2-09-26117/7

2-09-26117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010.a, kell16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-26117 Tsiviilasi N K (endine perekonnanimi N) hagi V N vastu enda ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N K (isikukood XXX, elukoht XXX), Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leanika Tamm (advokaadibüroo Hansa Law Office Jõhvi osakond, e-post leanika.tamm@hansalaw.ee) Kostja (hageja eestkostja) V N (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 27.01.2010.a. RESOLUTSIOON
2. Jätta läbi vaatamata N K (endine perekonnanimi N) hagi V N vastu enda ülalpidamiseks elatise nõudes.
3. Poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. N K antud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 04.06.2009 esitas N N kohtule hagi V N vastu enda ülalpidamiseks elatise nõudes. Lk 1 / 3 Viru Maakohtu 15.06.2009.a määrusega seati N K üle eestkoste kuni 15.06.2014.a, eestkostjaks määrati V N, kellele anti esindusõigus eestkostetava N K suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Kohtumäärus jõustus 04.07.2009.a. Kohus 27.08.2009.a määrusega määras lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 lg 2 p 1 N K esindajaks vandeadvokaat Leanika Tamm`e, kuna hagi oli esitatud N K eestkostja V N vastu. Vandeadvokaadi kirjaliku arvamuse kohaselt (tl 81-84) on hagejal tulenevalt kohtumäärusest keelatud teha igasuguseid tehinguid, sh pisitehinguid. Hagi on esitatud hageja enda eestkosja vastu, kes oleks tavatingimustes kohustatud esindama käesolevas menetluses hagejat. Hagejal on olemas igakuine sissetulek invaliidsuspensiooni näol, mille suurus on kuus u 3000 krooni. V N kannab kõik elamiskulud. Oma pensioni käsutab N K ise. Seega on eestkostetaval enesel olemas piisav elatusallikas, lisaks saab ta faktilist ülalpidamist oma endiselt abikaasalt ja eestkostjalt eluasemega seotud kõigi kulude katmisel. Elatise nõudmine V N N K kasuks N K kui piiratud teovõimega isiku poolt on teostatud eesmärgiga saada enese käsutusse rohkem rahalisi vahendeid kui seda hetkel võimaldab eestkostja. Samas puudub temal nende vahendite kasutamise ja käsutamise õigus ning kõiki tehinguid saab ta teha üksnes kostja nõusolekul. Reaalselt vajadust elatise saamiseks hagejal ei ole – tal on olemas enese elatamiseks sissetulek invaliidsuspensioni näol, lisaks kannab kostja vabatahtlikult hageja eluasemekulud, vajadusel ka põhjendatud arstiabi ja ravimite kulud. Vandeadvokaat leiab, et on otstarbekas käesolevas tsiviilasjas rakendada TsMS § 423 lg 2 p
4. Kohtuistung Kohtuistungil jäi vandeadvokaat kohtule esitatud kirjaliku arvamuse juurde. Selgitas, et hagejal endal puudub õigus invaliidsuspensioni kasutada. Kostja vastutab selle raha eest, kuna on eestkostja ja peab kontrollima kuidas hageja kasutab raha. Palub jätta hagi läbivaatamata. Kostja nõustus vandeadvokaadi seisukohaga. Selgitas, et edaspidi ei luba ta N K raha kasutada. Kostja maksab korteri eest. Oma rahast ostab N K endale vajalikke asju. Kui ta midagi eestkostetavatele ei anna, ta kiiresti degradeerub. Sotsiaalabiameti poolt saadetakse N K veebruaris rehabilitatsioonile raviasutusse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. N K esitas hagi oma eestkostja V N vastu. Viru Maakohtu 15.06.2009.a määrusega on N K tunnistatud piiratud teovõimega isikuks ning tal on keelatud igasuguste tehingute tegemine. Seega puudub hagejal rahaliste vahendite kasutamise ja käsutamise õigus ning kõiki tehinguid saab ta teha üksnes kostja nõusolekul. Seega puudub hagejal vajadus kostjalt elatise saamiseks. Eestkoste teostamist kontrollib eestkosteasutus ning eestkostja poolt oma kohustuse rikkumise juhul võib eestkosteasutus pöörduda kohtusse eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb rakendada TsMS § 423 lg 2 p 1 ning jätta hagi läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus 2 TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. N K antud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Geete Lahi Kohtunik 3