2-08-14750/37

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-14750 Otsuse tegemise aeg ja koht 03.september 2009 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi N. K. hagi J.K.i vastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 12 150.- krooni. Kohtuistungi toimumise aeg 19.august 2009 Narva Menetlusosalised Hageja: Hageja esindaja: N. K. (IK xxx) J. T. volikirja alusel Kostja: J.K. (IK xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi elatise suurendamise nõudes rahuldada
2. Suurendada J.K.ilt N.K. kasuks väljamõistetava elatise suurust M.K.i ülalpidamiseks alates
3. aprillist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 07.08.2016 miinimumsuuruseni, so. kuni 2175.- kroonini kuus ja elatist V.K.i ülalpidamiseks alates
4. aprillist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 05.03.2019 miinimumsuuruseni, so. kuni 2175.- kroonini kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus.
5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Kohtuotsus elatise suurendamise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Asjaolud 18.aprillil 2008 a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt maksab kostja hagejale kohtuotsuse alusel nende ühiste poegade M.K.i, kes on sündinud 07.08.1998 ja V.K.i, kes on sündinud 05.03.2001, kasvatamiseks elatisraha kummalegi 1500 krooni kuus. Hageja soovib elatise suurendamist 2175 kroonini kuus kummalegi lapsele. 21.mail 2008 saatis kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles ta hagi ei tunnista. Kostja põhjendab hagi mittetunnistamist asjaoludega, et ta on vabaabielus kod. J. T.ga, kes on praegu lapsehoolduspuhkusel ja kellest on tal sündinud 15.07.2007 ühine tütar M. K.. Kostja nimetab enda palga suuruseks kahest erinevast firmast kokku 7975 krooni. N. T.l on poeg, kellele tema enda isa elatist ei maksa, tal on tekkinud suur elatise võlg. Hagi rahuldamise korral jääks kostja ja J. T. ühine tütar materiaalselt vähem kindlustatuks. 25.septembril 2008 esitab hageja kohtule oma seisukoha kostja vastuse osas. Hageja leiab, et kostja sissetulekud on suuremad kui ta on öelnud, kuna ta omab sissetulekuid ka teadmata allikatest. Perekonnaseadus kohustab kostjat maksma elatisraha lapsele 2400 krooni kuus. Hageja ütleb, et kostjal on lisaks palgale Hansapanga konto väljavõttest nähtuvalt ka teisi teadmata allikatest lisasissetulekuid. Hageja tõendab Maksu-ja Tolliameti tõendiga, et on maksnud 2007.a.elatiselt tulumaksu 7920 krooni. 15.okroobril 2008 vastab kostja hageja seisukohtadele. Ta täpsustab, et on esitanud oma sissetuleku netopalgana, mitte brutopalgana. Tal ei ole enam sissetulekut kahest firmast, vaid on ühest. Lisasissetulekuid ta ei oma. Lisasissetulekuteks on hageja pidanud tema palga osa OÜ Pavlast ning 20 000 on temale tagasimakstud laenusumma. Tema elukaaslane ei saa enam vanematoetust ning pere elab neljakesi (kostja, tema elukaaslane, kostja laps ning elukaaslase laps) kostja palgast. Hagejale igakuiselt makstav summa kokku 3000 krooni on kostja jaoks liiga suur summa. Kohtuistungid 31.oktoobril 2008 toimus kohtuistung Narvas kohtumajas. Hageja jäi oma haginõude juurde. Kostja jäi oma seisukoha juurde, et temal ei ole võimalik elatist lastele miinimumsummas maksta. Hageja oma vastuses kohtu küsimusele ütles, et lapsed on kostja juures 4 päeva kuus. Kohus uuendas 06.novembril 2008 menetluse, kuna ei olnud hagejale koheselt edastanud kostja 15.oktoobri 2008 täiendavat vastust ning hagejal puudus võimalus sellele vastusele ettevalmistatult vastata. Ka vastuse kohese edastamise puhul oleks hagejale jäänud dokumendiga tutvumiseks vähem kui 7 päeva, milline on nõutav tähtaeg TsMS § 330 lg 3 alusel. Uuendatud menetluses jäi hageja oma nõude juurde, palus kohtul teha järelepärimised Maksu- ja Tolliametisse kostja sissetuleku andmete kohta ning AS SEB Ühispangale kostja konto kohta. Kohus tegi järelepärimised ja sai vastused, mille edastas hagejale. 27.aprillil 2009 Narva kohtumajas toimunud kohtuistungil olid pooled nõus kompromissi arutamisega ning kohus andis võimaluse kohtule kompromissi esitamiseks. Pooled kompromissi ei sõlminud, kuna hageja ei nõustunud sellega. Saanud hageja vastuse kompromissist keeldumises, esitas kostja kohtule 02.06.2009 oma seisukoha, milles palus jätta hagi rahuldamata, elatise suuruseks jätta 1500 krooni lapsele. 19.augustil 2009 toimus Narva kohtumajas kohtuistung, Kostja kinnitas ja hageja võttis omaks, et kostja on kuni käesoleva hetkeni tasunud hagejale 3000.krooni kuus. Pooled selgitavad kostja pangakontode väljavõtetes sisalduvat. Kostja selgitab, kustkohast tulevad tema sissetulekud . Hageja esindaja palus jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) §50 lg.1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hagejal ja kostjal on kaks last: M.K. sünd. 07.augustil
7. ja V.K. sünd. 05.märtisl 2001./sünnitunnistused tl. 3ja 4/ Hageja sooviks on saada igakuiselt mõlemale lapsele elatist kuupalga alammäärast ½ osa ulatuses nagu on sätestatud PkS § 61 lg.4 .Seni on kostja maksnud hagejale laste ülalpidamiseks kummalegi 1500 krooni kuus Viru Maakohtu 22.05.2006a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-06-8314 /viide kohtuotsusele kohtutäituri täitemenetluse peatamise otsuses tl 7/. Kohtul oli kohustus välja selgitada, kas kostja majanduslik olukord on muutunud peale elatise alla miinimummäära väljamõistmist. Kohtule on esitatud kostja majandusliku olukorra tõendamiseks alljärgnevad tõendid: -Pangakontode väljavõtted SEB Ühispangast perioodil 01.11.2007 kuni 01.05.2008 (tl 20-24) ning Hansapangast perioodil 01.11.2007 kuni 08.05.2008 (tl 25-30) -Maksu- ja Tolliameti tõend 01.oktoobrist 2008, milles kajastuvad kostja töötasud 2007a jooksul (tl 74) -Töötasude tõendid kostja erinevatest töökohtadest : OÜ PAVLA –EJ (tl 17) ja ISTRONAR OÜ (tl 18,53) Pangakontode väljavõtted ei kajasta täielikult kostjale laekuvaid töötasusid, mida tõendavad nii kostja tõendid töökohtadest kui ka Maksu – ja Tolliameti tõend. Näiteks oli kostja töötasu OÜ PAVLA-EJ-st novembrist 2007 kuni aprillini 2008 ühes kuus 5400 krooni, kuid panga kaudu sellist töötasu talle ei laekunud. Sellel perioodil laekus kostjale sellest töökohast ainult 3000 krooni kuus, täielikult laekumata kuud on detsember 2007, veebruar ja märts
8. ISTRONAR OÜ –st pidi kostja saama töötasu 4350 krooni kuus, kuid panga väljavõtetest nähtub, et talle on see töötasu laekunud ainult jaanuaris ja veebruaris
9. Seega ei ole võimalik kostja töötasude suuruste kohta teha järeldusi pankade kontode väljavõtetest lähtudes. Samuti ei ole kostja töötasude kindlaksmääramisel usaldusväärsed allikad kohtule töökohtadest antud tõendid, sest nendes sisalduvad andmed lähevad lahku Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasu andmetest. Kohtul tuleb valida, millist dokumentaalset allikat kostja töötasude kindlakstegemisel võib pidada kõige tõepärasemaks. Hageja sõnul varjab kostja oma tegelikke tulusid, sest tema pangakontodele on tehtud suuri ülekandeid. Hageja sõnul on kostjal vahendeid teha suuri investeeringuid oma majale ja aiale. Kohus leiab, et ainsaks allikaks, mis tõendab kostja sissetulekuid peale elatise väljamõistmist alla miinimummäära, on Maksu-ja Tolliameti tõend tl
10. Selles kajastub kostja deklareeritud töötasu perioodil november 2007 kuni oktoober
11. Nimetatud 12 kuu jooksul oli kostja bruto töötasu 8575 krooni kuus (kogu töötasu 102900 :12 ). Kostja poolt esitatud tõenditele tuginedes on temal peale hagejaga ühiste laste veel laps M. K.a, kes on sündinud
12. juulil 2007 (tl 15). Lapse ema J. T. viibib alates 10.09.2007 lapsehoolduspuhkusel (tl 19). Kostja ütleb, et tema peres on neli liiget, kes elavad tema töötasust. Kohus märgib, et tuginedes kostja enda poolt esitatud J. T. SEB Panga väljavõttele 01.11.2007 kuni 08.05.2008, ei ela J. T. ainult kostja töötasust, vaid ta saab ka vanemahüvitist. J. T.l on küll kostjaga ühes leibkonnas elav poeg, kuid tema ülalpidamiseks peaks tasuma elatist tema enda bioloogiline isa. Seega on kostja ülalpidamisel tema ise ja tema kolm last ning tema töötasu 8575 krooni kuus kuulub jagamisele neljale isikule. Jagatud summa on 2143 krooni ja 75 senti. Vahe lapsele makstava elatusmiinimumi ning nimetatud summa vahel on ebaoluliselt väike (2175-2143 = 32 krooni) .Arvestades sellega, et vanemaga mitte koos elava lapse kindlustatus ei või olla väiksem kui vanemaga koos elava lapse kindlustatus, ei pea kohus otstarbekaks elatisesummat poegade kasvatamiseks summani 2143,75 krooni vähendada. Seega, alates hagi esitamisest 18.04.2008 peaks kostja pojad M. ja V.K. saama igakuiselt oma isalt miinimumelatist, so. kumbki 2175 krooni kuus. Hageja poolt on mõlemad lapsed vähem kindlustatud, kuna hageja palk on tuginedes tema töötasu tõendile (tl 5) 4350 krooni, mis on iga pereliikme kohta (4350 :3) 1450 krooni. Hageja poolt tema venna lapsele eestkostjaks olemine, millele hageja viitab 27.aprilli 2009a kohtuistungil, ei anna ainuüksi alust tema töötasu jagamiseks suurema pereliikmete arvuga. Kohtule ei ole teada eestkostetavale makstavad elatisvahendid. 15.jaanuarini 2009 oli kostja lapse ema J. T. õigustatud riigilt saama vanemahüvitist. Vanemahüvitise saamine perioodil 01.11.2007 kuni 08.05.2008 on ka dokumentaalselt tõendatud SEB Ühispanga väljavõtetega. (tl 31-42). Kohus ei kahtle, et kostja peab käesoleval hetkel üleval nii ennast, oma elukaaslast, tema last ja oma kolme last. Kohtul puudub aga usaldusväärne tõend selle kohta, kui palju kostja saab töötasu, sest kostja poolt varasemalt esitatud töötasu tõendite andmestik ei ühtinud deklareeritud töötasude andmetega Maksuametile. Kostja ei ole esitanud uut, ,hilisemat tõendit Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasude kohta. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid tema pangakontole laekuvate mitmesuguste summade kohta. Kuna kostja ei ole esitanud enda töötasude tõendamiseks usaldusväärseid andmeid Maksu-ja Tolliametist ning ta ütles
13. augusti 2009 a kohtuistungil, et on võimeline peale elatise tasuma ka laste huvialaringide eest (mis sellisel juhul teekski kokku ligikaudselt miinimumelatise summa), siis kohus ei näe põhjust, miks kostja oleks õigustatud oma poegadele maksma elatist vähem kui seda seadusega kehtestatud miinimum ette näeb. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et pojad on kuus mitmeid päevi tema ülalpidamisel, mistõttu samuti saaks elatise miinimumsummasid vähendada. Kuulanud ära hageja ja kostja ning uurinud poolte poolt esitatud tõendeid tuleb kohus järeldusele, et kostjal tuleb alates hagi esitamisest, o. 18.aprillist 2008.a. maksta oma poegadele V. ja M.K.ile miinimumelatist. Kui kostja majanduslik olukord on peale elukaaslase vanemahüvituse saamise lõppemist 2009.a. ning teise töökoha (teise sissetuleku allika) kadumist halvenenud ja kostja ei suuda oma lastele elatusmiinimumi maksta, lasub tal oma sissetulekute ja muude varaliste vahendite nappuse tõendamiskohustus. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hageja taotles kohtuistungil menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuna kostjal, lähtuvalt tema sissetulekutest, oli võimalus pärast hagi esitamist maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Kostja seda ei teinud, tema poolt tema sissetulekute kohta esitatud andmed on erinevad ja ei ühti Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud andmetega. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik Marge Tamme