76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kahju hüvitamist nõuda.
101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sätte lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse § -s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Tsiviilkolleegium on märkinud, et TsMS § 233 lg 1 ja
lg 6 esimese lause kohaldamiseks peab esmalt olema tõendatud kahju olemasolu ja põhjuslik seos kahju ning kostja poolt hageja õiguste rikkumise vahel (tsiviilasi nr 3-2-1-124-06). Kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on seega kohustuse rikkumine, kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Täitmise asemel saab kahju hüvitamist nõuda (nn suur kahju hüvitamise nõue), kui võlausaldaja on huvi primaarse soorituse suhtes kaotanud. Esmalt analüüsib kohus, kas hageja on huvi primaarse soorituse (kohustuse täitmise) vastu põhjendatult kaotanud. Seejärel võtab kohus seisukoha kahju hüvitamise eelduste suhtes. Nähtuvalt kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p 2.5 leppisid hageja, tema abikaasa L Liivamägi ning kostjad kokku, et koos lepingu eseme otsese valduse üleandmisega annab müüja ostjale L L ja A L 30.04.
lg 2 sätestatud koostöökohustust rikkunud, mis lähtuvalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest on käsitletav vastuvõtuviivituse ning kahju hüvitamist välistava asjaoluna (tsiviilasi nr 32-1-69-08). Tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08 on tsiviilkolleegium märkinud järgmist: „Kahju hüvitamise nõude eeldusena oleks hageja pidanud tuginema muu hulgas sellele, et talle on tekitatud kahju. Kuna hageja väitis, et ta ei kavatse lasta korterisse paigaldada kokkulepitud vaheseina ja vanni, siis ei ole esitatud asjaoludest nähtuvalt tekkinud hagejal kahju kulutuste näol, mida ta peab kandma selleks, et viia korter vastavusse lepingus kokku lepitud tingimustega.“ Järelduvalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest on kahju olemasolu eelduseks reaalselt vajaminevad kulutused. Seoses ehitusloa ja projekti üleandmisega ei ole hagejal enam vaja kanda kulutusi ehitusloaga projekti saamiseks ning kahju ei ole sellisel juhul tekkinud. Väide, et Maardu Linnavalitsus andis ehitusloa ehituskeelualale, on paljasõnaline ning selle tuvastamine kuulub halduskohtu pädevusse. Märkida võib, et hagiavalduse kohaselt näitasid kostjad lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale eskiisprojekti ning tööjooniseid. Seega oli projekteeritava elamu asukoha seotus aiamajaga hagejale enne lepingu sõlmimist teada ning vastab kokkulepitule (toim lk 1, 135 ja 139). Lähtuvalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks ning selle eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poolt karistada (tsiviilasi nr 3-2-1-137-05). Eeltoodu põhjal jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et kahju tekkimine (kui kahu hüvitamise põhieeldus) jäi tuvastamata. Seega puudub kahju hüvitamiseks alus ning analüüsitav nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna kahju olemasolu ei ole tõendatud, siis ei ole kohtul alust hinnata põhjuslikku seost ega tuvastada kahjuhüvitise suurust (tsiviilkolleegiumi seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-2-08). Kostja väide, et kinnistu müüdi hagejale alla turuhinna jäi paljasõnaliseks. Kostja väited, et kohustus oli tema jaoks ebamõistlikult koormav, hageja võinuks ise ehitusluba taotled jms, olid täiesti alusetud ning kohus jätab need tähelepanuta. Muuhulgas võib märkida, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Hagiavalduses on hageja nõudnud leppetrahvi, mille suurus ületab kahju hüvitamise nõuet. Järgnevalt analüüsib kohus leppetrahvi nõude põhjendatust. Poolte vahel sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu lisa nr 1 p 1.1 kohaselt oli müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ostjale üle andma ning ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi null koma null kakskümmend viis protsenti (0,025 %) ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Ehitusprojekti üleandmisega viivitamist lepingu lisa nr 1 p 1.1 ei eraldi märgita.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest, lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Oma olemuselt on leppetrahv lepingus kokkulepitud kohustus, võimaldades kompenseerida võimalikku ehitushindade kallinemist või laenutingimuste halvenemist.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. TsÜS § 58 järgi on asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid asja päraldised.
lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt peab üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Lähtuvalt projekti üleandmise tähtajast pidi nõutav projekt juba peaasja valduse üleandmise ajal olemas olema. Vaidlusalune projekt oli seega kinnistu päraldis.
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.
lg 3 järgi, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Viidatud sätte lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust , mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
lg 6 alusel tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
lg 8 kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkolleegium on muuhulgas rõhutanud, et lepingu tõlgendamisel tuleb juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, arvesse võtta
lg 4 järgi ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik (tsiviilasi nr 3-2-1-122-06). Samuti on Riigikohus leidnud, et
lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, (kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest) mitte aga lepingupooltega sarnaste mõistlike isikute positsioonilt. Lepingu p 2.5 kohaselt pidid kostjad koos peaasja valduse üleandmisega üle andma ka ehitusloaga projekti kinnistule elamu ehitamiseks. Seega on nii peaasja kui ka päraldise valduse üleandmine lepingus omavahel seotud ning hageja oluliseks huviks oli kinnistule elamu ehitada. TsÜS § 57 lg 3 kohaselt laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on mõistlikult järeldatav, et leppetrahvi nõue laienes ka projektile kui päraldisele, olles poolte vahel selliselt kokku lepitud.
lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumiste avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Järgnevalt analüüsib kohus, kas leppetrahvi nõue on mõistliku aja jooksul esitatud. Kohus leiab, et lepingupooled on ehitusprojekti üleandmise tähtaega korduvalt pikendanud. Eeltoodu järeldub nii hageja tunnistajate ütlustest (toim lk 217, lk 269 kuni lk 271) kui ka hageja 04.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.