3-09-2590/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2590 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus L.P. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Ülle Elva Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – L.P. (sündinud xx xx xxxx. a Venemaal)
3. november
4. a
5. Rahuldada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus.
6. Anda luba L.P. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
7. jaanuarini 2010 /HKMS § 29, VSS § 23 lg 1 /. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471 lg-d 2 ja 3/. ASJAOLUD
8. 09.11.2009 (kirjalikult 10.11.2009) sai Tallinna Halduskohus KMA taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi - VSS) §-le 23 L.P. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna tagasivõtmismenetlus võtab aega ja kehtiva reisidokumendi puudumisel ei ole isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia. Kohus võttis KMA taotluse menetlusse 09.11.2009 määrusega.
9. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud: 1) 09.11.2009 kell 14.10 pidasid KMA Tallinna migratsioonibüroo inspektorid KMA Põhja regionaalosakonna Sõle teeninduses (Sõle 61A, Tallinn) 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebasea- 1 duslikult viibiva kodakondsuseta isiku L.P. (sündinud xx xx xxxx Venemaal) ja toimetasid KMA väljasaatmiskeskusesse. 2) L.P. on omanud tähtajalisi elamislube Eestis ajavahemikul 14.07.1995-14.07.2000 ja 21.12.2004-20.12.
10. 21.11.2007 esitas L.P. KMA-le isikliku sooviavalduse nr 15.3-09/57246, kus palus tunnistada kehtetuks oma tähtajaline elamisluba alates 25.12.2007 seoses alalise elama asumisega Venemaale. Oma avalduses märkis L.P. samuti, et Venemaal, Kaliningradis, on ette valmistatud kõik dokumendid temale Vene Föderatsiooni kodakondsuse andmiseks. Välismaalaste seaduse (edaspidi – VMS) § 14 lg 2 p 2, § 142 lg 1 ja § 2 alusel tunnistas KMA oma otsusega 22.11.2007 nr 713/07032 L.P. tähtajalise elamisloa 2020089652/TE kehtetuks alates 25.12.
11. 3) Isikul on registreeritud elukoht Venemaal, Kaliningradis, xxxxxxxxx ja ajutine elamisõigus Venemaal, Kaliningradi oblastis 21.02.2008 kuni 20.12.2009, mille kohta on ka Eesti poolt väljastatud välismaalase passis märge. 4) 08.11.2009 ületas L.P. Vene Föderatsiooni ja Läti Vabariigi riigipiiri Eesti poolt kehtetuks tunnistatud kehtetu välismaalase passiga. Isiku sõnul saabus ta Eestisse selleks, et pikendada oma välismaalase passi. Isik ise ei olnud teadlik, et tema välismaalase pass on Eesti ametivõimude poolt kehtetuks tunnistatud.
12. KMA, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab, et L.P. paigutamine väljasaatmiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isikul puudub elukoht, samuti ei saa keegi talle eluaset võimaldada nii, et ei rikuks seadust. KMA on seisukohal, et isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. Lähtuvalt eeltoodust peab KMA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse ja ei pea vajalikuks koostada isikule ettekirjutust Eestist lahkumiseks. KMA taotleb Läti ametivõimudelt isiku tagasivõtmist. Isik antakse Läti ametivõimudele üle Eesti, Läti ja Leedu poolt sõlmitud tagasivõtulepingu alusel, kuna isik sisenes Schengeni viisaruumi Läti territooriumilt. KMA on L.P.lt vabaduse võtmise proportsionaalsuse hindamisel arvestanud seda, et kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei kesta eelduslikult kaua ja väljasaatmise aega on võimalik prognoosida, kuna isik esitas 09.11.2009 ajutise reisidokumendi taotluse nr 1016475608 ja on selge riik, kuhu isikut on võimalik välja saata. Tulenevalt VSS 17 lg 1 saab väljasaadetava lisaks kodakondsusriigile saata välja ka riiki, kust isik saabus Eestisse või välismaalase asukohariiki. Samuti on KMA väljasaatmise perspektiivi hindamisel arvestanud ka senist väljasaatmise praktikat.
13. Kohtuistungil jäi KMA oma kirjaliku taotluse juurde, midagi uut täiendavalt lisada ei olnud. L.P. võttis omaks, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ja on kohustatud Eestist lahkuma. Ta mõistab oma olukorda ja ei vaidle vastu KMA taotlusele tema väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Ta soovib kiiremini Eestist lahkuda ja koju pääseda. Midagi täiendavalt selgitada ta ei soovinud. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, leiab, et KMA taotlus L.P. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15. Asja materjalidest nähtuvalt kodakondsuseta isikul L.P.l puuduvad VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Vastavalt VSS § 14 lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Vastava otsuse on KMA teinud isiku suhtes 09.11.
16. Seega L.P. kuulub Eestist väljasaatmisele. Isik on teadlik nii oma ebaseaduslikust viibimisest Eestis kui ka oma kohustusest Eestist lahkuda. Antud juhul aga puudub isikul kehtiv reisidokument, mistõttu ei ole tema väljasaatmist võimalik lõpule viia 2 ilma kohtu loata halduskinnipidamiseks ettenähtud 48 tunni jooksul. VSS § 23 lg 1 järgi, kui väljasaatmist ei ole võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul täide viia, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku otsustuse alusel väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
17. Kohus leiab, et käesoleval ajal puudub alus väita, et isiku väljasaatmine edaspidi on perspektiivitu, kuna isik esitas 09.11.2009 ajutise reisidokumendi taotluse ja selge on ka riik, kuhu isikut on võimalik välja saata. Pigem on alust eeldada, et väljasaatmise saab lõpule viia kiiremini, kui ülalviidatud seaduses lubatav kaks kuud. Kohus nõustub KMA põhjenduste ja kaalutlustega isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajaduse osas. L.P. on end ise oma õigusvastase ja hooletu käitumisega pannud sellisesse olukorda. Kuivõrd isikul puuduvad Eestis elu- ja töökoht ning kaitsmist vajavad perekondlikud sidemed, siis kohus ei pea ebaproportsionaalseks L.P. viibimist väljasaatmiskeskuses. Kohtu arvates võib see aidata vältida kiusatust väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda ja võimaldab KMA-l isik välja saata/Lätile üle anda niipea, kui selleks võimalus tekib. Isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohaselt rahuldada. Hurma Kiviloo kohtunik 3