Obsah (8)

§ 124§ 436§ 5§ 230§ 366§ 233§ 179§ 162

2-07-39059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-39059 SKOÜ hagi RVv

§-s 366 nimetatud nõudena ning kohaldada tuleb

§ 124

lg-t 1, mille kohaselt määratakse hagi hind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Kostja leiab, et hagi hinnaks tuleb lugeda 1 430 825,60 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõiv 46 500 krooni.

1. Kostja ei vastuta hagejale 29.03.2004 enampakkumise kehtetuse tõttu tekkinud kahju eest, kuna enampakkumise kehtetus oli muuhulgas tingitud asjaolust, mida kostja enampakkumise läbiviimisel ei pidanud ega saanudki arvestada. Kostja ei saanud teada, et võlgnik TRoli enampakkumise läbiviimise ajal piiratud teovõimega. Kostja poolt täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimist piiratud teovõimega isiku suhtes ei saa pidada süüliseks ametikohustuste rikkumiseks. Kostjale võib üksnes ette heita võlgniku mitteteavitamist enampakkumise toimumisest, kuid nimetatud asjaolu ei ole põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga, kuna enampakkumine oleks tunnistatud kehtetuks isegi juhul, kui kostja oleks võlgnikku enampakkumise toimumisest teavitanud.
2. Hageja ei saa nõuda kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja leiab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral ei saa ostja nõuda kohtutäiturilt positiivse kahju hüvitamist, vaid üksnes negatiivse kahju ehk enampakkumise kehtivuse usaldamisest tekkinud kahju hüvitamist. Lisaks leiab kostja, et kinnisvaraportaalis City24 avaldatud ehitiste müügikuulutusi ei saa arvestada enampakkumise objektiks olnud ehitise turuväärtuse tuvastamisel, kuna TR kuulunud ehitised olid vallasajad ning neid on võimalik võõrandada üksnes koos maaga, mistõttu ei saa need tõendada vallasasjade turuväärtust.
3. Tekkinud kahjuks ei saa lugeda hageja poolt käesolevas asjas hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni. Tegemist on hageja menetluskuluga.
4. Hagejale tekitatud kahjuna ei saa käsitleda hageja poolt enampakkumise objektiks olnud ehitiste eest tasutud ja hagejale tagastamata ostuhinna osa (35 338 krooni). Hageja saab nõuda AS-lt BIGBANK ja teistelt sissenõudjatelt hageja poolt enampakkumisel tasutud ja 2 2-07-39059 sissenõudjate nõuete rahuldamiseks kasutatud summade tagastamist ning nimetatud summasid ei saa käsitada hagejale enampakkumise kehtetuse tõttu tekkinud kahjuna. Samuti ei saa hageja kahjuna käsitada tema poolt enampakkumisel tasutud ostuhinna osa, mille arvelt kaeti täitekulud täiteasjas nr 032/2003/1580 kokku 2843,20 krooni Kolmanda isiku seisukohad
5. Kolmas isik palus asja arutada ilma nende esindaja osavõtuta. Vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtu seisukohad
6. Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 12.

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 13.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole selge. Vaatamata kohtu nõudmisele täpsustada nõuet leidis hageja, et ta ei oska suurust määratleda ning soovib saada kohtu äranägemisel õiglast hüvitist saamata jäänud tulu ja tekitatud kahju eest.

§ 366

kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis jätta nõutava hüvitise summa hagis märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega võimaldab antud säte taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel üksnes mittevaralise kahju hüvitamise hagis, mitte varalise kahju hüvitamise hagi esitamisel. Samuti nõustub kohus kostja väitega, et õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel ei saa tuletada ka

§ 233

lg-st 1, kuivõrd osundatud säte reguleerib üksnes nõude suuruse hindamist kohtu poolt, mitte nõude esitamist hageja poolt. Kohus saab otsustada kahju suuruse ainult nõude piirides, kuid selle peab määratlema hageja esitatud hagiavalduses. Seega peaks hagis esitatud kahju suurus olema määratletud, kuivõrd varaline kahju peab olema selge.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ostis 29.03.2004 kostja poolt korraldatud vallasasja kordusenampakkumisel T Rkuuluva aiamaja, kasvuhoone, kuuri ja kaevu asukohaga XXX, Maardu hinnaga 175 000 krooni (tl 6-7). Samuti ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu 23.11.2006 otsusega (tl 8-13) ja 07.05.2007 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (tl 14-19) tunnistati antud kordusenampakkumine kehtetuks. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (tl 20).
2. Hagiavaldus on esitatud kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtutäituri tegevust reguleerib kohtutäituri seadus (edaspidi KTS). Kohus leiab, et kuna tegemist on lepinguvälise suhtega, kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele ka võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kahju hüvitamist käsitlevad sätted. Kordusenampakkumise toimumise ajal (29.03.2004) kehtinud KTS § 6 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus analüüsima, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, kas hagejal tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda täiturilt kahju hüvitamist.
3. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt 3 2-07-39059 seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seega VÕS § 1054 lg 1 kohaldamise eeldusteks on põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel.
4. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi. Harju Maakohtu 23.11.2006 otsusest (tl 8-13) ja 07.05.2007 Tallinna Ringkonnakohtu otsusest (tl 14-19) nähtub, et kostja ei teavitanud enampakkumise toimumisest TR kui võlgnikku TMS nõuete kohaselt. Seega rikkus kostja enampakkumise olulisi tingimusi, mis kohtute hinnangul olid piisavad enampakkumiste kehtetuks tunnistamise aluseks. Samas rõhutasid kohtud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine oli muuhulgas tingitud ka asjaolust, mida kostja enampakkumise läbiviimisel ei pidanud ega saanudki arvestada. Nimelt nähtuvalt Tallinna Linnakohtu 25.06.1999.a. otsusest (tl 57-58) piirati TR teovõimet ning määrati tema eestkostjaks tema ema SV. VÕSRS § 4 lg 1 kohaselt loeti isik, kelle teovõimet on enne
5. juulit 2002.a. kohtuotsusega piiratud alates
6. juulist 2002.a. teovõimeliseks. Seega ei olnud SV enampakkumiste toimumise ajal TR eestkostja, vaid tema perekonnaliige. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et lähtuvalt kohtutäituri tegevuse formaliseeritud printsiibist, ei saanud kostja muud järeldada, kui seda, et TR on teovõimeline.
7. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas antud rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju ja kas antud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 26.09.2006.a. otsuses nr 3-2-1-53-06 on rõhutatud, et nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna enampakkumine oleks tunnistatud kehtetuks ka juhul, kui kostja oleks võlgnikku enampakkumise toimumisest teavitanud, puudub kostjal väidetavalt tekkinud kahju ja hageja tegevuse vahel kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ei esine põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel, mistõttu kostja ei vastuta hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest.
8. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi rahuldamise üks eeldusi on tõendamata, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Põhjusliku seose puudumise tõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida teiste eelduste olemasolu rohkem kui eelnevas punktis on tehtud.
9. Samuti leiab kohus, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus analüüsida hagejale tekkinud kahju suurust ja põhjendatust, kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusliku seose puudumise tõttu. Sel põhjusel ei anna kohus ka hinnangut kahju suurust käsitlevate tõendite (tl 21-26, 33-34, 59-65) kohta. Menetluskulud 21.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv 4 2-07-39059 või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus leiab, et hageja on ise määratlenud hagihinna, mis on kokku 1 430 825,60 krooni ja koosneb järgmisest: kulutused õigusabile 19 287,60 krooni, riigilõiv 1200 krooni, kordusenampakkumisel tasutud summa, mis tagastamata 35 338 krooni ja kahju saamata jäänud tulu tõttu ligikaudu 1 375 000 krooni. Eeltoodu hagihinnalt pidi hageja tasuma riigilõivu hagi esitamisel kokku 46 500 krooni. Hageja tasus 1000 krooni, seega tasumata on 45 500 krooni, mille kohus hagejalt välja mõistab riigituludesse. 22. Kooskõlas

§ 162

lg 1 ja § 179 lg-ga 1 jätab kohus kostja menetluskulud ja Eesti Vabariigi menetluses mitteosalemisest tekkinud menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5