Asjaolud, hageja nõue 1. 27.06.2008.a. esitas Liinihoolduse Eesti OÜ maakohtule hagi Läänemaa Puidukaubanduse OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Hagis palus hageja
, 377 lg 1, 378 lg 1 p 2, 389 ja VÕS §-dest 76, 82, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 alusel:
0,03 % päevas alates 22.04.2008.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2 2-08-25946 Viivise suurus seisuga 16.02.2009.a. on 11 087.65 krooni, mis moodustub järgmiselt: 1) ajavahemikul 22.04.2008.a. - 14.09.2008.a., s.o. 146 päeva eest viivis
lg 2 p 1 alusel hagilt tasutud riigilõiv summas 8750 krooni (maksekorraldus nr 11408 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 2)
lg 1 alusel tasutud hagi tagamise kautsjon summas 8096 krooni (maksekorraldus nr 11409 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 3)
lg 2 p 3 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 200 krooni (maksekorraldus nr 11503 14.07.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni, kõik eelnimetatud maksekorraldused asuvad käesoleva tsiviilasja toimikus; 4)
lg 1 alusel hageja õigusabikulud summas 6372 krooni (arve nr 961041) ja ülekandetasu 2.50 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi menetlemisega kantud kulud kokku summas 23 428 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 407 lg 1 ja 162 palub hageja:
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Hageja esitas 17.02.2009.a. kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /t.l 90-91/, milles hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 21.08.2008.a., kostja on hagimaterjalid oma seadusliku esindaja kaudu kätte saanud /t.l 70/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt
lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. 3 2-08-25946 Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt viivis, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kostjalt välja mõista protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mitte kindla summana päevas nagu hageja seda hagis taotleb. Menetluskulud
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub 17.02.2009.a. esitatud taotluses jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on järgmised: 1)
lg 2 p 1 alusel hagilt tasutud riigilõiv summas 8750 krooni (maksekorraldus nr 11408 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 2)
lg 1 alusel tasutud hagi tagamise kautsjon summas 8096 krooni (maksekorraldus nr 11409 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 3)
lg 2 p 3 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 200 krooni (maksekorraldus nr 11503 14.07.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni, kõik eelnimetatud maksekorraldused asuvad käesoleva tsiviilasja toimikus; 4)
lg 1 alusel hageja õigusabikulud summas 6372 krooni (arve nr 961041) ja ülekandetasu 2.50 krooni. 4 2-08-25946 Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi menetlemisega kantud kulud kokku summas 23 428 krooni.
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 8750 krooni /t.l 14/. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hagi esitamise ajal s.o kuni 01.01.2009.a. kehtinud
lg 5 sätestas, et hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. 01.01.2009.a. kehtima hakanud
lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jäetakse rahuldamata. Kuna maakohus jättis 01.07.2008.a. määrusega hageja hagi taotluse rahuldamata ja arvas kautsjoni riigituludesse, ei saa hageja eeltoodu alusel sõltumata sellest, et kohus hagi rahuldab, nõuda kostjalt kautsjoni hüvitamist. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2008.a. määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 01.07.2008.a. määruse hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise kohta muutmata /t.l 77-80/, tuleb eeltoodu alusel jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata ka riigilõiv 200 krooni määruskaebuse esitamise eest. Vastavalt
§-le 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulu 6372 krooni väljamõistmist. Advokaadibüroo Tark & Co 17.02.2009.a. arve kohaselt on hageja õigusabikulu 5400 krooni, millele lisandub käibemaks 972 krooni, seega kokku 6372 krooni. Nimetatud arvest ei nähtu, millest arve koosneb (sh puudub hageja esindaja õigusteenusele kulutatud aja arvestus). Kohus leiab, et tegemist on kohtupraktikas sageli esineva ja lihtsa tsiviilasjaga - võla ja viivise väljamõistmise nõudega. Esitatud ei ole tavapärasest rohkem tõendeid. Asjas pole toimunud ühtegi kohtuistungit, ka määruskaebuse menetlemine Ringkonnakohtus toimus kirjalikus menetluses ja kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagiavalduse ning taotlusele tagaseljaotsuse tegemiseks ühes menetluskulude taotlusega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 3 tundi. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks vajalikus ulatuses õigusabitasu summas koos käibemaksuga 4500 krooni. Kohus leiab eelneva alusel, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 8750 krooni ja õigusabitasu 4500 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 13 250 krooni. Ülejäänud hageja taotletud menetluskulusid ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt ja seega jäävad need hageja enda kanda.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.