Obsah (8)
§ 635§ 100§ 101§ 127§ 128§ 7§ 103§ 107KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-20664 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ Sinilasso Pluss hagi AS Viru Rahvaau
§ 635
lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
§ 100
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§ 101lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. 4
(7)Kohustuse rikkumine toob endaga kaasa võlausaldaja võimaluse kasutada kohustuse rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Võlausaldaja võib valida ise nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ja eesmärgipäraseks peab.
§ 127
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
§ 127
lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) ning lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
§ 128
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud reaalse kahju. Hagejale väidetavalt sõiduki rentimisega tekitatud kahju suurus on seega võrreldav kulutustega, mida ta ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks omapoolse lepingulise kohustuse täitnud nõuetekohaselt. Vastavalt
§ 7
loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
§ 103
lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumite järgi. Kui mingit kohustuse rikkumiseni viivat asjaolu ei saanud võlgnik personaalselt mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Asjaolu, mis on väljaspool võlgniku mõjuulatust, nimetatakse vääramatuks jõuks. Kui lepingu rikkumine on vabandatav, siis ei saa kohaldada ka lepingus või seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud
§-s 105 sätestatud õiguskaitsevahendid Vastavalt
§ 107
lg 1 võib rikkumise heastada ainult siis, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik ja sellega ei põhjustata kahjustatud poolele põhjendamatuid ebamugavusi ning kahjustatud poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Heastamist võib võlgnik pakkuda ainult siis, kui kõik nimetatud kolm tingimust on täidetud. 5
(7)Kogu vastutuse kohaldamine allub kontrollimisele läbi hea usu üldpõhimõtte, mis keelab oma õigusi kuritarvitada (vt ka TsÜS § 138 lg 2) ja seega ka rikkumise raskusega võrreldes ebaproportsionaalsete õiguskaitsevahendite kasutamist. Hageja peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja on tõendamist leidnud, et hagejale kuuluva mikrobussi remont pidi valmis saama 24.03.2007.a Tunnistaja D S ütlustest nähtub, et remont viibis varuosade puudumise tõttu. Seega oli hageja remondi viibimise objektiivsetest põhjustest teadlik. Tunnistaja T V ütlustest nähtub, et kuna käigukasti remondi käigus ilmnesid varjatud puudused, oli nende kõrvaldamiseks vaja täiendavat aega. Samuti telliti tehasest reguleerseibid, kuna kohapeal neid ei olnud. Kuna sõiduki, sh käigukasti remondi käigus võib selguda varjatud puuduseid, ei saa antud juhul väita, et hageja oleks omapoolselt remonditöödega viivitades rikkunud kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuigi pakkumises nr 409348 oleva märke kohaselt (tl 20) anti buss kätte 11.04.2007, ei ole vaieldamatult tõendatud, et hagejale kuuluv mikrobuss oli ajavahemikus 06.04.2007 kuni 10.04.2007 kostja juures remondis. Tunnistaja T V ütluste kohaselt vahetati 11.04.2007 vaid sõiduki tagapuksid, ajavahemikus 05.04.2007 kuni 11.04.2007 oli mikrobuss hageja kasutuses. Seega ei teinud hageja ajavahemikus 06.04.2007 kuni 10.04.2007 A. J bussi rentides kulutusi seoses sellega, et kostja väidetavalt remontöödega viivitas. Asjas on tõendamist leidnud, et ajavahemikus 25.03.2007 kuni 05.04.2007.a oli kostja poolt hagejale tasuta kasutamiseks antud sõiduauto Škoda Fabia registrimärgiga xxx. Kuigi tunnistaja D S ütluste kohaselt küsisid nad kostjalt asendusbussi, ei keeldunud hageja asendusauto vastuvõtmisest põhjendusel, et tal on õigustatud huvi (suurema sõiduki vajadus) heastamise vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega asendusauto tasuta kasutusse vastuvõtmisega nõustus hageja kostjapoolse heastamisega. Tõendatud ei ole, et kostja andes hageja kasutusse asendusauto nägi või pidi ette nägema hagejal võimaliku täiendava kahju tekkimise. Samuti sai hageja asendusautot tasuta kasutades kasu, mida ta oma kahjuhüvitise nõudes arvestanud pole. Hageja ei ole kahjuhüvituse arvestusest maha arvestanud talle kuuluva bussi ekspluatatsioonikulusid (v.a kulutused küttele). Samuti ei saa kahjuks arvestada käibemaksu, sest tulenevalt käibemaksuseaduse sätetest on hagejal õigus käibemaks tasaarveldada. Tunnistaja D S ütluste kohaselt sõitis tema asendusautoga objektide vahet, sh Balti Elektrijaama, Eesti Elektrijaama Narva osakonda, Viru Keemiagruppi ning Püssi. Puhkepäevi neil tol ajal ei olnud, kuna tööd oli palju. Seega ei saa vaieldamatult väita, et hageja poolt A. J bussi rentimine oli vajalik ainuüksi seetõttu, et asendusautoga töölisi vedada võimalik polnud, vaid see võis olla tingitud ka hageja töömahu ajutisest suurenemisest. Hinnanud tõendeid kogumis, arvestades, et hageja oli kostja poolt teotatud remonttööde viibimisest teadlik, remontööd venisid kostjast mittesõltuvatel ( objektiivsetel) põhjustel, samuti ei saanud kostja hagejale asendusautot tasuta kasutada andes ette näha hagejal võimaliku kahju tekkimist ning et ka kahju suurus ei ole vaieldamatult tõendatud, leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. 6
(7)Toimiku kirjalikes materjalides olevad kostja poolt osutatud teenuste eest hagejale esitatud arved (tl 6- 17) asja lahendamisel tähtsust ei oma. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 rahuldamata. § 632 jätab kohus hagiavalduse Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad asjas kantud menetluskulud hageja kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 7
(7)