Obsah (9)
§ 230§ 231§ 136§ 137§ 134§ 132§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr: 2-07-10916 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2009.a, Tallinn Tsiviilasj
§ 230
lg-st 1 tulenevalt tõendama asjaolud, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti mõistliku aja jooksul ja leppetrahvi nõudmisest teatati mõistliku aja jooksul. Maakohus käsitles neid vastuväiteid oma otsuses järgmiselt (vt maakohtu otsuse lk 7
- lõik, t I kd lk 142): „Hageja A. Koppeli kohtuistungil antud seletuse kohaselt, mida R. Soom ümber ei lükanud, rääkisid nad R. Soomiga suuliselt esimest korda saeveski äritegevuse lõpetamise probleemist 2005.a suvel ja siis lubas R. Soom viimased tööd veel ära teha ning ütles, et siis on kõik. Peale seda räägiti veel mõned korrad ja R. Soom jagas lubadusi. 2006.a kevadel oli hagejatele üheselt selge, et kostja oma lepingulist kohustust täita ei soovi, sest siis R. Soom enam lubadusi ei jaganud. Isegi leppetrahvile tuginemine ei aidanud. Täiendavatest tähtaegadest kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ega selle pikendamiseks ei räägitud /t.l. 134 pöördel/ /…/“. Seega leidis maakohus, et kostja võttis omaks, et saeveski tegevuse lõpetamist nõudsid hagejad suuliselt vahetult peale seda, kui kohustuse täitmise tähtaeg möödus ning et kostjat hoiatati ka leppetrahviga.
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleva tsiviilasja raames esineb asjaolusid, mille tõttu võiks hagejate poolt esitatud väited, et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti juba 2005nda aasta suvel, et lõplikult oli selge, et saeveskit ei likvideerita 2006nda aasta suvel, ja et ei aidanud ka leppetrahvi nõudmine, kostjapoolse omaksvõtu tõttu tõendatuks lugeda. Omaksvõtt on
§ 231
lg 2 lause 2 kohaselt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus omaksvõtt protokollitakse.
§ 231
lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. Nende hagejate väidete osas, et nad nõudsid kostjalt saeveski tegevuse lõpetamist juba 2005nda aasta suvel, et lõplikult oli selge, et kohustust ei täideta, ja et ka leppetrahvi nõudmine ei aidanud, selgesõnalist nõustumist kostja ei kirjalikult ega kohtuistungil ei esitanud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõnealuste hageja väidete osas võiks esineda omaksvõtu eeldus
§ 231lg 4 tähenduses.
9. Ülalviidatud väited, mille osas tuvastas maakohus omaksvõtu
§ 231
lg 4 alusel, esitas hageja 08.04.2008.a kohtuistungil (vt t I kd lk 134 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastavate väidete osas omaksvõtu eeldusest lähtuda, sest kostja on kogu menetluse käigus vastavatele asjaoludele vastu vaielnud. Kostja avaldas hagile esitatud esimeses vastuses, et kostja võtab omaks, et hagejad hakkasid nõudma ebakonkreetsete suuliste repliikidena leppetrahvi tasumist 2006nda aasta lõpukuudel, kostja mäletamist mööda novembris- detsembris 2006.a, ning et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti esmakordselt alles hagiavalduses (vt t lk 34). Selleks, et mõistliku aja ületamise vastuväidet tõendada, soovis kostja esitada kohtule ka kirjalikke tõendeid (vt t lk 76 pöördel). Vahetult peale neid hageja väiteid, mille alusel maakohus omaksvõtu eeldused tuvastas, ütles kostja samal kohtuistungil (t I kd lk 134 pöördel), et leppetrahvi nõue tuli 17 kuud hiljem, so jaanuaris 2007.a ning et 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-07-10916 kohustuse täitmist nõuti alles hagi esitamisel 2007.a (vt 08.04.2008.a kohtuistungi protokoll lk 2, so t I kd lk 134 pöördel). Samal kohtuistungil väitis kostja veel, et mais 2005 hakkasid saekaatrid äkki tööle, lepingupunkti täitmise kohustuse ja leppetrahvi nõude oleks võinud hagejad kostjale kohe esitada, kuid lasti summal kasvada ja tehti seda tunduvalt hiljem. Samal kohtuistungil väitis kostja veel, et hageja hakkas leppetrahvi nõudma korrektselt jaanuaris 2007.a, mittekorrektselt detsembris 2006.a. Kostja rõhutas sellel kohtuistungil, et see, et hageja sai aru, et kostja lepingut ei täida, aasta hiljem, on tõendamata, ning et ainus tõend on dets 2006 ja jaan 2007 leppetrahvi nõudekirjad, mis ei ole nõuded saekaatri tegevuse lõpetamiseks (vt 08.04.2008.a kohtuistungi protokoll lk 4, so t I kd lk 138). Ringkonnakohus töötas tsiviilasja toimiku põhjalikult läbi ning muudest menetlusdokumentidest ega toimikumaterjalidest ei nähtu, et võiks esineda omaksvõtu olukorda. Seega on kostja nõuete varasemale esitamisele kogu menetluse kestel, alates esimesest hagile esitatud vastusest, vastu vaielnud. Ka sellel samal kohtuistungil, millel esitatud hageja väite pinnalt maakohus omaksvõttu eeldas, esitas kostja selged seisukohad, et nõuded esitati suuliselt alles detsembris 2006 (leppetrahvi osas) ja et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti esmakordselt hagiavalduses. Sellised kostja vastuväited on kajastatud isegi samal kohtustungi protokolli leheküljel, kus asuvad need hageja väited, millest maakohus omaksvõttu eeldas. Kogu menetluse kestel esitatud vastuväidetest ilmneb selgesti, et kostjal vastavate hageja väidete osas omaksvõtu tahet ei olnud (
§ 231
lg 4 alt 2) ja samal kohtuistungil esitatud selgesõnalistest vastuväidetest, mille kohaselt leppetrahvi nõuti esmakordselt alles detsembris 2006, ja et saeveski tegevuse lõpetamise nõue esitati alles hagiavalduses, ning kostja väidetest, et leppetrahvi hakati mittekorrektselt nõudma detsembris 2006, ning et need hageja väited on tõendamata (t I kd lk 138), ilmneb selgesti ka kostjapoolne hageja väidete selgesõnaline ning kohene vaidlustamine. Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on valesti lähtunud nende asjaolude omaksvõtu eeldusest, et saeveski tegevuse lõpetamist nõuti juba 2005nda aasta suvel ja et see asjaolu, et kostja saeveski tegevust ei lõpeta, sai selgeks 2006nda aasta suvel ja et saeveski tegevuse lõpetamisele ei aidanud kaasa ka leppetrahvi nõudmine. Ringkonnakohus märgib, et kui maakohus leidis, et võib esineda omaksvõtt, oleks maakohus pidanud kohtuistungil omaksvõtu üle täpsustama. Käesoleval juhul ei ole maakohus omaksvõttu üle küsinud ning on lähtunud omaksvõtust olukorras, kus kostja vastavatele asjaoludele selgesõnaliselt ning pidevalt vastu vaidles. 10. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas esines saeveski tegevuse lõpetamise nõude kaotamine VÕS § 108 lg 3 ja lg 5 tähenduses. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 3 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta kohustuse rikkumisest teada sai või sellest teada saama pidi. Seega tuleb kohtul tuvastada, mis ajahetkest alates said või pidid hagejad teada saama, et kostja saeveski tegevust ei lõpeta. Vastavalt nõude esitamise aluseks oleva lepingu p-le 5.6.2 pidi kostja seaveski tegevuse lõpetama hiljemalt 15.05.2005.a. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et hagejad pidid hiljemalt 16.05.2005.a aru saama, et kostja kohustust rikub. 15.05.2005.a oli tähtpäev, millal kõige hiljemalt pidi saeveski tegevus lõppema. Nii hagejad kui kostja on üksmeelel selles, et saeveski jätkas peale seda kuupäeva tegevust. Hagejad ise väitsid, et nad tegutsesid igapäevaselt kõrvalasuval kinnisasjal, seega ei saanud saeveski tegevus neile märkamatuks jääda. Kuigi hagejad väitsid, et kostja lubas neile pidevalt, et ta lõpetab saeveski tegevuse hiljem, ei ole kostja seda hagejate väidet omaks võtnud ja kostja väitis, et hagejad pöördusid tema poole suuliselt pretensioonidega, mis ei seisnenud mitte saeveski tegevuse lõpetamise nõudmises, vaid leppetrahvi nõudmises, alles 2006nda aasta novembris. Seega oleks hageja pidanud oma väiteid tõendama. Praegusel juhul saab kohus lähtuda üksnes sellest, mida kostja on omaks võtnud, st sellest, et hagejad nõudsid esmakordselt leppetrahvi 2006nda aasta novembris ja saeveski tegevuse lõpetamist alles hagi esitamisel, so 2007nda aasta märtsis. 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-07-10916 Ringkonnakohtu hinnangul, kui nõue esitatakse enam kui 17 kuud peale seda, kui kohustuse rikkumisest teada saadakse, eriti olukorras, kus hagejad ja kostja tegutsesid kõrvuti kinnisasjadel ning hagejate väitel kostjapoolne tegevus, mille lõpetamist nad hagevad, hagejaid oluliselt häiris, on tegemist kohustuse ebamõistlikult hilise esitamisega VÕS § 108 lg 3 ja lg 5 tähenduses, mistõttu on hagejad saeveski tegevuse lõpetamise nõude esitamise õiguse VÕS § 108 lg-st 5 tulenevalt minetanud. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hagejate väitega, et lõplikult oli selge, et kostja saeveski tegevuse lõpetamise kohustust ei täida, 2006nda aasta suvel. Sellise väite esitasid hagejad seoses sellega, et nende väidete kohaselt lubas kostja pidevalt, et lõpetab saeveski tegevuse mõne aja pärast ära. Need väited on tõendamata. Isegi vastavate hagejate väidete õigsust eeldades, pidid hagejad kohustuse rikkumisest aru saama 2005nda aasta 16ndal mail, sest VÕS § 108 lg-tes 3 ja 5 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema alates sellest, kui hageja kohustuse rikkumisest teada sai või teada saama pidi. Kohustuse rikkumine on aga võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Sellest, et kostja viivitab kohustuse täitmisega, pidid pidevalt kõrvalkinnistul tegutsevad hagejad teada saama 16.05.2005.a. Hagejate väidete õigsust eeldades võiks asuda seisukohale, et hagejatele sai subjektiivselt lõplikult selgeks, et kostja kohustust mitte kunagi täita ei kavatse, 2006nda aasta suvel, kuid kohustuse rikkumisest pidid hagejad igal juhul aru saama 16.05.2005.a.
- Järgnevalt hindab kohus, kas hagejad on minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab leppetrahvi nõudma õigustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist rikkuvale poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eelmises lõigus asus ringkonnakohus seisukohale, et hagejad pidid kohustuse rikkumise avastama hiljemalt 16.05.2005.a. Käesolevas tsiviilasjas saab tõendatuks lugeda selle, et hageja hakkas leppetrahvi nõudma esmakordselt novembris 2006.a. Kuigi VÕS § 108 lg-s 3 ja VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud tähtajad võivad olla erinevad, on ringkonnakohtu hinnangul ka leppetrahvi nõudmisest teatamise mõistlik tähtaeg 17 kuuga möödunud. Sellise aja möödudes võib kostjaga sarnane mõistlik isik eeldada, et vastaspool rikkumisest hoolimata leppetrahvi ei rakenda. Kuigi hagejad väitsid, et nad nõudsid kogu aeg suuliselt kohustuse täitmist ja et ka leppetrahvi nõudmine ei aidanud, on hagejate vastavasisulised väited tõendamata.
- Eespool toodust tulenevalt on hagejad kaotanud õiguse nõuda saeveski tegevuse lõpetamist, samuti on nad kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. Hagi tuleb mõlema nõude osas jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb eespool kirjeldatud põhjendustel rahuldamata, ei võta ringkonnakohus muude apellatsioonkaebuse väidete osas seisukohta. Menetluskulude jaotus ja tsiviilasja hinna määramine 13.
§ 136
lg 1 alusel määrab ringkonnakohus tsiviilasja hinna apellatsioonimenetluses ning
§ 137lg 11 alusel muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda maakohtus.
Hagejad pöördusid kohtusse kahe nõudega, hagejad nõudsid 100 000 kroonise leppetrahvi tasumist ning saeveski tegevuse lõpetamist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vastavad nõuded hagihinna määramisel
§ 134lg 1 alusel liita.
Leppetrahvi nõude hind on 100 000 krooni. Saeveski tegevuse lõpetamise nõude puhul tuleb hinnaks määrata
§ 132lg 1 (enne 01.01.2009.a kehtinud redaktsioonis) alusel 15 000 krooni.
Seega on tsiviilasja hind nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus 115 000 krooni. Sellise hagihinna korral tuleb tasuda riigilõivu 6250 krooni. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus esitati enne 01.01.2009.a, tuleb riigilõivu arvestamisel lähtuda enne 01.01.2009.a kehtinud riigilõivuseaduse lisast 1. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on nii hagilt, kui ka 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-07-10916 apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu 6250 krooni, seega tsiviilasja hinna määramisest hoolimata lõivu juurde tasuda ei tule. 14. Vastavalt
§ 173
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
§ 162lg-st 1 jätab ringkonnakohus kogu menetluse menetluskulud hagejate kanda.
Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
§ 174
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Jänes Kaupo Paal Malle Seppik 8
(8)