← Eesti

2-08-57738/23

Obsah (5)§ 113§ 91§ 209§ 211§ 213

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-57738 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2009, Tallinn Tsivi

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja väidetel leppisid pooled kokku viivise määras 0,5% iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summalt. Hageja on hagiavalduses arvestanud viiviseid summast 915 851,83 krooni. Hageja ei nõua kostjalt viiviste täies ulatuses tasumist, vaid 487 579,50 krooni ulatuses. 23.10.2008 esitasid pooled taotluse kompromissi kinnitamiseks põhinõude osas, mille kohus kinnitas 27.10.2008 määrusega. Viivisenõude osas jätkas kohus menetlust. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastu hageja esitatud viivise nõudele. Vastuväidete kohaselt m/l COOL EXPRESS ei ole prahitav Crest Organisation Limited poolt. Crest Organisation Limited ja OÜ Anninet-V vahel oli sõlmitud ekspediitori teenuseks leping. Kostja oli kindel, et kohustus tasuda kauba eest tuleb peale seda kui kaup saabub kostjale või kostja kliendile, kuna siis vaatluse käigus võib tuvastada, kas kaup vastab nõutavale kvaliteedile, on komplektis ja on olemas kõik nõutavad kauba sertifikaadid. 2008. aasta märtsi lõpus teatas OÜ Anninet-V esindaja, et kauba müüja palub teha kas või mingi makse kauba eest, mis tõestaks kostja soovi kauba saamiseks. 26.03.2008 tasus kostja 90 000 krooni. Kostja vastusest nähtub, et 10.04.2008 saabusid arved ja kaup kostjale ning samal päeval ilmnes, et osal kaubal puuduvad sertifikaadid. Kostja informeeris sellest OÜ Anninet-V esindajat ja palus kaasabi sertifikaatide saamiseks, kuid sertifikaadid pole kostjani jõudnud. 10.04.2008 avastas kostja, et enamus arvete tasumise tähtajad on juba möödunud. Ta ei pea tasuma ostuhinda enne kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, siinjuures sai kostja taolise võimaluse alles 10.04.2008. 2

(8)Kostja ei ole saavutanud hagejaga kokkulepet viivise tasumise küsimuses ning vaidleb vastu hageja nõudele tasuda viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest, see ei ole kostja hinnangul vastuvõetav ning on ebamõistlikult suur. Kostja möönab, et on viivitanud arvete tasumisega, kuid kaup ja arved saabusid kostjale alles 10.04.2008. Kuna viivise osas ei ole pooltel kokkulepet saavutatud, tuleb kohaldada

§ 113lg-t 1.

Kostja leiab, et 11% aastas on vastuvõetav ja mõistlik ulatus. Kostja on teinud omapoolse arvestuse viivise osas, kus viivise arvestamise lõpptähtajaks on osalise kompromissi sõlmimise kuupäev 23.10.

  1. Kostja on arvestanud viivist kokku 62 601,67 krooni. Hageja vastuväited kostja vastuse osas Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et viiviste arvestamine lõpeb 23.10.
  2. Selline seisukoht on hageja hinnangul vastuolus

§ 91lg-ga 3.

Kuivõrd antud juhul loeti kohustuse kohaseks täitmiseks põhivõlgnevuse, summas 912 420,50 krooni kandmist hageja arvelduskontole, siis on kohustus täidetud 11.11.

  1. Viiviseid on võlausaldajal õigus nõuda kuni raha maksmise kohustuse täitmiseni. Seega viiviste arvestamise lõppkuupäevaks on 10.11.2008, mitte 23.10.2008, nagu kostja on arvanud. Kompromissis kokku lepitud rahasummad kandis kostja 11.11.2008 hageja kontole vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile. Hageja leiab, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse puudumisel on täitmise viivituse eest igal juhul ja alati vastutav võlgnik. Mistahes viivitus kompromissi allkirjastamise ja raha laekumise vahel on samuti võlgniku riisikoks, sest võlgnik on rikkunud oma kohustust. Sellest tulenevalt lõpeb viivise arvestus 10.11.
  2. Hageja on seisukohal, et pooled on sõlminud viivise määra osas kokkuleppe. Seadusest ei tulene, et viivise kokkulepe peab olema kirjalik või notariaalne. See võib olla ka suuline ja antud juhul on pooled selliselt kokku leppinud. Kostja on oma käitumisega kinnitanud, et nõustub kõigi tingimustega, kandes hagejale üle 90 000 krooni 26.03.
  3. Hageja märgib, et kostja on arveid aktsepteerinud ka nende kättesaamisel. Igal arvel (v.a nr tech-00034) on kostjat esindanud äriühingu OÜ Anninet-V töötaja allkiri. Kostja on 04.11.2008 vastuse punktis 2 kinnitanud, et OÜ Anninet-V oli kostja esindaja ja tegutses kostja volitusel agendilepingu alusel. Kostja ei ole esitanud ühtki põhjendust, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. Hageja on hagi esitamisel piiritlenud viivisenõude mõistliku summaga 487 579,50 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kauba ostmiseks ei ole sõlmitud lepingut, kust tuleneks kohustus tasuda viivist suuremas osas, kui seadusega ette nähtud. Perioodil detsember 2007 - veebruar 2008 tarnis AS Gart-Grupp tellimuste alusel kostjale kaubalaeva COOL EXPRESS tarbeks varuosi. Hageja esitas kostjale vastavalt arved, millest kostja tasus 90 000 krooni. Hageja põhinõudeks oli 912 420,52 krooni ning kõrvalnõudeks 487 579,50 krooni. Pooled sõlmisid põhinõude osas 23.10.2008 kompromissi, mistõttu jätkus menetlus viivisenõude osas. Esialgu puudus poolte vahel vaidlus võlgnevuse tasumise alguskuupäeva osas, kuid kostja 14.04.2009 esitatud seisukohast nähtub, et kostja hinnangul võlgnevuse tasumise tähtaega 3

(8)tuleks arvestada päevast, mil kaup ja arved temani jõudsid, mitte aga arvetel esinevatest tähtaegadest. Kohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud viivise vähendamine, kuna arvel märgitud 0.5%-list määra iga viivitatud päeva eest võib pidada mõistlikuks ja majandustegevuses väljakujunenud määraks. Võlgnevuse tasumise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda hageja poolt esitatud arvetest. Nimetatud arved kajastavad arvete tasumise tähtaega ning viivise määra. Anninet-V OÜ ja Crest Organisation Limited vahel on sõlmitud ekspedeerimisleping. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust kauba kättetoimetamise osas, kuna kostja on tasunud hagejale põhivõlgnevuse tellitud kauba eest, tähtsust omab arvete tasumise tähtaeg. Kostja poolt tuleb lugeda arved aktsepteerituks, kuna need on kätte toimetatud kostja esindaja Anninet-V OÜ töötajale. Esitatud arvetelt nähtub 0.5%-line viivisemäär ning arved on allkirjaga kinnitanud Anninet-V OÜ töötaja, mistõttu saab nimetatud protsendi suuruse osas pidada kokkuleppe sõlmituks. Kohus leiab, et kostja käsitlus viiviste arvestuse osas, mis puudutab viivise arvestamise lõppu, on ebaõige. Asjaolu, et pooled sõlmisid kompromissi ei muuda iseenesest

§ 113

lg 1 sisu, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on kostja sisuliselt täitnud põhinõude ajal, mil tasuti reaalselt hagejale võlgnevus, mitte aga kompromissi sõlmimise kuupäev, nagu seda kostja on ekslikult arvanud. Tulenevalt eeltoodust, asus kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis kokku 487 579,50 krooni. Apellatsioonkaebus Apellant c/o Crest Organisation Limited palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt viivise suuruse osas ning vähendada viivise summat 420 370,70 krooni võrra. c/o Crest Organisation Limited ja OÜ Anninet-V vahel oli sõlmitud ekspediitori (agendi) teenuseks leping. OÜ Anninet-V kohustused ja volitused on fikseeritud lepingu punktis 1.1 ning apellant pole lepinguga volitanud OÜ-d Anninet-V kooskõlastama apellandi nimel kauba hinna ja tasumise tingimusi. Apellandi teada ei ole OÜ Anninet-V kooskõlastanud apellandi nimel ka kauba hinna ega tasumise tingimusi. Arvetel (invoice), mis on hageja poolt esitatud kohtule puudub viide või lause selle kohta, et kauba ostja või isegi kauba vastuvõtja on nõus ja/või kooskõlastanud tasumise tingimused. Seoses eeltooduga apellant pole saavutanud hagejaga kokkulepet viivise suuruse osas.

§ 113

lg l alusel viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kauba ostmiseks pole sõlmitud lepingut, kust tuleneks kohustus tasuda viivist suuremas osas, kui seadusega on ette nähtud. Ühepoolset arvet (invoice) ei saa käsitleda kui lepingut, lisaks sellele olid arved edastatud apellandile olulise hilinemisega. Apellant oli kindel, et kohustus tasuda kauba eest tuleb vaid peale seda, kui kaup saabub apellandile ja/või apellandi kliendile, kuna vaid sellisel juhul saab vaatluse käigus tuvastada kas kaup vastab nõutavale kvaliteedile, on komplektis ja on olemas kõik nõutavad kauba sertifikaadid. Kaup pidi minema kaubalaeva "Cool Express" pardale enne laeva väljumist Eestist, eesmärgil toimetada kaup edaspidi apellandi kliendile, kuid arvestades asjaolusid, et kaubalaev "Cool Express" alustas laeva remonti 10.03.2008 ja remondi tähtaeg pikenes, siis apellant andis 4

(8)korralduse OÜ-le Anninet-V, mitte laadida kaupa kaubalaevale vaid kiiremas korras kaup üle anda apellandi äripartnerile. Kuid kaup ja arved (invoice) olid veel OÜ Anninet-V valduses hoiul.
  1. märtsi lõpus OÜ Anninet-V esindaja teavitas, et kauba müüja (hageja) palub teha mingi makse kauba eest, mis tõestaks apellandi soovi kauba saamiseks, nn ettemaks ja apellant peab tasumisel märkima selgituseks arve nr tech-
  2. Saades sellise teate agendilt tasus apellant 90 000 krooni 26.03.
  3. Kauba tasumise tingimustest hageja ega keegi muu ei ole apellanti informeerinud ja puudusid kokkulepped selles osas, isegi kauba hinna osas polnud saavutatud kokkulepet, kuid apellant oli kindel, et agent arvestab apellandi soovi hinna osas. Apellant on seisukohal, et on väga oluline, et 02.04.2008 OÜ Anninet-V andis üle Tallinnas tema hoiul oleva kauba PENBORO LTD esindajale. Koos kaubaga olid äripartnerile PENBORO LTD üle antud hageja poolt kaubale väljastatud arved. 10.04.2008 saabusid hageja arved ja kaup apellandile ning samal päeval ilmnes, et osal kaubal puuduvad vastavad sertifikaadid. Sellest informeeris apellant OÜ Anninet-V esindajat ja palus kaasabi sertifikaatide saamiseks, kuid sertifikaadid pole apellandini jõudnud. 10.04.2008 apellant avastas, et enamuse arvete tasumise tähtajad on juba möödunud. Apellant on seisukohal, et hageja pole esitanud ostjale (apellandile) teadet, mis tuleneb

§ 209lg-st 1.

Samas

§ 211

lg l näeb ette, et müüja (hageja) peab ostjale (apellandile) asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas, asja üleandmise ajal, kuid hageja pole väljastanud sertifikaate kaubale. Samas kõik kaubalaevadele müüdav kaup (seadmed) peab olema sertifitseeritud.

§ 213

lg 3 näeb ette, et ostja ei pea tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, siinjuures apellant sai võimaluse kaup üle vaadata 10.04.

  1. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et hageja isegi ei olnud kursis, kellega tal on saavutatud kokkuleppe kauba müügiks, kuna nad esitasid hagiavalduse teise isiku vastu. See tõestab olukorda, et nad ei teadnud kellega nad saavutasid kokkuleppe kauba tasumise tingimustes. Hageja esitas hagiavalduse Närima Overseas Limited vastu ning hagiavaldusest nähtub, et just nendega oli kokkuleppe tasumise tingimuste osas. Apellant ei ole saavutanud hagejaga kokkulepet viivise tasumise küsimuses ja vaidleb vastu hageja nõudele tasuda viivis 0,5% summast iga viivitatud päeva eest. See pole vastuvõetav ja on ebamõistlikult suur. Apellant tunnistab oma süüd, et on viivitanud arvete tasumisega, kuid kaup ja arved saabusid apellandile vaid 10.04.
  2. Seoses sellega peaks sellest kuupäevast arvestama ka tasumise tähtaja. Arvestades olukorda, et pooled pole saavutanud kokkulepet viivise suuruse osas, peab kohaldama

§ 113

lg-t l, mis näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Samas

§ l13 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule, samas kostja arvab et 11% aastas on vastuvõetav ja ka mõistlikus ulatuses. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-100-05 p-s 16 on asunud seisukohale, et kui hageja nõuab viivist, kuid ei ole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivisenõudena. Apellant juhib kohtu tähelepanu, et ta on väljastatud 24.09.2008 garantiikirja, et tasub 5

(8)üldsumma (põhivõlgnevuse) kuni 31.12.2008 ning pole võtnud muid kohustusi. Lähtudes eeltoodust ja arvestades olukorda, et apellant ka edaspidi kavatseb jätkata koostööd hagejaga, nõustub apellant võtma viivise arvestuse päevaks mitte 10.04.2008, vaid nõustub arvestama viivist arvetel olevate kuupäevade alusel, kuna peaaegu samal ajal arved ja kaup olid üle antud OÜ Anninet-V esindajale (agendile). Apellant on teinud omapoolse arvestuse viivise osas (7% + 4% = 11% aastas

§113

lg l), kus viivise arvestuse lõpptähtajaks võtab hagejalt saadud informatsiooni, et kohtuliku kompromissi 23.10.2008 alusel kohtu raamatupidamiskeskus kandis üle põhivõlgnevuse hagejale 11.11.2008 ning seetõttu apellant arvestab viivist seisuga l0.11.2008: 17.12.2007 tech-0793 maksetähtaeg 30 päeva - summa 2 503,46 krooni - viivitatud 299 päeva - viivise summa 224,56 krooni; 02.01.2008 tech-00002 maksetähtaeg 30 päeva - summa 334 227,54 krooni - viivitatud 283 päeva - viivise summa 29 224,92 krooni; 28.01.2008 tech-00033 maksetähtaeg 60 päeva - summa 54 781,88 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 3 693,50 krooni; 28.01.2008 tech-00034 maksetähtaeg 60 päeva - summa 50 444,64 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 3 401,08 krooni; 28.01.2008 tech-00035 maksetähtaeg 60 päeva - summa 141 908,40 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 9 567,76 krooni; 28.01.2008 tech-00036 maksetähtaeg 60 päeva - summa 63 507,98 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 4 281,84 krooni; 28.01.2008 tech-00037 maksetähtaeg 60 päeva - summa 116 567,17 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 7 859,21 krooni; 28.01.2008 tech-00038 maksetähtaeg 60 päeva - summa 54 763,10 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 3 692,24 krooni; 11.02.2008 tech-00064 maksetähtaeg 60 päeva - summa 37 899,98 krooni - viivitatud 212 päeva - viivise summa 2 410,44 krooni; 21.02.2008 tech-00077 maksetähtaeg 60 päeva - summa 45 816,37 krooni - viivitatud 202 päeva - viivise summa 2 853,25 krooni. Viivis kokku: 67 208,80 krooni Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus viiviste nõudes kuulub osalisele tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Harju Maakohtu 27.10.2008 määrusega kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt kostja tunnistas võlgnevust summas 58 314,30 EUR ehk 912 420,50 krooni. Nimetatud põhivõlg on tasutud 11.11.2008. Poolte vahel puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, et kostja oli võlgnevuses arvetega tasumisega ning hageja on õigustatud nõudma viiviseid arvetel märgitud kuupäevade alusel. Seega võla sissenõutavaks muutumise aja osas vaidlus puudub. Seega apellandi poolt toodud väited sellest, et ta ei saanud õigeaegselt sertifikaate ning 6

(8)võimalus kaupa üle vaadata avanes alles 10.04.2008 ning et 02.04.2008 OÜ Anninet-V andis üle Tallinnas tema hoiul oleva kauba PENBORO LTD esindajale, ei oma õiguslikku tähendust, kui apellant tunnistab esitatud arveid ja nende sissenõutavaks muutumist arvetel olevatel tähtaegadel. Apellant on esitanud omapoolse arvestuse, milles viivise arvestuse algus kattub hageja poolt nõutuga. Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus ka selle üle, et vastustaja on õigustatud nõudma viiviseid 10.11.2008 seisuga. Õiguslik vaidlus on selles, kas hageja on õigustatud nõudma viiviseid arvetel märgitud 0,5 % iga viivitatud päeva eest või tuleb kohaldada seadusjärgset viivist

§ 113

lg 1 järgi.

§ 113

lg l kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vaidlus puudub selle üle, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise perioodil oli seadusjärgseks viiviseks 11%. Lähtudes nimetatud viivisemäärast on apellandi arvestuse kohaselt viivise summaks 67 208, 80 krooni, mida on ta nõus maksma. Maakohus tuvastas, et kauba ostmiseks ei ole sõlmitud lepingut, kust tuleneks kohustus tasuda viivist suuremas osas, kui on see seadusega ette nähtud. Samas on kohus tuginenud viiviste osas arvetel olevale viivise määrale, ekspedeerimise lepingule ning arvete edastamisele kostja esindajale Anninet-V töötajale. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et otsuses märgitud tõenditest ilmneks poolte kokkuleppe olemasolu viivise määra osas. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on ekslikult viiviste väljamõistmisel lähtunud arvetel märgitud 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Toimiku materjalidest ei ilmne, et pooled oleksid kokku leppinud nimetatud viivise määra kohaldamises. Seega on vastustaja ühepoolselt märkinud viivise määra arvetele. Poolte kokkuleppe puudumise korral tuleb kohaldamisele seadusjärgne viivis

§ 113lg 1 järgi.

Kolleegium ei nõustu vastustaja seisukohaga, et arve nr tech-00002 tasumine, millele oli märgitud viiviseks 0,5%, tõendab pooltevahelist kokkulepet viivise suuruse osas. Apellant on välja toonud viiviste arvestuse

§ 113lg 1 järgi.

Kolleegium nõustub arvestuse aluseks võetud andmetega, kuid leiab, et apellandi poolt toodud arvandmete kohaselt on 10.11.2008 seisuga viiviste suuruseks 67 208,80 krooni asemel 71 076,69 krooni. Kolleegium võtab arvesse, et 2008.a. oli 366 päeva, millest lähtudes on viiviste suuruseks esitatud arvete alusel alljärgnevad summad: 17.12.2007 tech-0793 maksetähtaeg 30 päeva - summa 2 503,46 krooni - viivitatud 299 päeva - viivise summa 224,96 krooni; 02.01.2008 tech-00002 maksetähtaeg 30 päeva - summa 334 227,54 krooni- viivitatud 283 päeva - viivise summa 28 427,60 krooni; 28.01.2008 tech-00033 maksetähtaeg 60 päeva - summa 54 781,88 krooni- viivitatud 257 päeva - viivise summa 4 231,37 krooni; 28.01.2008 tech-00034 maksetähtaeg 60 päeva - summa 50 444,64 krooni- viivitatud 257 päeva - viivise summa 3 896,36 krooni; 28.01.2008 tech-00035 maksetähtaeg 60 päeva - summa 141 908,40 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 10 961,06 krooni; 28.01.2008 tech-00036 maksetähtaeg 60 päeva - summa 63 507,98 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 4 905,38 krooni; 28.01.2008 tech-00037 maksetähtaeg 60 päeva - summa 116 567,17 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 9 003,70 krooni; 7

(8)28.01.2008 tech-00038 maksetähtaeg 60 päeva - summa 54 763,10 krooni - viivitatud 257 päeva - viivise summa 4 229,92 krooni; 11.02.2008 tech-00064 maksetähtaeg 60 päeva - summa 37 899,98 krooni- viivitatud 212 päeva - viivise summa 2 414,82 krooni; 21.02.2008 tech-00077 maksetähtaeg 60 päeva - summa 45 816,37 krooni - viivitatud 202 päeva - viivise summa 2781,52 krooni. Kolleegium leiab, et eelmärgitud suuruses 71 076,69 krooni on vastustaja õigustatud viiviseid nõudma ning hagi tuleb selles osas ka rahuldada. Menetluskulu jaotus Kuivõrd viiviste nõue kuulub osalisele rahuldamisele, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Hageja taotles viiviste väljamõistmist summas 487 579,50 krooni, nõue kuulub rahuldamisele 71 076,69 krooni osas, so 14,6 % ulatuses. Seega apellandi kanda tuleb jätta menetluskulud 14,6 % ulatuses ja vastustaja kanda 85,4 % ulatuses. Mare Merimaa Urmas Reinola Imbi Sidok 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.