) § 53 lg 1 arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Võlgnik leiab, et arestinud samal ajal võlgniku osa ja pangaarve, rikkus kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 53 lg 1 põhimõtte. Osa maksumus 6000000 krooni ületab enam kui 8 korda nõude summat 722143,34 krooni. Isegi kui nõudele lisandub järgmine sissenõudmisele kuuluv täitedokumendis nimetatud summa 1095600 krooni, ületab osa maksumus ikkagi nõude summat 3 korda. Isegi uue enampakkumise korraldamisel ja osa allahindamisel kuni 70%, ei saa osa olema väiksem kui nõude määr. Seega piisab igal juhul sissenõude pööramist osale sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. Sellega seoses on pangaarve arestimine vastuolus
lg 1 ning nimetatud arestimisega on kitsendatud võlgniku õigustatud huvid ning see tuleb tühistada. Võlgnik on pöördunud kaebusega arvete arestimise peale kohtutäituri poole
Kohtutäituri seisukohalt ei ole arve iseenesest vara ning selle vabastamise suhtes aresti alt on kohaldatav
See kohtutäituri seisukoht on ekslik.
lg 2 tuleneb, et kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Käesolevas asjas arestis kohtutäitur 722143,34 krooni. Rahavahendid on vara ning nende vabastamisele aresti alt on täielikult kohaldatav
Kohtutäitur on seisukohal, et ainus tingimus pangaarve vabastamiseks aresti alt on toodud
See seisukoht on samuti ekslik, sest selles seadusesättes puudub viide sellele, et tingimus pangaarve vabastamiseks aresti alt on erandlik või ainus. Pangaarvet võidakse vabastada aresti alt
Eespool esitatud asjaolude alusel ning juhindudes
Tunnistada kohtutäituri 17.09.
Võlgnik väidab, et kohtutäitur on arestinud osaühingu osa ja arveldusarve. Siin on vajalik täpsustada, et kronoloogiliselt toimus arestimine teistmoodi: esmalt oli arestitud võlgniku arveldusarve, mille jääk arestimise hetkel oli null krooni ning ainult siis (kui sai selgeks et arveldusarve arestimine ei toonud kaasa nõude rahuldamist) arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva osaühingu osa. Seoses sellega leiab kohtutäitur, et arveldusarvete ja osaühingu osa arestimine toimus seadusepäraselt. 2
53 lõikele 1, mille kohaselt arestida ei või rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Viidatud norm puudutab vara arestimist. Arveldusarve ei ole omaette vara. Seega ei saa arveldusarve suhtes kohaldada vara jaoks sätestatud normi. Näiteks täitemenetluse seadustiku § 125 selgitab, et osaühingu osale sissenõude pööramine toimub vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Arveldusarvete suhtes selliseid täpsustusi ei ole seadusega ettenähtud. Arveldusarve ei ole vara, seega ei saa sellele ka kohaldada vara arestimisele kohaldatud normid.
lõike 6 teine lause käsitleb olukorra, kui nõue võib olla rahuldatud muul viisil ka juhul kui võlgniku arveldusarved on arestitud (viidatud norm: kohtutäitur kohustub esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil). Ühtlasi teatab kohtutäitur, et osaühingu osa arestimine toimus sissenõudja avalduse kohaselt (
lg 3 kohaselt täitetoimingu taotlejal on õigus toiminguga seoses pöörduda vahetult kohtutäituri poole.
lg 2 kohaselt kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel. Kohtutäituril ei olnud alust keelduda võlgnikule kuuluva osa arestimisest). Osaühingu hindamine toimus võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kohtutäitur on arvamusel, et osaühingu osa ei õnnestu müüa isegi maksimaalse allahindamise juhul. Osaühing Green Area tegeleb elamumaja ehitamisega. Praeguses olukorras ei soovi keegi ehitusse investeerida. Kinnisvara turg ei liigu hetkel. Osaühingul Green Area on palju kohustusi ning see kannab raskusi ehituse jätkamisega. Kohtutäitur arvab, et osaühingu Green Area osa ei õnnestu realiseerida täitemenetluse raames, eriti võlgniku ja sissenõudja vahel kokkulepitud hinnaga, mis mitmekordselt ületab turuhinda. Kohtutäituril ei olnud võimalust mõjutada hinna määramisele, kuna
lg 3 kohaselt hind määratakse just võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel.
lg 1 annab kohtutäiturile õigust arestida rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks, juhul kui muul viisil ei ole võimalik seda teha. Kohtutäitur on arvamusel, et antud olukorras tuleb arestida veel võlgniku vallas- ja kinnisvara (peale osaühingu GreenArea osa), kuna võlgnikule kuuluva ja 19.08.2009.a arestitud osaühingu osa arvel ei ole võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Selle kinnituseks võib lisada, et võlgnikule kuuluva osaühingu Green Area osa on juba kolm korda proovitud müüa enampakkumisel. Enampakkumistele ei ole ühtegi osalejat ilmunud. Võlgniku kohustused üha kasvavad. 29.10.2009.a seisuga on võlgniku suhtes alustatud veel kaks täiteasja: täiteasi nr. 066/2009/2934, milles on sissenõude suurus 1200897,60 krooni ja täiteasi nr. 066/2009/3577, milles on sissenõude suurus 44661,00 krooni. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Asjast puudutatud isik AS Nipress kaebusele seisukohta esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ja täitetoimikuga nr 066/2009/2699 leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Krekil on täitmisel jõustunud 10.02.2009.a Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-07-39466, millega kinnitati hageja AS Nipress ja kostja TÜ Dart Stuudio vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetati menetlus AS Nipress hagis TÜ Dart Stuudio vastu müügihinna ja viiviste tasumise kohustuse täitmiseks. AS Nipress esindaja 04.08.2009.a esitas jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile. Täitmisavalduse kohaselt sissenõudja nõudeks on 3
Kohtutäitur on seisukohal, et arveldusarve ei ole iseenesest vara, seega arveldusarve suhtes ei kuulu kohaldamisele sätted vara arestimise kohta. Kohtutäituri vastuse kohaselt ei olnud võlgniku arveldusarvel raha ning selle arestimine ei toonud kaasa nõude rahuldamist. Sel põhjusel arestis kohtutäitur võlgniku osaühingu osa. Kohtutäitur viitab ka sellele, et kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel ning keelduda võlgniku osaühingu osa arestimisest ei olnud alust. Osa arestimine toimus sissenõudja avalduse kohaselt. Sissenõudja ja võlgniku vahel kokkulepitud hind mitmekordselt ületab turuhinda. Kohtutäitur on arvamusel, et osaühingu osa ei õnnestu realiseerida, kuna kolmele korraldatud enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat. TsMS § 461 lg 1 ja 3 järgi kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist sissenõudja avalduse alusel.
järgi kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
lg 1 järgi rahaliste nõuete puhul varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel.
lg 1 kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. TsMS § 115 lg 1 kohaselt sissenõude võib pöörata võlgniku kontole. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole 4
lg 1 tuginev seisukoht, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Kuid arvestades, et kontol ei olnud raha (seda asjaolu ei ole võlgniku esindaja vaidlustanud) ning sellest tulenevalt polnud võimalik nõuet täita võlgniku rahaliste vahendite arvel, on kohtu arvates põhjendatud pöörata sissenõue ka võlgniku vallasvarale, st arestida 19.08.2009.a võlgniku osa osaühingus Green Area. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata võlgnikule kuuluva osa arestimisele, ei ole olnud võimalik nõudeid täita, kuna osaühingu Green Area osa sundenampakkumine on nurjunud kolmel korral ostjate huvi puudumise tõttu. Seega on kohus seisukohal, et võlgniku väited selle kohta, et konto arestimine on täiesti põhjendamatu on alusetud. Vastavalt
täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Kooskõlas
Kohtutäitur kohustub esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Huvitatud isikud võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.