Tsiviilasi nr.2-09-17719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2009 Tsiviilasja number 2-09-17719 Tsiviilasi Korteri

(võlaõigusseadus) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seaduse § 13 lg 1, korteriühistuseaduse § 2 lg 1, § 5, § 7 lg 4 ja § 15-1,

§ 100

, 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 7. Kohus asub seisukohale, et kostjal on korteriomanikuna (alaealise kaasomaniku seadusliku esindajana) ja korteriühistu liikmena kohustus täita korteriühistu Kangelaste 19 üldkoosoleku otsuseid, KÜ põhikirjas p 4.2 märgitud (t 94 - 95) nõudeid ning maksetega viivitamise korral tasuma seadusest või muust kokkuleppest (KÜ põhikirjast) tulenevaid muid makseid (viiviseid). 8.

§ 101

lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi.

§ 113lg 1 järgi on viivitusintressi määraks lepingus kokku lepitud viivise määr.

Pooled on KÜ põhikirjas p 4.5 (t 95) kokku leppinud viivise määras 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Hageja on arvestanud viivist kostjale viimasest kohustuse nõuetekohase täitmise päevast. Seisuga 01.03.2009 a moodustab kostja viivise summa 7 428 krooni (t 47).Kostja omapoolseid arvestusi ja tõendeid põhivõlgnevuse ja viivise summa suuruste vaidlustamiseks kohtule kohtupoolt määratud tähtaja 30.10.2009 jooksul ei esitanud.

1. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus võib TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi näha lihtmenetluse otsuses ette ka menetluskulude suuruse. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 6 000 krooni ja õigusabikulud 1 650 krooni kokku 7 650 krooni.
2. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 4 lg 4 kohus proovis lepitada korduvalt pooli kohtumenetluse käigus ning pakkus kompromissi sõlmimise võimalust. Pooled kompromissi ei sõlminud.
3. Hageja taotles kohtult kohtulahendi viivitamatut täitmist. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata kuna hageja pole seda taotlust põhistanud. Põhistuse puudumise tõttu pole kohtul võimalik rakendada kaalutlusõigust viivitamatu täitmise küsimuse otsustamiseks. Kohtunik