KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja 22. oktoobril 2009.a. kell 9.45 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Ta

§ 61

lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni.

1. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealiste lapse vajadused on suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgse elatise suurus kohtumäärusega poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu alusel kindlaks määrati. Käesolevaks ajaks on poolte alaealine laps saanud 6-aastaseks, millest tulenevalt on igati põhjendatud tema osavõtt tantsuringist ning samuti ka osalemine eelkoolis, mis kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt (maksekorraldused lapse tantsuringi eest tasumise kohta, hageja ja MLLM vahel sõlmitud leping ja tõend eelkooli õppemaksu suuruse kohta) maksavad vastavalt 400.- krooni ja 150.- krooni kuus.
2. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, on see, et elukallidus, eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulud, s.h. vesi, elekter, prügivedu, on võrreldes 2007.aasta märtsikuuga, mil esialgne elatise suurus 3 lapse ülalpidamiseks poolte vahel kokku lepiti, olulisel määral suurenenud, mistõttu 737.- krooni suurune elatusraha, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega last üleval pidada oleks võimalik. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.
3. Kohtuotsuse p-s 10 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja mille kohaselt moodustasid elatise suurendamise hagi esitamisel lapse ülalpidamiskulud kuus summa 2600.- krooni ning koosnevad eluasemekulust 575.- krooni, söögirahast 1000.- krooni, kulust transpordile 50.- krooni, kulutustest tervishoiule 125.- krooni, kulutustest hügieenitarvetele 100.krooni, kulutustest koolikohustuse täitmiseks 350.- krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele 400.- krooni. Kostja neid kulutusi lapse ülalpidamiseks vaidlustanud ei ole. Kostja vaidlustas vaid hageja poolt nimetatud kulutuse lapse tantsuringis osalemisele, väites, et laps ei pea tantsuringis käima ega osalema ka vaba aja veetmise üritustel, näiteks käima tsirkuses. Kohus on seisukohal, et ühest vanemast lahus elaval lapsel on samasugune õigus võtta osa huvialaringist ning külastada kultuuriüritusi, s.h. veeta vaba aega kinos, teatris, tsirkuses või mujal käies, nagu lapsel kes elab koos mõlema vanemaga. Seetõttu kostja väide, et need kulutused ei ole hädavajalikud kulutused, millest on võimalik loobuda, ei ole põhjendatud, vaid see näitab pigem kostja soovimatust lapsele piisaval määral elatist anda.
4. Nii nagu kohus kohtuotsuse punktis 10 märkis on üldreegel, et igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus ei või olla väiksem poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (

§ 61lg 4).

Erandid nimetatud sättest sätestavad sama paragrahvi lõiked 5 ja 6 mille kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ( lg 5) või kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. ( lg 6). Eeltoodust tulenevalt saab kohus erandina otsustada, et kohustatud isik on kohustatud elatist maksma oma alaealistele lastele alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumi.

1. Kohus asub seisukohale, et arvestades kostja vastuväiteid hagile ning tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt on kostja töövõimetuspensionär, tema töövõime kaotus on 60 % ja tema töövõimetuspensioni suurus on alates 01.04.2009.a. 2299.- krooni, mida tõendavad Tallinna Pensioniameti tõend ja dr. A P tõend
2. septembrist 2009.a., mille kohaselt ei saa kostja töötada tulenevalt temal esinevast haigusest igal ametikohal, ning, et kostja on töötu alates 23.04.2009.a., mida tõendab Tööturuameti tõend, on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada

§ 61

lg 5 sätestatut ning määrata väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte tütre V B ülalpidamiseks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. 4 Kohus arvestab kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel aga ka sellega, et hageja on samuti töövõimetuspensionär ja tema töövõime kaotus on 80 %, seega isegi suurem kui kostjal, ning tema töövõimetuspensioni suuruseks on 3065.krooni, mida kinnitab Tallinna Pensioniameti tõend. Hageja töötab vaatamata oma töövõimetusele KÜ-s majahoidjana ja saab sealt palka 1988.- krooni, mida tõendab ka tema palgatõend. Lisaks eeltoodule on hageja ülalpidamisel veel üks alaealine laps, kes hagejal on sündinud vallaslapsena ja kelle ülalpidamiskohustus on hagejal seega ainult üksinda. Kostja seevastu lõpetas tema enda algatusel töölepingu OÜ-s A C X kuna töötas oma väidetel sel ajal ka mitteametlikult ehitustöölisena. Siiani kostja omale sobivat töökohta aga leidnud ei ole. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja, kelle juures elavad tema alaealised lapsed, on teinud endast kõik võimaliku, et oma laste vajadusi hädavajalikus ulatuseski rahuldada, kostja seevastu katsub näidata end võimalik vähekindlustatuna ja haigena, et oma lapsele võimalikult väikest elatusraha maksta. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 % kuus, peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust tema alaealise lapse ülalpidamiseks käesoleva kohtuotsusega 1300.- kroonini kuus. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kostja varalise olukorra paranemisel, on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist veelkordselt. Vastavalt

§ 136

lg 2 sätestatule muudab kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust alates nõude esitamisest kohtule. Menetluskulud

1. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid riigilõivu näol käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole. Tsiviilasja hinna määramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise suurendamiseks 1438.- krooni võrra kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 12.942.krooni (9 x 1438). Kohtunik 5