/2 usaldusväärseks tõendiks tõendamaks TÜ Torumees poolt OÜ-le Lobito selles lepingus märgitud tööde teostamist. Arvestades, et Kreutzwaldi 12 büroohoone elektritöövõtulepingu nr 4-2/2 sõlmimise kuupäev on 10.12.2004 ja lepingu punkti 2 kohaselt tuli töödega alustada hiljemalt 02.12.2004 ning asjaolu, et A. B-T. 29.11.2006 (I kd lk 121-122) selgituste kohaselt töötab ta OÜ-s Lobito 2005.aasta märtsikuust alates, ei ole usaldusväärsed ka A. B-T. 20.03.2007 maksumenetluses antud selgitused, mille kohaselt Kreutzwaldi 12 tegid nad töid 2005. aasta algusest, samuti ei ole usaldusväärsed A. B-T. 10.09.2007 maksumenetluses antud selgitused (I kd lk 127-128), kus ta on selgitanud, et sai TÜ Torumees kontakti tuttavalt, kellelt, ei mäleta, ning arvab, et kohtus TÜ Torumees esindaja A. L.iga objektil enne kui töid alustati ja näitas talle objekti. Maksuotsuses on õigesti leitud, et OÜ Lobito ei ole üles näidanud äris tavapärast hoolsust allhankijate esindajate tuvastamise suhtes, mistõttu ei ole maksuhalduril võimalik kindlaks teha, kas OÜ-le Lobito osutatud tööd olid teostatud käibemaksukohustuslaseks registreeritud isikute poolt. OÜ Lobito juhatuse liige S. Z. on 01.03.2007 andnud selgituse (I kd lk 116-118), et ta ei tea, kes on OÜ Trankviti ja TÜ Torumees juhatuse liikmed, teda ei huvitanud kuidas elektritööd tehti ja kelle poolt tehti. Ta ei kontrollinud seda, kas OÜ Trankviti ja TÜ Torumees olid käibemaksukohustuslased ja kas neil oli üldse kvalifitseeritud töötajaid, kes oleksid saanud elektritöid osutada ning lisas, et ta ei kontrolli kunagi, kas hankijatel on litsents elektritööde tegemiseks. Tavapäraselt äris tuvastatakse tehingupartnerid, et töös puuduste ilmnemisel oleks võimalik esitada pretensioone või tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Asjaolu, et OÜ Lobito jättis tehingupartnerid tuvastamata, annab alust eeldada, et OÜ Lobito oli tehingute tegelikust sisust ja maksupettuse toimepanemisest teadlik. Kaebaja on väitnud, et kuigi OÜ Trankviti ja TÜ Torumees pangakonto väljavõtetelt ei nähtu teenuste ja tööjõu eest tasumist, võidi töötajatele maksta nn ümbrikupalka, milleks oligi vaja väljavõetud sularaha. Samas ei ole kaebuse esitaja oma eeltoodud väidete kinnitamiseks ei maksumenetluses ega kohtumenetluses usaldusväärseid tõendeid esitanud. OÜ Trankviti ja TÜ Torumees arvelduskontode analüüsist nähtuvalt on kõik OÜ Lobito poolt OÜ-le Trankviti ja TÜ-le Torumees ülekantud summad samal päeval või paari päeva jooksul arvelduskontolt sularahas või pangaautomaadist välja võetud, TÜ Torumees arvelduskontole laekunud summad on osaliselt edasi kantud AS-le Betox Group ja OÜ-le Trankviti. OÜ Lobito ja TÜ Torumees vahel 10.12.2004 sõlmitud Kreutzwaldi 12 büroohoone elektritöövõtulepingus nr 4-2/2 ja TÜ Torumees 11.05.2005 arve-aktis nr 2-51105 märgitud summa 117 764,00 krooni, mis kanti OÜ Lobito poolt TÜ Torumees arvelduskontole, kanti kohe samal päeval edasi OÜ Trankviti arvelduskontole ning võeti samal päeval või kahe järgmise päeva jooksul sularahas või pangaautomaadist välja, kusjuures raha esmasaaja arvele jäi keskmiselt 3% OÜ Lobito poolt ülekantud summast. Kaebuse esitaja ei ole maksuotsust eeltoodud tuvastatud asjaolude osas vaidlustanud. Kaebaja väide, et V. Ž.i ütlused ei ole usaldusväärsed ning on antud V. Ž.i enda huvides, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees esitasid OÜ-le Lobito fiktiivseid arveid, mille alusel teenuseid tegelikult ei osutatud, on V. Ž. järjekindlalt kinnitanud nii kriminaalmenetluses kahtlustatavana antud ütlustes kui ka maksuhaldurile antud suulistes selgitustes. Sealjuures on V. Ž. kirjeldanud üksikasjalikult seda, kuidas oli maksupettuse skeem üles ehitatud ning mil moel arvete alusel makstud raha edasi liikus. Ei ole alust arvata, et V. Ž. oleks pidanud andma endale kahjulikke valeütlusi tehingute mittetoimumise kohta. V. Životnikov on kinnitanud ka, et raha tagastati OÜ-le Lobito. Kuna raha tagastamine OÜ-le 6
(12)3-07-2456 Lobito pole dokumenteeritud, pole muid tõendeid selle kohta võimalik hankida, kuid V. Ž. seletus raha tagastamise kohta on usaldusväärsem kui OÜ Lobito esindaja vastupidine väide, sest on kooskõlas teiste tõenditega. RPS §-s 7 lg 1 p-st 3 tulenevalt peab nõuetekohasel algdokumendil olema märgitud ka tehingu majanduslik sisu. Maksuotsuses on õigesti leitud, et kuna maksuhalduri poolt kogutud täiendavatest tõenditest nähtuvalt OÜ Trankviti ja TÜ Torumees tegelikult kaebajale arvetel näidatud teenust ei osutanud, siis on viidatud arvetel tehingu majanduslik sisu märgitud ebaõigesti ja kuna seetõttu pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga, tuleb kohaldada TuMS § 51 lg 2 p
  1. Tegelikkuses mittetoimunud tehingute katte all ettevõttest väljaviidud raha on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuleb tasuda tulumaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. OÜ Lobito apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Põhjendused: Kohtu viide haldusasjale nr 3-07-2100 ei ole asjakohane, sest nimetatud asja asjaolud olid teistsugused – küsimus oli reostatud pinnase olemasolus. Varasemale kohtuotsusele tuginemine on mõjutanud kohtu sõltumatust uurida iseseisvalt tõendeid. Teises asjas tehtud kohtuotsuse tsitaadiga ei saa tuvastada kaebaja teadlikkust küsimuses, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees pole tegelikult töid kaebaja juures teostanud. Kohus on otsuse punktis 26 tõendeid analüüsinud ja märkinud, et W. L. ütlustega on tõendatud, et viimane pole kaebaja juhataja ja töödejuhatajaga kohtunud. Samas ei esitanud kohus ühtegi sellekohast küsimust saalis viibinud juhataja S. Z., et selgitada välja, kas W. L. jutt vastab tõele. Kohus on tuginenud V. Ž. poolt kriminaalasja nr 04930000184 eeluurimisel antud ütlustele. Sellised ütlused ei saa olla maksumenetluses tõenditeks. Tsiteerides V. Ž. ütlusi, on kohus jätnud tähelepanuta, et V. Ž. on märkinud, et TÜ Torumees oli reaalselt tegutsev äriühing, kellel oli ka kehtiv majandustegevuse registreering elektritööde tegemiseks. V. Ž. ei ole näidanud OÜ Lobito esindanud isikut, kellele ta väidetavalt väljavõetud sularaha tagastas. Selliselt ei ole V. Ž. ütlused usaldusväärsed. V. Ž. püüab valeütlustega vabaneda enda äriühingu maksukohustusest. Tööd on teostatud mõlemal objektil ning kaebaja lisab selle tõenduseks OÜ Lobito ettevõttesisese objektide tulu arvestamise tabelid. Kuna tegemist pole raamatupidamisdokumentidega, ei antud neid üle maksumenetluse käigus. Asjaolu, et alltöövõttu vaidlusalustel objektidel teostasid OÜ Trankviti ja TÜ Torumees, on tõendatud A. B.-T. 29.11.2006 maksumenetluses antud ütlustega, samuti viimase kinnitusega, et on kohtunud nii L. kui Ž. ja tundis kõik isikud fotodelt ära. Kohus on otsuse punktis 27.6 alusetult lugenud L. ja Ž. ütlused usaldusväärsemaks kui L. esitatud kirjalikud kinnitused tööde teostamise kohta. Vastuoluline on kohtu järeldus, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees tegutsesid OÜ Lobito juhiste alusel, tõendid kinnitavad, et nad tegutsesid V. Ž. juhtimisel. Punktis 28.1 on kohus jõudnud järeldusele, et S. Z. ja A. B.v-T. ütlused lepingute koostamise kohta on vasturääkivad ja ebausaldusväärsed. Tegelikult on erinevused ütlustes põhjustatud ajavahest sündmuste ja ütluste andmise vahel ning asjaolust, et S. Z. ei valda kirjas eesti keelt 7
(12)3-07-2456 ega saanud kirja pandud ütlusi üle lugeda. Asjaolu, et alltöövõtulepingus ei ole lepinguobjekti nimetatud sarnaselt põhilepinguga, on seletatav sellega, et nimetatud korpusi endises Pirita Purjespordikeskuses niimoodi nimetati ning A. B. -T., kes oli lepingu koostajaks, on vana Purjespordikeskuse töötajana harjunud selliseid tähistusi kasutama. Praeguses TOP Hotellis ei kasutata üldse tähistusi 1P ja 4P. Kuna põhilepingus puudus keeld alltöövõttu kasutada, samuti puudus kohustus informeerida alltöövõtu kasutamisest tellijat, ei olnud alltöövõtu kasutamine vastuolus sõlmitud lepinguga. Asjaolu, et vastuvõtuaktides kasutatud termini KLH sisu ei ole kaebajale teada, ei anna alust lugeda töid mitteteostatuks. Teostatud tööde akteerimine ja nende eest tasumine toimus võttes aluseks teostatud tööde protsentuaalset mahtu, mida hindas A. B. T.. A. B.-T. asus kaebaja juures tööle märtsis 2005 ning tööd teostas TÜ Torumees perioodil märtsmai. Kuna A. B.-T.l oli juba varem soov asuda tööle OÜ-sse Lobito, aitas ta leida Kreutzwaldi 12 objektile alltöövõtja. Hoolsuskohustuse rikkumisena on kohus toonud esile asjaolu, et kaebaja ei olnud selgitanud välja, kas tööde teostaja on käibemaksukohustuslane. Kaebaja selgitas selle asjaolu välja käibemaksukohustuslaste registri vahendusel. Asjaolu, et OÜ-l Trankviti puudus elektritööde litsents, ei tähenda, et tal oli keelatud neid töid teha. Tööde kvaliteedi eest vastutab peatöövõtja ees nagunii kaebaja. Vastupidiselt kohtu arvamusele puudub igasugune põhjuslik seos eeltoodud asjaolude ja väidetud maksupettuse vahel. Pangakontode analüüs ei anna alust arvamuseks, et OÜ-l Trankviti ja TÜ-l Torumees puudus majandustegevus. Kaebajal puudus ja puudub võimalus kontrollida lepingupartnerite majandustegevust. Maksuotsuse lk-l 4 on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Trankviti maksustatav käive oli perioodil jaanuar-juuni 2005 3 599 503 krooni, samas alltöövõtu maksumus OÜ-ga Lobito oli tunduvalt väiksem – 555 000 krooni. Kaebajale ei ole teada, kas OÜ-le Trankviti on kontrolli tulemusena maks määratud. Sellisel juhul oleks tegu topeltmaksustamisega. V. Ž. ütlused on vastuolulised, arvestades ka tema poolt antud kirjalikku kinnitust tööde teostamise kohta, ning tulevad jätta seetõttu tähelepanuta. Maksuhalduri ja kohtu viited kümnetele äriühingutele, kes on saanud V. Ž.lt arvete alusel makstud raha tagasi, ei ole apellandi teada senini kinnitust leidnud. Kaebaja raamatupidamise algdokumendid on vormiliselt korras. Väitega, et tehingu majanduslik sisu on neil ebaõigesti kajastatud, kaebaja ei nõustu. Kohus jättis tunnistajana üle kuulamata isiku, kes tegi elektritöid eelmärgitud objektidel, leides, et sellel isikul puudus töölepinguline suhe nii OÜ-ga Trankviti kui ka TÜ-ga Torumees. Samas oleks selle töötaja ütlused toonud selgust eelmärgitud äriühingute majandustegevusse. Kaebaja taotleb A. M. ülekuulamist kohtuistungil. 6. Põhja MTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Põhjendused: Kohtu viide haldusasjale nr 3-07-2100 on asjakohane. Selles lahendis tsiteeritud põhimõte tõendamiskoormuse üleminekust kaebajale on kohaldatav ka käesolevas asjas. W. L.i maksumenetluse käigus antud ütlustes pole alust kahelda. Kaebaja ise ei pidanud vajalikuks 30.04.2009 kohtuistungil täiendavaid selgitusi anda, jäädes kaebuses toodud seisukohtade juurde. Seepärast pole põhjust kohtule ette heita kaebaja esindaja küsitlemata jätmist. 8
(12)3-07-2456 Kriminaalmenetluse raames antud ütluste kasutamine tõendina maksumenetluses on lubatav, nii on märkinud Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-
  1. Kohus on V. Ž. ütlusi õigesti käsitlenud, neist ei saa järeldada, et TÜ Torumees oleks kaebajale töid teostanud. Kuigi V. Ž. ei ole konkreetselt nimetanud isikut, kellele äriühingute pangakontodelt väljavõetud rahasummad tagastati, on ta kinnitanud, et rahasummad tagastati nende esialgsetele omanikele ning kirjeldanud kohti, kus raha tagastamine toimus. V. Ž. ütlused on usaldusväärsed. Asjaolu, et objektidel on tööd teostatud ja üle antud, ei kinnita, et teenuseid osutasid OÜ Trankviti ja TÜ Torumees. Kaebaja poolt esitatud ettevõtte siseste objektide tulu arvestamise tabelid ei ole usaldusväärsed, sest teada pole nende koostamise aeg ja koostaja. Kohus on õigesti jätnud arvestamata A. ja W. L. ja V. Ž. kirjalikud kinnitused tööde teostamise kohta, sest kinnituste allkirjastajate poolt maksumenetluses antud ütluste põhjal ei ole need tõsiselt võetavad. Usutav ei ole kaebaja väide, et vastuolud A. B.-T. ja S. Z. ütlustes on seletatavad möödunud aja ja vähese eesti keele oskusega. Kuna kaebajal oli
  2. aastal üksnes kaks suuremat objekti, on ebatõenäoline, et nendega seotud asjaolusid ei mäletata. Samuti on alati peale ütluste andmist võimalik need enne allkirjastamist üle lugeda. Õigusi ja kohustusi selgitatakse enne suuliste selgituste võtmist nii eesti kui vene keeles. Kohus on võrrelnud kaebaja lepingut OÜ-ga Deena Ehitus kaebaja lepinguga OÜ-ga Trankviti ning järeldanud esile toodud asjaoludest kogumis, et OÜ-ga Trankviti sõlmitud leping ei saanud olla tööde teostamise aluseks. Kaebaja on paljasõnaliselt väitnud, et A. B.-T. otsis enne kaebaja juurde tööle asumist kaebajale alltöövõtjaid. Lisaks ei toetunud kohus lepingute fiktiivsust tuvastades mitte üksnes sellele asjaolule. Kaebajast oleks olnud mõistlik eeldada, et ta teab isikuid, kes talle alltöövõttu teostavad ja kes vastutavad tehtud töö eest tema ees. S. Z. on maksumenetluses märkinud, et teda ei huvitanud, kuidas elektritööd tehti ja kelle poolt. OÜ Trankviti ja TÜ Torumees pangakontodest ei nähtu majandustegevust, mis oleks iseloomulik tavapärasele ettevõttele. OÜ Trankviti käibedeklaratsioon ei ole tõendiks majandustegevuse kui sellise olemasolu kohta. Kaebaja pole tõendanud oma väiteid revisjonist OÜ-s Trankviti ja viimasele maksu määramisest. Kohus ei ole oma otsuses tuginenud üksnes V. Ž. ütlustele vaid on analüüsinud ka petuskeemis osalenud varifirmade pangakontosid ning kriminaalasja raames tuvastatud asjaolusid. Kaebaja raamatupidamisdokumendid võivad küll formaalselt olla korrektsed, kuid kuna muud tõendid kajastatud tehingute toimumist ei kinnita, ei saa eelnimetatud raamatupidamisdokumendi põhjal kantud kulutus olla nõuetekohaselt tõendatud ning on alus maksu määramiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Kaebaja on apellatsioonimenetluses toonud esile vead tõendite hindamisel ning ringkonnakohus märgib vastuseks järgmist.
  4. Halduskohtu viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 3-07-2100 on asjakohane eelkõige tulumaksu täiendava määramise kontekstis. Sarnaselt haldusasja nr 3-07-2100 asjaoludega väidetakse ka käesolevas asjas, et maksu määramise välistab asjaolu, et kahtluse alla seatud arvetel näidatud teenused on tegelikult osutatud – elektritööd maksuotsuses näidatud objektidel teostatud. Tallinna Ringkonnakohus tõdes eelviidatud lahendis, et olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et väljamaksed tehti teadlikult isikule, kes ei saanud vastavat teenust osutada, tuleb 9
(12)3-07-2456 väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks, kui kaebaja ei tõenda kohtumenetluses, et vastavaid konkreetseid summasid kasutati kas tervikuna või osaliselt ettevõtluses. Kohus on läbi viidete eelnimetatud lahendile ja Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-34-07 näidanud ka seda, et kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et tõendamiskoormis olukorras, kus maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb üle kaebajale. Seejärel on kohus kontrollinud üle maksuotsuses esitatud tõendite analüüsi ja analüüsinud kaebaja poolt esile toodud tõendeid ning jõudnud samale järeldusele nagu maksuotsuses. Seega pole alust kaebaja süüdistusel, et kohus on tõendite analüüsi asendanud viitega teise kohtuasja lahendile.
  1. A. ja W. L., V. Ž., A. B.-T. ja S. Z. kirjalike seletuste näol on tegemist maksumenetluses kogutud tõenditega. Maksumenetluses kogutud tõendeid hinnatakse maksuotsuses, kohus kontrollib neile antud hinnangut üle ulatuses, mis on vajalik kaebuse lahendamiseks. Kui mingi haldusmenetluses kindlaks tehtud asjaolu üle vaidlust ei ole, ei pea kohus omal algatusel selles osas täiendavaid tõendeid koguma. Kaebuses ei olnud W. L. maksumenetluses antud ütlusi kahtlusi alla seatud. Seega ei saa kaebaja seadusliku esindaja S. Z. küsitlemata jätmist pidada menetlusnormi rikkumiseks. S. Z. viibis kohtuistungil ning oleks soovi korral saanud oma seisukohti ise avaldada.
  2. Ebaõige ja kohtupraktikast mittetulenev on kaebaja seisukoht, et kriminaalmenetluses antud ütlused ei saa olla maksumenetluses tõendiks. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-120-03 (p 17) märkinud, et „kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista Haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks Maksukorralduse seadus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-2-03 - RT III 2003, 3, 26, punkt 10)“. Puuduvad normid, mis keelaksid V. Ž. kriminaalmenetluses antud ütluste kasutamist maksumenetluses. Kriminaalmenetluses oli kahtlustatavaks V. Ž., kes on käesolevas asjas vaidluse all olevas maksumenetluses olnud isikuks, kelle tegeliku juhtimise all kaebajale arveid väljastanud firmad tegutsesid. Kriminaalmenetluses uuritaksegi V. Ž. poolt juhitud maksupettuse skeemi. Seega on seos kriminaalasja ja maksuasja vahel ilmne ning pole võimalik väita, et V. Ž. kriminaalmenetluses antud ütlused pole asjakohased või muul põhjusel lubatavad.
  3. V. Ž. ütlused kriminaalmenetluses ja maksumenetluses on kooskõlas A. ja W. L. ütlustega ning kirjalike tõenditega – OÜ Trankviti ja TÜ Torumees pangakonto väljavõtetega. V. Ž. ütlusi ei saa panna kahtluse alla pelgalt seetõttu, et maksumenetluses koostatud suuliste selgituste protokollis on osa selgitusi trükitud ja osa käsikirjas ning mõnele küsimusele antud vastus mittetäielik. Protokolli igal lehel on V. Ž. allkiri ning lisaks on V. Ž. samasisulisi ütlusi OÜ-ga Lobito lepingute koostamise kohta andnud korduvalt (I kd, lk 158). Asjaolu, kas TÜ Torumees mingeid teenuseid ka tegelikkuses osutas, ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest V. Ž. on maksumenetluses 24.01.2007 selgitanud, et OÜ Lobito poolt TÜ-le Torumees makstud summad kanti teatud protsenti rahasummast maha jättes edasi OÜ-le Trankviti ja võeti siis sularahas välja ning tagastati OÜ Lobito esindajale. Seega kaebajale TÜ Torumees mingeid teenuseid peale fiktiivsete arvete väljastamise ei osutanud. Õige on, et V. Ž. ei ole nimetanud OÜ Lobito esindajat, kellele ta OÜ-st Lobito saadud rahasummad tagastas. See võiks tekitada V. Ž. ütlustes kahtlusi, kui need poleks kõrvaldatavad teiste tõendite abil.
  4. A. L. seletustest nähtub, et tema oli OÜ-s Trankviti variisikuks ning firmal reaalne majandustegevus puudus. Pangakontolt väljavõetud sularaha anti üle V. Ž.le, samuti oli pangakaart venna käes. Pangakonto väljavõttest nähtub, et ka OÜ Lobito poolt TÜ-le Torumees arvete alusel ülekantud summad kanti edasi OÜ-le Trankviti ja võeti selle äriühingu arvelt sularahas välja. V. Ž. on selgitanud, et OÜ-sse Trankviti liikus raha siis, kui tegemist oli fiktiivse tehinguga. Maksumenetluses ega kohtumenetluses pole tuvastatud isikuid, kes oleksid osutanud TÜ Torumees nimel teenust OÜ-le Lobito. Eeltoodu annab aluse järelduseks, et TÜ Torumees 10
(12)3-07-2456 OÜ-le Lobito tegelikult teenust ei osutanud, OÜ Trankviti puhul on see samadel põhjustel võimatu. Seega on ilmne, et OÜ-l Lobito polnud mingit põhjust viidatud äriühingutele raha maksta ja ainus järeldus saab olla see, et OÜ Lobito osales maksupettuses ja sai arvete alusel ülekantud rahasummad väikese, V. Ž. väitel sõltuvalt summast või kliendist 3-4,5%-lise teenustasu eest, tagasi. Eeltoodu põhjal pole tähtsust sellel, et V. Ž. pole mäletanud isikute nimesid või on hoidunud osutamast isikutele, kellele konkreetselt rahasummad üle anti.
  1. Ringkonnakohus leiab samuti nagu halduskohuski, et A. ja W. L. ning V. Ž. varasemas maksumenetluses antud seletused on usaldusväärsemad kui maksumenetluse lõpus esitatud kirjalikud kinnitused. Maksuhaldur on maksumenetluses kontrollinud kirjalike kinnistuste andmise asjaolusid. Nagu nähtub neist seletustest, pole kinnitused allkirjastanud isikutel varasemate seletuste muutmiseks muid põhjendusi, kui et neile esitati vastav tekst, mille nad allkirjastasid. Selline oma seletuste muutmine viitab üksnes asjaolule, et kirjalikud kinnitused ei ole usaldusväärsed.
  2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ebaolulised vead lepingutes ei anna alust veel kahelda teenuse osutamises, sest vigu ja ebatäpsusi tuleb ette ka tavapärases majandustegevuses. Samuti on võimalik, et OÜ-l Lobito oli lubatud kasutada alltöövõtjat või et omavahel seotud lepingutes tähistatakse lepinguobjekti erinevalt. Käesoleval juhul on aga lepingute sõlmimise asjaolud, kaebajat töö käigus esindanud S. Z. ja A. B.-T. teadmised töid teostanud äriühingutest ja tööde vastuvõtuaktide üksikasjalisus sedavõrd erinev ka OÜ Lobito tavapärasest äritegevusest, et kogumis teiste tõenditega annavad aluse järelduseks, et OÜ Lobito oli maksupettuses osaline. S. Z. ja A. B.-T. teavad nimetada kõigi alltöövõtjate kontaktisikuid ja kontaktaadresse, kuid OÜ Trankviti ja TÜ Torumees puhul jäävad vastuse võlgu. Väide, et elektritööde alltöövõtulepingu puhul ongi tavapärane, et alltöövõtulepingu tähtaeg on pikem kui tööde üleandmine põhilepingu järgi (leping TÜ-ga Torumees), ei ole usutav. Tavapärane on, et alltöövõtja annab garantii tehtud töödele nii nagu OÜ Lobito alltöövõtjana andis garantii temalt teenust ostnud remondifirmadele. TÜ-ga Torumees ja OÜ-ga Trankviti sõlmitud lepingute ja nende täitmise kohta vormistatud dokumentide üldsõnalisus viitab asjaolule, et tehingute täpne dokumenteerimine ei olnud kaebaja jaoks oluline. Samas ei olnud käesolevas maksuasjas vaatluse all olevad objektid kaebaja jaoks vähetähtsad nagu ta ise on maksuhaldurile kinnitanud.
  3. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Lobito pole tõendanud, et OÜ-le Trankviti ja TÜ-le Torumees maksti tegelikult osutatud teenuste eest. OÜ Lobito ettevõttesisese objektide tulu arvestamise tabelid annavad infot üksnes selle kohta, et osutatud teenuse kasumlikkuse arvutamisel lähtuti teatud kulude puhul märksõnadest Trankviti ja Torumees. Kui kaebaja esindajad sedavõrd hästi objektil tehtuga kursis olid nagu Pirita objekti peatöövõtja esindaja M. H. kinnitas, pidanuks nad teadma vähemalt alltöövõtja kontaktisikuid. Maksumenetluses selliseid isikuid ei nimetatud. Kohtumenetluses soovis kaebaja tunnistajaks esitada väidetavalt AS Betox Group nimel töid teostanud isiku, kuid lõpuks loobus ka sellest tunnistajast. Maksuhalduri poolt kogutud tõendite analüüs näitab veenvalt, et kaebaja teadis, et OÜ Trankviti ja TÜ Torumees tegelikult teenust ei osuta ja tegemist on fiktiivsete arvetega.
  4. Maksuotsuses on leitud, et kaebaja osales maksupettuses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisest rääkimine teisejärguline. Siiski võib tavapärase hoolsuse mittejärgimine viidata asjaolule, et kaebaja ei olnudki väidetavast tehingupoolest, tema maksevõimelisusest jms reaalselt huvitatud ning seda just põhjusel, et tehingut tegelikult kaebaja teadmisel ei toimunud. Küll ei saa hoolsuskohustuse rikkumine iseseisvalt maksupettuses osalemist tõendada.
  5. Kaebaja on kohtuotsusest ebaõigesti järeldanud, et talle on ette heidetud tehingupartnerite majandustegevuse vähest tundmist. Kohus on analüüsinud tehingupartnerite pangakonto 11
(12)3-07-2456 väljavõtteid ja järeldanud sellest, et kaebaja tehingupartneritel puudus tavapärane majandustegevus ja kaebaja väitele ümbrikupalga maksmisest ei viita ükski asjaolu. Ringkonnakohus märgib, et nn „ümbrikupalga“ maksmine on võimalik juhul, kui ettevõte osaleb äritegevuses nagu kaebaja ning tal on töötajad, kelle töötasu pealt ta makse maksta ei soovi. 18. Lähtuvalt eeltoodust on ka tulumaksu määramine kaebajale põhjendatud. Tõendatud ei ole, et kaebaja kandis ettevõtlusega seotud kulusid summas 772 664 krooni. Arvestades, et nii maksuhalduri kui ka kohtu hinnangul osales kaebaja maksupettuses, oligi kaebaja üheks eesmärgiks OÜ-le Marxram ja OÜ-le Deena Ehitus osutatud teenustelt saadud tulu maksuvaba väljaviimine äriühingust. Ka juhul, kui maksupettuse eesmärgiks oli vaid tehingutelt sisendkäibemaksu saamine, puuduvad tõendeid, kas ja millises ulatuses kaebaja OÜ-le Marxram ja OÜ-le Deena Ehitus teenuse osutamisel kulusid kandis. Maksuhalduri kinnitusel pole maksuhalduri infosüsteemi andmetel käesoleva ajani OÜ-le Trankviti täiendavat käibemaksu määratud, mistõttu kaebaja väide võimalikust topeltmaksustamisest on aluseta. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad ka menetluskulud kaebaja kanda. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.