2-09-32159 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-32159 Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2010, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I.S. hagi A.S. Hagi hind 19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 08.01.2010 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: I.S. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: A.S. (IK xxx, elukoht: xxx) vastu elatise nõudes RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista A.S.’lt I.S. kasuks elatis igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 06 juulist 2009 kuni hageja õpingute lõpetamiseni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, s.o. kuni
- märtsini 2011, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A.S. kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1
(4)2-09-32159 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Viru Maakohtule
- juulil 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja isaks kostja. Kostja toetas hagejat materiaalselt kuni hageja sai 18-aastaseks. Hageja jätkab õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
- kursusel. Hageja 18-aastaseks saamisest alates kostja hagejat vabatahtlikult ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus (t.l.-4-7); sünnitunnistus (t.l.-3); tõend (t.l.-28); hageja ema palgatõend (t.l.-29). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu hageja poolt nimetatud elatusraha summaga 2175 krooni igakuiselt. Kostja on nõus maksma 1 100 krooni Kohtuistung 07.12.2009.a. kohtuistungile ilmus hageja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtule esitatud 04.12.2009.a. avalduse kohaselt viibis ta . komandeeringus Venemaal. Kohus lükkas asja arutamise edasi 08.01.2010.a. Kohtuistungil
- jaanuaril 2010 jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja jäi hagiavaldusele esitatud vastuse juurde, kinnitades, et on võimeline maksma 1 100 krooni, sest tema varaline seis ei luba rohkem maksta. Kostja saab palka alla 6 000 krooni, üürib korterit ning tal on sõiduauto. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja nõustub maksma elatist igakuiselt 1 100 krooni. Vaidlust ei ole, et hageja põlvneb kostjast (t.l.-3) ja ei hageja ole kostja ülalpidamisel ning et hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
- kursusel kuni
- märtsini
- Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 2
(4)2-09-32159 Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis elatusraha miinimummääras 2 175 krooni. Vabariigi Valitsuse
- juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4 350 krooni, millest pool moodustab 2 175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses oma vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele ja tema vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja kinnitab, et tal teisi ülalpeetavaid peale hageja ei ole. PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära. PKS § 60 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. Seega leiab kohus, et elatise väljamõistmine kostja poolt pakutud elatusraha suuruses 1 100 krooni kuus, mis on alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära, ei ole põhjendatud. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamistest hagejale elatist maksnud. Nimetatud väite osas poolte vahel vaidlust ei ole. Lähtuvalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Hageja tõend - kohtuotsus (t.l.-4) ei ole asjassepuutuv, kuna hageja vanemale enne hageja täisealiseks saamist välja mõistetud elatis ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise küsimuse lahendamist. Hagihind 3
(4)2-09-32159 Hagi on esitatud täisealisele lapsele elatise nõudes. Hageja nõuab elatist igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind on seega 9 x 2175 = 19 575 krooni. Menetluskulud Tuginedes riigilõivuseaduse (RLS ) § 22 lg 1 p 2 riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagis ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 4
(4)