← Eesti

3-09-792/25

Obsah (7)§ 741§ 24§ 46§ 92§ 38§ 7§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-

§ 741lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Oleg Gogin esitas 18.03.2009 Harju Maavalitsusele elektronposti kaudu teabenõude, milles palus väljastada Advokaadibüroole Raidla & Partners adresseeritud Harju maavanema 10.08.2007 kirja nr 1.3-2/4507 „Õigusliku arvamuse küsimine“ (tl 6) ja Advokaadibüroo Raidla & Partners väljastatud õigusabiteenuse arve.
  2. Harju Maavalitsus edastas 23.03.2009 teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil O. Goginile teabenõudes taotletud Harju maavanema 10.08.
  3. a kirja. Muus osas keeldus Harju Maavalitsus teabenõude täitmisest, põhjendades seda väitega, et teabenõudes taotletud 3-09-792 arve on raamatupidamisdokument, mis ei kuulu avalikustamisele. Maavalitsus viitas avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p-le 10, mille kohaselt kuuluvad avalikustamisele avalikõiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded.
  4. Oleg Gogin esitas 14.04.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles „teha Harju Maavalitsusele ettekirjutus 5 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist väljastada Oleg Goginile Advokaadibüroo Raidla & Partners õigusabiteenuste arve, mis oli esitatud Harju Maavalitsusele memorandumi eest“. Kaebaja leidis, et nimetatud arve näol on tegemist avaliku teabega, mistõttu oli vastustaja kohustatud selle väljastama. Taotletud arve väljastamine ei olnud seadusega keelatud.
  5. Harju Maavalitsus palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata, viidates asjaolule, et teabenõude täitmisest keelduti AvTS § 28 lg 1 p 10 alusel, mille kohaselt kuuluvad avalikustamisele avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tuludekulude aruanded. Kuivõrd kõnealuse perioodi tegevusaruanne on avalikustatud (http://www.harju.ee/public/ Rahandusosakond/Harju_Maavalitsuse_haldusala_majandusaasta_aruanne_avalik_2007.pdf), siis on AvTS § 28 lg 1 p-s 10 sätestatud kohustus täidetud.
  6. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.10.2009 otsusega O. Gogini kaebuse osaliselt ja kohustas Harju Maavalitsust viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates täitma O. Gogini 18.03.2009 teabenõude täies ulatuses. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Lisaks mõistis halduskohus Harju Maavalitsuselt O. Gogini kasuks välja menetluskulud 9450 krooni. Halduskohus märkis, et puudub vaidlus selle üle, et teabenõudega taotletud AB Raidla & Partners arve näol on tegemist avaliku teabega, sest see on saadud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). AvTS § 23 sätestab ammendava loetelu alustest, mille esinemise korral teabenõude täitmisest tuleb keelduda või võib keelduda. Harju Maavalitsus ühelegi neist alustest viidanud ei ole. Keeldumise põhjendusena ei ole viide AvTS § 28 lg 1 p-le 10 asjakohane, sest see ei käsitle teabele teabenõude alusel juurdepääsu võimaldamist, vaid reguleerib üksnes teabevaldaja poolt eelkõige veebilehe kaudu teabe avalikustamise kohustust. Kuna asjas puudub vaidlus ka selles, et tegemist ei olnud piiratud juurdepääsuga teabega (tl 32), puudus vastustajal õiguslik alus keelduda kaebaja 18.03.2009 teabenõude täitmisest täies ulatuses, st taotletud advokaadibüroo arve väljastamisest. Kuna kaebuses taotletud ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei ole kooskõlas AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud teabenõude täitmise tähtajaga, jääb kaebus selles osas rahuldamata ja vastustajat tuleb kohustada teabenõuet täitma viie tööpäeva jooksul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  7. Harju Maavalitsus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Teabenõude täitmisest keelduti AvTS § 28 lg 1 p 10 alusel ja arvestades AvTS § 36 lg 2 p-s 2 sätestatut. Tegevusaruannete ja tulude-kulude aruannete avalikustamise kohustus on täidetud. Seadusest tulenevat piirangut antud teabe avalikustamiseks ei ole sätestatud, kuid tuleb arvestada, et tegemist on raamatupidamisdokumendiga ning kaebajal ei ole asjaga puutumust. O. Gogin ei ole kirja adressaat või selle koopia saaja, samuti ei edastatud talle õiguslikku arvamust, mille koostamise eest esitatud arvet kaebaja nõuab. Kaebaja eesmärk nimetatud teabe saamiseks jääb arusaamatuks. Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks peab avalik-õiguslik isik 2

(8)3-09-792 väljastama kõrvalisele isikule oma põhitegevusega seotud (seejuures eraõigusliku isiku poolt loodud) raamatupidamisdokumente. Selliseid dokumente aga luuakse ning saadakse suurel hulgal ning mõeldav ega otstarbekas ei ole, kui avalik-õiguslik isik peaks teabenõudjale väljastama ükskõik millise tema poolt soovitava raamatupidamisdokumendi. Avalikkuse kontroll avaliku sektori finantstegevuse üle ei pea toimuma raamatupidamise algdokumentide avalikustamise või väljastamise kaudu. AvTS § 12 lg 2 järgi ei kuulu asutusse saabunud arved dokumendiregistrisse kandmisele, sama tuleneb Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ §-st
  1. Seega pole seadusandja pidanud vajalikuks raamatupidamisdokumente avaldada. Riigikohus märkis 19.05.2009 määruses asjas nr 3-4-1-1-09 (p 19), et vajalikku teavet võib isik piisavalt saada ka muudest allikatest ning seega võivad andmed olla avaldatud ka mõnes koonddokumendis, antud juhul Harju Maavalitsuse tegevusaruandes. Halduskohus nimetatud seisukohta hinnanud ei ole. Finantstegevuse avalikkus ei tähenda, et teabenõudjal on igakordne piiramatu ligipääs sellist tegevust kajastavatele lähteandmetele. Halduskohus on AvTS sätteid tõlgendanud liiga kitsalt. AvTS § 23 ega § 28 ei keela, kuid ka ei kohusta väljastama raamatupidamisdokumente. Järelikult on sellise dokumendi väljastamine haldusorgani kaalutlusotsustus. Teabenõude korras esitatud raamatupidamise algdokumendi väljastamise nõue on maavalitsuse halduspraktikas esmakordne juhus. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusega. Haldusasja väikest mahtu ning küllaltki lihtsat menetlust arvestades on kaebaja esindaja poolt kolmeleheküljelise kaebuse ettevalmistamisele kulutatud 3 tundi ebamõistlikult pikk aeg. Samuti ei ole mõistlik, et kaebaja esindaja tutvus Harju Maavalitsuse vastusega kaebusele 2 tundi. Kaebuse ettevalmistamiseks kulunud aega tuleks vähendada 1,5 tunnile ning vastusega tutvumise aega 1 tunnile.
  2. Oleg Gogin vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Harju Maavalitsuse tegevusaruande avalikustamisega ei saa teabenõuet lugeda täidetuks. Kaebajal on AvTS §-st 4 tulenev õigus saada avalikku teavet. Nõutud ei ole teavet, mille väljastamine oleks seadusega keelatud. Apellant ei ole teabenõudele vastanud ka AvTS §-s 22 ettenähtud korras, samuti pole nõutud teavet maavalitsuse veebilehel avalikustatud. Tegevusaruandes pole üheski kohas mainitud õigusabiteenuse osutamist AB Raidla & Partnerid poolt. Apellant ei saanud teabenõude täitmisest keelduda AvTS § 28 lg 1 p 10 alusel. AvTS §-st 28 ei tulene kohustust avalikustada advokaadibüroo arve, kuid sellest ei järeldu, et arve poleks avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses ega kuulu väljastamisele teabenõude alusel. Kuna arve esitati seoses maavanema poolt küsitud õigusliku arvamusega regionaalministri tegevuse kohta, on ilmselge, et tegemist on avaliku teabega, sest see on saadud avalikke ülesandeid täites. Avaliku teabe on maavalitsus kohustatud väljastama. AvTS § 36 lg 1 p 9 kohaselt ei või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente eelarvevahendite kasutamise kohta. Seadus ei anna teabevaldajale õigust keelduda teabenõude täitmisest põhjusel, et teabenõudjal puudub asjaga puutumus. Keeldumisega rikub vastustaja kaebajale põhiseaduse (PS) §-st 44 tulenevat põhiõigust saada avalikku informatsiooni. Maavalitsuse käsitlus raamatupidamisdokumentide väljastamise osas on vastuolus põhiseaduse ja avatud ühiskonna põhimõtetega. Riigi finantstegevuse avalikkus tähendab muu hulgas seda, et riigiasutuste raamatupidamise toimingud on avalikud ja kodanikel on õigus saada raamatupidamise algdokumente. AvTS-ga on vastuolus ka apellandi seisukoht, et avaldamisele kuuluvad ainult asutuse dokumendiregistris registreeritud dokumendid. AvTS § 3 lg 1 ei piira avaliku teabe mõistet 3
(8)3-09-792 dokumendiregistris registreeritusega. Taotletud teabele ei ole AvTS § 34 lg 2 alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Väär on apellandi seisukoht, et arve väljastamine on maavalitsuse kaalutlusotsustus. AvTS § 9 lg 1 ei anna teabevaldajale võimalust kaaluda teabe väljastamist, vaid avalikule teabele tuleb seaduses sätestatud korras juurdepääs võimaldada. O. Goginil kui Loksa linna elanikul on ka põhjendatud huvi teabe saamiseks, sest ta esitas maavanemale avalduse kontrollida Loksa Linnavolikogu poolt laenu võtmise kohta tehtud otsuse seaduslikkust. Lääne-Viru maavanem esitaski Tallinna Halduskohtusse protesti nimetatud otsuse peale. Loksa linnapea Helle Lootsmann on Harju maavanema Värner Lootsmanni abikaasa. Harju maavanem tellis AB-lt Raidla & Partners õigusliku analüüsi regionaalministri käskkirja suhtes, millega anti Lääne-Viru maavanemale volitus teostada järelevalvet Loksa linna tegevuse üle. Harju maavanem edastas advokaadibüroo memorandumi Loksa Linnavalitsusele, kes selle alusel asus halduskohtus vaidlustama LääneViru maavanema tegevust. Harju maavanema selline tegevus on vastuolus korruptsioonivastase seadusega ja tema ametikohustustega ning sellega tekitati kahju riigile ja Loksa linnale. Kohus on menetluskulud välja mõistnud õigesti. Maavalitsuse esindaja kohtuistungil menetluskulude nimekirjale vastu ei vaielnud. Lisaks oli apellandil võimalik menetluskulusid täielikult vältida, kui nõutud teave oleks kaebajale kohe väljastatud. Harju Maavalitsus ei olnud halduskohtus nõus ka kaebaja esitatud kompromissiga, mis oleks kulusid vähendanud. Maavalitsuse tegevust teabenõude täitmisest keeldumisel võib pidada ka pahatahtlikuks. 8. Harju Maavalitsus esitas 15.01.2010 kirjaga nr 1.3-3/6 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest osalise loobumise kohta. Apellant märgib, et O. Gogin taotles 13.01.2010 Harju maavanema vastuvõttu sooviga saavutada haldusasjas nr 3-09-792 kompromiss ning toimunud läbirääkimiste käigus väljastas maavanem kaebajale tema poolt soovitud AB Raidla & Partners 07.09.2007 õigusabiteenuse arvete nr 271960-1 ja nr 2719602 koopiad. Soovitud koopiate vastuvõtmise järel teatas kaebaja, et ta ei ole siiski nõus kaebusest loobuma ega nõutavaid esindajakulusid vähendama. Seega käitus kaebaja kompromissiläbirääkimistes pahauskselt ning sisuliselt tekitas üksnes vastustajale kohustuse kanda menetluskulud. Harju Maavalitsus vaidlustas apellatsioonkaebuses ka halduskohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suuruse, pidades neid põhjendatuks 6450 krooni ulatuses. Apellatsioonimenetluse õigusabikulude kohta on O. Gogin esitanud OÜ Companion juhatuse liikme Aleksei Smelovi nimekirja 7,5 töötunni eest kogusummas 9000 krooni. Nimetatud kulude tegelik kandmine ei ole tõendatud. Sama esindaja koostatud vastus apellatsioonkaebusele kordab ulatuslikult kaebuse väiteid, mistõttu põhjendatuks saab pidada 3,5 tunni kulumist vastuse koostamisele. Täiesti põhjendamatud on esindaja 3 töötundi tutvumaks Harju Maavalitsuse tegevusaruandega. Seega juhul, kui O. Gogin tõepoolest tasub õigusteenuse eest 7,5 töötunni ulatuses (9000 krooni), saab sellest põhjendatuks lugeda tasu 3,5 töötunni eest (4200 krooni). Kokkuvõtlikult loobub Harju Maavalitsus apellatsioonkaebusest Tallinna Halduskohtu 06.10.2009 otsusele haldusasjas nr 3-09-792 resolutsiooni p 1 osas, millega kohustati Harju Maavalitsust täitma O. Gogini 18.03.2009 teabenõue täies ulatuses viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maavalitsus jääb apellatsioonkaebuse nõude ja põhjenduste juurde osas, millega kohus mõistis O. Gogini kasuks välja menetluskulud 9450 krooni ja palub väljamõistetud menetluskulu vähendada 6450 kroonile. O. Gogini apellatsioonimenetluse kulud jätta täielikult tema enda kanda, seejuures arvestades TsMS § 4
(8)3-09-792 163 lg-s 2 sätestatut, sest apellant täitis kaebaja nõude kompromissläbirääkimiste ajal, mille edasisest jätkamises kaebaja aga keeldus. 9. Oleg Gogin esitas 04.02.2010 omapoolse seisukoha apellatsioonkaebusest osalise loobumise avalduse kohta, milles leiab, et menetlus tuleks lõpetada

§ 24

lg 1 p 4 alusel või jätta apellatsioonkaebus ning apellandi 15.01.2010 taotlused rahuldamata. Harju maavanem möönis 13.01.2010 kohtumisel, et maavalitsus on käitunud valesti ja väljastas kaebajale soovitud arved oma initsiatiivil. Maavalitsus pidi esitama ringkonnakohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses teabe väljastamisega, kuid poolte vahel tekkis vaidlus menetluskulude üle. O. Gogin ei olnud nõus esitama ise avaldust kaebusest loobumise kohta, sest sellisel juhul peaks tema kandma menetluskulud. O. Gogin ei ole käitunud läbirääkimistel pahauskselt, vaid vastustaja võttis ise kaebuse õigeks ning väljastas teabe. Tegemist ei olnud kompromissläbirääkimistega, sest kompromissettepanekuid pooled teineteisele esitanud ei ole. Ringkonnakohtul on

§ 46

lg 1 p 5 kohaselt õigus lõpetada menetlus muu hulgas

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kuna maavalitsus on nõutud toimingu (teabe väljastamine) sooritanud, tuleb asja menetlus lõpetada.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud menetluse lõpetamisel

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja menetluskulud on põhjendatud nii esimese astme menetluse kui ka apellatsioonimenetluse osas. Kulude kandmise vajaduse põhjustas Harju Maavalitsus ise apellatsioonkaebuse esitamisega. Vastustaja paljasõnaline arvamus ei saa olla piisav alus menetluskulude vähendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 10.

§ 38

näeb ette, et apellatsioonimenetluses kohaldatakse apellatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant kirjaliku menetluse puhul apellatsioonkaebusest loobuda kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sellekohane avaldus tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtule (TsMS § 644 lg 2). Käesolevas asjas määras Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2009 kohtumäärusega Harju Maavalitsuse apellatsioonkaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses (p 1) ning täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 29.01.2010 (p 2). Kuivõrd Harju Maavalitsus esitas kirjaliku avalduse apellatsioonkaebusest osalise loobumise kohta ringkonnakohtule 15.01.2010, vastab see iseenesest TsMS § 644 lg-test 1 ja 2 tulenevatele nõuetele. Samas ei ole käesoleval juhul võimalik apellatsioonimenetlust osaliselt lõpetada, vaid

§ 24lg 1 p 4 alusel tuleb lõpetada kogu haldusasja menetlus.

11. Apellatsioonkaebusest osaline loobumine oleks võimalik üksnes juhul, kui halduskohus oleks otsusega lahendanud mitu nõuet, milles üksnes mõne osas tuleb menetlus lõpetada, kuid ülejäänud kuuluksid apellatsiooni korras läbivaatamisele. Sellisel juhul lahendataks asi TsMS § 657 lg 4 alusel tervikuna otsusega. Käesoleval juhul taotles kaebaja halduskohtult üksnes vastustaja kohustamist väljastada temale 18.03.2009 teabenõudega muu hulgas soovitud advokaadibüroo arve. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Harju Maavalitsus on nimetatud nõude kogu ulatuses täitnud 5

(8)3-09-792 13.01.2010, väljastades O. Goginile AB Raidla & Partners 07.09.2007 õigusabiteenuse arvete nr 271960-1 ja nr 271960-2 koopiad. Seega esineb antud juhul

§ 24lg 1 p-s 4 märgitud alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.

Nimetatud sätte kohaselt lõpetab halduskohus menetluse muu hulgas juhul, kui sooritamata toiming on sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

§ 46

lg 1 p-st 5 tulenevalt on ringkonnakohtul haldusasja apellatsiooni korras läbivaatamisel õigus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus

§-s 24 nimetatud alustel. 12. Riigikohtu halduskolleegium on 21.01.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-88-08 (p 13) märkinud, et

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Üksnes põhjendatud huvi olemasolul tohib asja läbivaatamist jätkata (see piirang tuleneb ka

§ 7lg 1 teisest lausest).

13. Käesolevas asjas on kaebaja O. Gogin ringkonnakohtule 04.02.2010 esitatud seisukohtades pidanud õigeks lõpetada haldusasja menetlus

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja ei ole toonud välja oma põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks ning tema taotluse sisu arvestades on ilmne, et tal selline huvi puudub. Haldusasja menetluse lõpetamist ei takista ka asjaolu, et vastustaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas (otsuse resolutsiooni p 3), sest menetluskulude väljamõistmise taotlust ei saa pidada kaebuse iseseisvaks nõudeks, vaid tegemist on menetlusliku taotlusega. Ringkonnakohus lahendab haldusasja menetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste kõik taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. 14. Haldusasja menetluse lõpetamisel tuleb ringkonnakohtul halduskohtu otsus tühistada.

§ 24

lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. II 15.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lg 1 p 4 alusel.

§ 93

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 93lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Harju Maavalitsus on vaielnud vastu nii O. Gogini poolt esimese astme kohtumenetluses kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusele. 16. Esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulusid (kokku 9450 krooni – tl 13 ja 28-30) peab vastustaja põhjendatuks 6450 krooni ulatuses. Samas on apellant leidnud, et kulud õigusteenusele on põhjendatud 3,5 töötunni eest (4200 krooni) ja põhjendamatud 4 töötunni eest (4800 krooni). Seega võib apellandi seisukohtadest järeldada ka, et ta peab kaebaja menetluskulusid põhjendatuks vaid 4650 krooni ulatuses. O. Gogin märkis, et kohtuistungil vastustaja esindaja menetluskuludele vastu ei vaielnud ning maavalitsusel oli võimalus oma tegevusega kulude tekkimist kas ära hoida (väljastades nõutud teabe) või nende suurust vähendada (nõustudes kompromissiga). 6

(8)3-09-792
  1. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohtus kantud menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista täies ulatuses. Kuigi käesolev haldusasi ei ole materiaal- ega menetlusõiguslikult keerukas, ei saa O. Gogini menetluskulusid pidada ebamõistlikult suurteks. Menetluskulude põhjendatud suuruse üle otsustades ei ole võimalik üheselt võtta aluseks asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu, vaid menetluskulud peavad olema põhjendatud asja olemust arvestades. Kuivõrd Harju Maavalitsuse vastuses kaebusele oli viidatud, et kaebaja nõutud teave on avalikustatud Harju Maavalitsuse
  2. aasta tegevusaruandes ning lisatud asjakohane viide dokumendile, mille maht on 77 lk, siis ei saa vastustaja vastusega tutvumisele kulutatud kahte töötundi pidada ülemääraseks, sest tutvuda tuli ka tegevusaruandega. Asja sisu ja menetluse käiku arvestades võib 7,5 töötunni eest õigusabikulu väljamõistmist pidada põhjendatuks. Haldusasja toimikus oleva OÜ Companion 16.09.2009 kassa sissetuleku orderiga nr 100 (tl 29) on tõendatud ka 9000 krooni suuruses summas õigusabikulude kandmine O. Gogini poolt seoses käesoleva haldusasjaga. Riigikohtu halduskolleegium on 09.03.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-94-08 (p 21) märkinud, et menetluskulude tasumist saab tõendada muu hulgas kassa sissetuleku orderiga. Seetõttu on ebaõige apellandi seisukoht, et O. Gogini menetluskulude kandmine ei ole tõendatud. Menetluskulude kandmine on tõendatud ning põhjendatud ka 250 krooni suuruse riigilõivu (tl 13) ja 200 krooni suuruste sõidukulude (tl 30) osas. Tallinna Halduskohtus toimunud menetlusega seoses tuleb O. Gogini kasuks Harju Maavalitsuselt välja mõista menetluskulud kokku 9450 krooni.
  3. Harju Maavalitsus on 15.01.2010 esitatud avalduses märkinud, et O. Goginiga peetud kompromissläbirääkimiste käigus kaebaja poolt soovitud koopiate vastuvõtmise järel teatas kaebaja sõnamurdlikult, et pole nõus kaebusest loobuma ega menetluskulusid vähendama, mistõttu tuleks TsMS § 163 lg 2 alusel O. Gogini väidetavad apellatsioonimenetluse kulud jätta täielikult tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 2 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas asjas sellise olukorraga tegemist ei ole, sest kohtule ei ole esitatud kompromisslepingu projekti ega avaldatud võimaliku kompromissi tingimusi, millest tulenevalt ei ole kohtul võimalik hinnata ka kompromissiga nõustumist või mittenõustumist. Kuna Harju Maavalitsus täitis kohtumenetluse ajal kaebaja nõude ning haldusasi kuulub sel põhjusel lõpetamisele, kannab vastustaja

§ 92lg 5 alusel ka menetluskulud.

19. O. Gogin on esitanud taotluse mõista Harju Maavalitsuselt tema kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (õigusabikulud) kokku 9000 krooni. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja OÜ Companion 25.11.2009 kassa sissetuleku order nr 122 apellatsioonimenetluse õigusabikulude tasumise kohta. Ringkonnakohus leiab erinevalt apellandist, et menetluskulude kandmine on tõendatud (vt käesoleva määruse p 17). Samas tuleb

§ 93lg 5 alusel O.

Gogini menetluskulud apellatsiooniastmes välja mõista üksnes osaliselt. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on O. Gogini esindajal kulunud kokku 4,5 tundi (tunnitasu 1200 krooni koos käibemaksuga) apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks, samas on 3 tundi väidetavalt kulunud ka Harju Maavalitsuse tegevusaruandega (vt käesoleva määruse p 4) tutvumiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Harju Maavalitsus keeldus osaliselt O. Gogini teabenõude täitmisest nimelt viitega veebilehel avaldatud tegevusaruandele ja sama põhjendus esitati juba esimese 7

(8)3-09-792 astme kohtule saadetud vastuses O. Gogini kaebusele, pidid kaebaja ja tema esindaja olema aruandega tutvunud hiljemalt halduskohtus toimunud menetluse kestel. Vaidlust ei ole selle üle, et aruanne on olnud kogu aeg kaebajale kättesaadav. Seega tuleb O. Gogini kasuks väljamõistetavate apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude suurust vähendada 3600 krooni võrra ja mõista Harju Maavalitsuselt kaebaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 5400 krooni ulatuses. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 20. Eelneva põhjal tuleb O. Gogini kasuks Harju Maavalitsuselt välja mõista käesoleva haldusasja menetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 14 850 krooni. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.