← Eesti

2-10-1243/4

Obsah (8)§ 468§ 442§ 407§ 444§ 461§ 173§ 162§ 174

Ärakiri TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.jaanuar 2010.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-1243 Tsiviilasi

§ 468lg.3 alusel viivitamata täidetavaks summas 2175 krooni.

Menetluskulud Hageja menetluskulud kannab V T. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaja menetluse osaliseks või täielikuks taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps, xxxx sündinud tütar L, kelle ülalpidamises kostja osalenud ei ole. Kostja töötamise või mittetöötamise kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja viimane töökoht oli xxxx. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1-aastase perioodi eest arvestusega igakuuliselt elatise miinimumsummas 2175 krooni ja alates hagi esitamisest summas 3000 krooni igakuuliselt. Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kohtule hagi kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud tagasiulatuva perioodi eest välja mõista elatis miinimumsummas 2175 krooni. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel miinimumsummas ei ole vaja eraldi põhjendada ja tõendada lapse vajadusi. Alates hagi esitamisest on hageja soovinud elatise katteks välja mõista 3000 krooni, põhjendades seda vajadusega tasuda lapse kunsti- ja tantsuringi kulusid. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 14.01.2010, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse kohaselt nõutakse elatis välja mõista alates hagi esitamisest, kui hageja ei ole esitanud taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist . Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja ei ole hagile vaidlustust esitanud ja ei ole seega väitnud, et ta ei ole võimeline elatist maksma või et ta oleks seda teinud piisavas ulatuses ja regulaarselt alates 08.01.2009.

§ 407

lg.1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg.3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. 2

§ 444

lg.1 kohaselt tagaseljaotsusest võib välja jätta otsuse kirjeldava osa ehk hageja nõuded, kostja vastuväited ja esitatud tõendid.

§ 468

lg.1 p.2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 468

lg.3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole vastavat eraldi taotlust esitanud, kuid

§ 468lg.1 p.2 ja lg.3 ning Perek

S § 61 sätteid koosmõjus hinnates kohus leiab, et nimetatud suurusena on võimalik käsitleda elatise miinimusmmmat ühe lapse kohta ehk 2175 krooni.

§ 461

lg.1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

§ 461

lg.3 kohaselt otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.

§ 173

lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab hagejale, et

§ 174

lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 2. märtsil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.