) §-le
§-le
lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.
lõike 3 kohaselt võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase Eestist välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.
lg 1 kohaselt, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seoses seaduses sätestatud tähtaja jooksul väljasaatmise võimatusega andis Tallinna Halduskohus 13.09.2009 loa isikute paigutamiseks VSK-sse.
kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni
Seega peab kohus VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel kontrollima, kas esinevad jätkuvalt isikute VSK-s kinnipidamise alused ning kas isikute väljasaatmine on kohtumääruse tegemise aja seisuga võimalik. 2 7. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad A. G.´il, A. H.´il, A. R. ja A. S.´il välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Samas ei ole isikute Eestist väljasaatmine võimalik, kuna neil puudub kehtiv reisidokument. KMA on pöördunud 21.10.2009 Välisministeeriumi poole palvega osutada abi A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i dokumenteerimisel. Käesoleva kohtumääruse tegemise aja seisuga ei olnud KMA oma pöördumisele veel vastust saanud ning toimikus puuduvad materjalid, millest ilmneks, et isikute dokumenteerimine ja Eestist väljasaatmine võiks osutuda võimatuks. Kohtul ei ole seetõttu alust arvata, et isikute Eesti Vabariigist väljasaatmine oleks perspektiivitu. Kohus peab isikute VSKs kinnipidamise tähtaja pikendamisel kaaluma ka seda, kas isikute kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgil proportsionaalne meede. Kohus on seisukohal, et kuivõrd A. G., A. H., A. R. ja A. S. ei oma Eesti Vabariigis kindlat elukohta ning nad peeti kinni ebaseaduslikul Eesti Vabariigist läbisõidul Soome, ei ole neil ilmselt soovi ega ka reaalset võimalust teha KMA-ga VSK-väliselt koostööd enda väljasaatmiseks, mistõttu isikute vabastamine VSK-st võib saada tõsiseks takistuseks nende väljasaatmismenetluse läbiviimisel. Seetõttu on põhjendatud isikute jätkuv kinnipidamine VSK-s.
kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni
A. G.’il, A. H.´il, A. R.’l ja A. S.’il puudub jätkuvalt seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning isikute väljasaatmist ei ole võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu läbi viia. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. A. G.’i, A. H.’i, A. R. ja A. S.’i võimalik tulevikus esitatav varjupaigataotlus asjas tähtsust omavaid küsimusi ei mõjuta ning seetõttu ka kohtu järeldusi ei muuda. Eeltoodud kaalutlustel tuleb KMA taotlus rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.