KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2009 a, Tsiviilasja number 2-09-8035 Kohtuasi I V kaebus kohtutäitur Andrei Krek`i otsuse peale

§ 322lg 1 alusel (t 6).

Võlgniku esindaja vaidlustas 28.01.2009 aastal kohtutäituri - täitetoimingu (menetlusdokumendi edastamise I V). Kohtutäitur lahendas 09.02.2009 a oma otsusega muuhulgas ka täitmisteate kättetoimetamisega seonduva võlgniku kaebuse. Kohus märgib, et sama 09.02.2009 a kohtutäituri otsusega lahendati ka võlgniku avalduse alusel kohtutäituri büroos 13.01.2009 a toimunud asja läbivaatamisel võlgniku õiguste rikkumise küsimust (t 7 ) – väidetavalt rikuti 13.01.2009 aastal kaebuse läbivaatamisel TMS § 217 menetlusnõudeid. Viimasest nõudest aga võlgniku esindaja M.Tuštšenko hiljem loobus. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustatakse ühena: kohtutäituri otsust - menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta võlgnikule (vt käesoleva lahendi a.). Tulenevalt TMS § 10 (dokumentide edastamine) lg 2 dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Nimetatud säte annab kohtutäiturile dokumentide kätte toimetamiseks selged juhised. Menetlusdokumentide kättetoimetamisel tuleb eristada nn üldjuhtumit ja erijuhtumit. Kohtu hinnangul on üldjuhtumiga tegemist siis, kui menetlusdokumendi saaja saadakse kätte tema eluruumis. Kätte toimetamise erijuhtumiga on tegemist aga siis kui menetlusdokumendi saajat ei saada kätte tema eluruumis või viibimiskohas. Kättetoimetamise erijuhtumeid reguleerib

36. peatükk § 322 jj.

§ 322

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümne aastasele isikule. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et menetlusdokumenti I V kätte anda isiklikult kohtutäituril ei õnnestunud, kuid I V adresseeritud menetlusdokument anti üle N V edasiandmiseks adressaadile. Asja materjalidest nähtub, et N V on isikuks, kes elab I V samas eluruumis (

§ 322

lg 1), ta on vanem kui neljateistkümneaastane (

§ 322

lg 1) ning ta ei osale selles menetluses vastaspoolena (

§ 324

). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtutäitur käitust õiguspäraselt kui edastas I V mõeldud menetlusdokumendid N V ning menetlusdokumendid saab lugeda kohtutäituri poolt I.V kättetoimetatuks nõuetekohaselt. Vastuseks võlgniku esindaja seisukohale selgitab kohus, et menetlusdokumentide kättetoimetamise puhul ei oma tähtsust kas samas eluruumis elavad isikud on abielulistes suhetes, vabaabielu suhetes, milline on nende omavaheline läbisaamine jne. Kohtu hinnangul oli nimetatud täitetoiming kohtutäituri poolt teostatud õiguspäraselt, mis toob kaasa ka õiguslikud tagajärjed. Kohus möönab, et kohtutäitur Andrei Krek`i 09.02.2009 a koostatud otsuse resolutsioon on ebatäpne ning pole kooskõlas otsuse muu osaga - otsuse kirjeldava osaga ja motiividega. Kohus tutvunud asja materjalidega leiab, et kohtutäitur Andrei Krek oma 09.02.2009 a otsuses ei saanud kaebust täitmisteate kättetoimetamise korra rikkumise kohta menetlemisel jätta seda läbi vaatamata. Kuna võlgniku esindaja polnud sellest näiteks - loobunud. Läbi vaatamata jätmise alused puudusid ja seda polnud ka avaldaja taotlenud. Kohtutäitur Andrei Krek`il oli õigus oma 09.02.2009 a otsuse resolutsioonis kas: kaebus rahuldada või jätta kaebus rahuldamata (mitte jätta kaebus läbi vaatamata). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgniku esindaja M.Tuštšenko loobus kohtutäituri büroos 13.01.2009 a asetleidnud avalduse läbivaatamise korra rikkumise tuvastamisest ja just selles osas sai kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäituri otsuse resolutsiooniga on aga mõlemad vaidlusalused küsimused lahendatud ekslikult vastupidiselt. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kuna kohtutäituri motiivid ja järeldused menetlusdokumentide kättetoimetamise osas - on 09.02.2009 a kohtutäituri otsuses õiged siis on tegemist ilmse kirjaveaga, mis ei too kaasa kohtutäituri otsuse tühistamist. Kohus jätab selles küsimuses (a. menetlusdokumentide kättetoimetamine) kaebuse rahuldamata. b. Täitemenetluse lõpetamata jätmise vaidlustamine.

1. 14.01.2009 aastal esitas võlgnik I V kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetlus nr 066/2008/40 vastavalt TMS § 48 lg 2 (TT 28). 21.01.2009 aastal vaatas kohtutäitur A.Krek võlgniku avalduse läbi ja tegi otsuse, mille kohaselt „…Otsustas: jätta võlgniku I V avaldus täitemenetluse lõpetamisest rahuldamata, motiveerides oma otsust sellega, et täitemenetlus lõpetatakse ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Täitemenetluse lõpetamise alused on toodud TMS §
2. Kohtutäituril puudub alus täitemenetluse nr 066/2008/40 lõpetamiseks…” (TT 30-31). Kohus tutvunud kohtutäituri 21.01.2009 a otsusega täitemenetluse lõpetamise küsimuses leiab, et kohtutäituri otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse lõpetamist reguleerib TMS §
3. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse ainult seaduses sätestatud alusel. Selline norm on sätestatud eelkõige sissenõudjate kaitseks ja täitemenetluse läbiviija omavoli vastu. Kohus on seisukohal, et pärast jõustunud tagaseljaotsust tasutud üürivõlg ei lõpeta täitemenetlust, kuna kohtutäitur täidab jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni osas märgitud nõudeid formaalselt. 12.11.2007 a tagaseljaotsusega oli võlgnikult välja mõistetud raha summa üürivõlgnevuse katteks ja nõue vabastada eluruum aadressil xxx Narva linnas, seega sisaldab kohtuotsus mitut nõuet. Ühe nõude mitme teisest nõudest täitmine (üürivõla tasumine) ca 9 kuud hiljem pärast tagaseljaotsuse jõustumist ei vabasta ega lõpeta täitemenetlust teiste nõuete osas, sh eluruumi vabastamise osas. Seega võlgniku viide TMS § 48 lg 2 pole põhjendatud. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et täitemenetlus (nr 066/2008/40 ) on alustatud väljatõstmiseks eluruumist xxx, Narva linnas(TT 1-3), mitte võlgnevuse sisse nõudmiseks. Menetlusosalised on sellest ka nõuetekohaselt teavitatud (TT 12). Kohus on seisukohal, et kuna kohtutäitur on keeldunud täitetoimingu tegemisest – täitemenetluse lõpetamisest - ja teinud TMS § 7 lg 2 kirjeldatud keeldumist põhjendava otsuse, milles on selgitanud ka edasikaebamise korda (t 5) on kohtutäitur toiminud õiguspäraselt ja seaduslikult. Kui võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse siis saabki kohtutäitur muuhulgas avalduse rahuldada või jätta selle avalduse rahuldamata. Eraldi viite puudumine kohtutäituri otsuse resolutsioonis selle kohta, et kohtutäitur keeldub täitemenetluse lõpetamisest, mida nõuab võlgniku esindaja, ei muuda kohtutäituri 21.01.2009 a otsust seadusevastaseks. Kohtutäitur on otsust piisavalt motiveerinud ning jätnud võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Võlgnik on ju 14.01.2009 aastal esitanud avalduse kohtutäiturile ning nimetatud avaldus tuleb kohtutäituril otsusega lahendada. Kohus leiab, et kohtutäitur on võlgniku avalduse otsusega lahendanud ja kohtutäituri 21.01.2009 a otsus on piisavalt selge, motiveeritud ja kooskõlas seadusega. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgniku I V esindaja Juri Nesterenko 26.02.2009 aastal kohtule esitatud kaebus tuleb jätta mõlemas küsimuses (a. ja b.) rahuldamata. IV Menetluskulud
4. Menetluskulud jätab kohus kaebuse esitaja kanda (

§ 172lg 1).

Kohtunik: Fred Fisker