lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda.
lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja menetluskulud. Hageja on menetluse käigus 4 loobunud põhinõudest põhjusel, et kostja maksis võla pärast hagi esitamist. Viivisenõude rahuldas kohus osaliselt, mõistes viivise välja kostjatelt solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Apellatsioonkaebus
lg 2 on sätestatud, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja selle sarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellantide peamine vastuväide oli, et viivist tuleb alandada 50 000 kroonini, mida kohus ka tegi. Samuti pakkusid apellandid vastustajale kompromissi võimalust just eelnevalt nimetatud summa ulatuses, millest vastustaja aga korduvalt keeldus. Samuti hoiatas kohus vastustajat, et juhul kui hagi rahuldatakse kompromissi ulatuses, siis võivad menetluskulud jääda vastustaja kanda. Kokkuvõttes rahuldaski kohus hagiavalduse osaliselt ja nimelt selles ulatuses, millises apellandid pakkusid kompromissi. Seega oleks kohus saanud pelgalt
15. Oluline on tuua välja vastustaja pahatahtlikkus menetluskulude tekitamise osas. Nimelt esitas vastustaja esimese istungi lõpus taotluse kuulata ennast üle vande all. Sellest tulenevalt pidi kohus määrama uue istungi, et apellandid saaksid esitada antud taotlusele oma seisukoha. Seega määras kohus uue istungi aja. Järgmisel istungil aga loobus vastustaja eelnevalt nimetatud taotlusest. Apellandi seadusliku esindaja elukoht on Harjumaal, mis tähendab aga seda, et igakordne kohtusse ilmumine (Kuressaare kohtumaja) ja tagasi sõit võttis keskmiselt 7 tundi aega. Samuti kulus samasugune aeg ka apellandi volitatud esindajal. Seega on vastustaja pahatahtlikult käitunud, esitades sisutühja taotluse, mille tagajärjel toimus täiendav istung, tekitades apellantidele täiendavaid menetluskulusid.
lg-s 1 on sätestatud, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. 16.
lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja seisukoht
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse 5 seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on edasi kaevatud menetluskulude jaotuse peale. 19. Maakohtu vaidlustamata osast nähtub, et hageja nõudest (252 313.50 krooni põhinõue + 203 721.46 krooni viivisnõue) oli põhjendatud kogu põhinõue ja 50 000 krooni viivisnõudest, sest põhinõude tasus kostja ära kohtumenetluse ajal ja viivisnõudest rahuldas maakohus 50 000 krooni. Seega moodustas põhjendatud/rahuldatud osa hagist 66%. Samuti nähtub tsiviilasja toimikust, et riigilõivu tasus hageja kooskõlas
Seega selle kulu osas ei oma tähtsust asjaolu, et kohus viivisnõude rahuldas vaid osaliselt ja kostjal tuleb kogu riigilõiv hageja hüvitada. Sama kohustus oleks kostjal olnud ka juhul, kui kohus oleks põhinõude osas peale tasumist menetluse lõpetanud
20. Muude menetluskulude (toimikust nähtuvalt eelkõige esindajate kulude) jaotamisel tuleb aga arvestada asjaolu, et kokkuvõtvalt rahuldas maakohus hagi osaliselt, see on 72% ulatuses kogu nõudest. Seega tuleb kulude jaotamisel lähtuda
lg-st 1, mille kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 21. Käesolevas asjas on kolleegium seisukohal, et mõistlik ja õiglane on jaotada muud menetluskulud (va riigilõiv) võrdeliselt hagi rahuldatud osale ja seda põhjusel, et hageja nõudest enam kui pool oli põhjendatud ning selles osas kohtusse pöördumine hageja poolt oma õiguste kaitseks oli vajalik ja asjakohane. Menetluskulude jätmine kummagi poole enda kanda (nii nagu taotlevad kostjad kaebuses) oleks hageja suhtes ebaõiglane. Seda ka sõltumata asjaolust, et viivisnõude osas ei võtnud hageja kohtumenetluses vastu kostja kompromissi suuruses 50 000 krooni.
lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt või sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas asjas on hageja eeldatavalt kandnud muid menetluskulusid ka seonduvalt põhinõudega, milles aga kostja kompromissi ei pakkunud, vaid tasus selle täies ulatuses kohtumenetluse ajal ära. 22. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral on mõistlik ja põhjendatud jätta kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud
Imbi Sidok Ande Tänav Tiit Kollom
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.