KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 26. novembril 2009.a. kell 13.45 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja
) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, lg 2 ja lg 4 sätetest, § ning sama seaduse §- st 70 lg 1.
§ 60
lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
§ 61
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
§ 70
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
- Kohus on seisukohal, et kostja väide sellest, et ta ei ole KK isa on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on kantud lapse sünniakti lapse isana, seega on tal ka seadusest tulenev lapse ülalpidamise kohustus.
- Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud lapse kulutusi kuus hageja poolt väidetud summas ega ka seda, et ta on alates juunist 2008.a. andnud lapse ülalpidamiseks kokku 1000.- krooni, loetakse nimetatud hageja väited kostja poolt omaksvõetuks, sest TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse poole omaksvõttu teise poole poolt esiletoodud faktilise asjaolu kohta kuni vastaspoolt seda faktilist asjaolu selgesõnaliselt ei vaidlusta ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Lapse lasteaiakulu suurust tõendavad arved hagejale lapse lasteaia kohamaksu ja söögiraha tasumise kohta. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse maksta lapsele ülalpidamiseks elatusraha täitmata, on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
- Kuna kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama lisaks lapse vajadustele ka vanemate varalist olukorda ja hageja on kohtule esitanud dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt töötab ta OÜ-s Gaudium osalise tööajaga, kus tema palga suuruseks on keskmiselt 3625,66 krooni netos, mida tõendavad hageja palgatõend ja pangakonto väljavõte, ning lisaks palgale on hageja sissetulekuks 300.- krooni peretoetust + oli kuni 01.12.2008.a. toitjakaotuspension, mida tõendab Pensioniameti tõend, ning kostja ühtki tõendit oma Lk 3
(4)varalise olukorra tõendamiseks kohtule esitanud ei ole, kuid kohtu poolt tehtud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand XXX alevikus, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatis tema alaealise lapse ülalpidamiseks summas 2150.- krooni nagu hageja seda hagiavalduses nõuab. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud asjaolu, et ta lapsele elatist minimaalses määras maksma suuteline ei ole. 16. Tulenevalt
§ 70lg 1 sätestatust kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates 01.09.2008.a.
nagu hageja seda taotleb.
- Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Hageja kohtuväliseks menetluskuluks on tema esindaja kulu. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses jääb hageja kohtuväline menetluskulu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
- Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 2150.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 19.350.- krooni (9 x2150). Kohtunik: Lk 4
(4)