6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud. Hageja avaldus kostja vastu on esitatud Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes kuue kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni. Avalduse kohaselt K.T töötas Baltic Fibres Osaühingus alates 01.02.2007.a. Avaldaja arvates oli ta alati kohusetundlik töötaja, kes armastas oma tööd. Kui praagikotist leiti tükk kangast, süüdistas tööandja teda varguse katses, kuigi avaldajal polnud plaanis seda kangatükki varastada. See kangatükk ei olnud avaldaja isiklike asjade juures, vaid praagikotis, kuhu see kangatükk oli pandud selleks, et hiljem juhataja või kvaliteeditöötaja juures täpsustada, mida selle kangatükiga ette võtta. Kangatükk oli pakitud kilesse, et see ei määrduks. Avaldaja kinnitab, et mingil juhul polnud plaanis seda kangatükki varastada, et sellega praegustes majanduslikes tingimustes riskida oma töökoha kaotamisega. Avaldaja kasvatab kahte alaealist last ning rahast on alati nappus. Tööandja oma käskkirjas ei selgita, milles avaldajat süüdistatakse või mis see varguskatse tähendab. Samuti ei tutvustatud avaldajale käskkirja. Avaldaja leiab, et temaga on käitutud ebaõiglaselt, mistõttu ta tööle ennistamist ei soovi, kuid palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis kuue kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni Töövaidluskomisjoni 15.04.2009.a. otsusega jäeti K T avaldus Baltic Fibres Osaühingu vastu tervikuna rahuldamata. 12.05.2009.a. esitas K T kohtule avalduse vaadata tema tööinspektsioonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kohus 28.05.2009.a. võttis K T avalduse menetlusse ja kohustas kostjat 20 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 22.06.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et tööleping oli lõpetatud TLS § 86 lg. 6 ja 7 alusel ja lõpetamise ajendiks oli varguskatse, mille sooritamisest võttis osa kaks inimest. Töölepingu lõpetamine vormistati ettevõtte tegevdirektori 23.02.2009.a. käskkirjaga, mida samal päeval direktori poolt ka töötajale tutvustati. Kostja on seisukohal, et K T nõuded on alusetud, kuna K T oma 20.02.2009.a. seletuskirjas ise kirjutab, et ta koos töökaaslasega pani tüki kangast kile sisse eesmärgiga see pooleks teha ja oma tarbeks koju viia. Töölepingu lõpetamine ei olnud ebaseaduslik, sest toimus vastavuses töösisekorra eeskirjadega ja TLS § 86 alusel ning selle kohta tehtud käskkirjaga on K.T tutvunud. K.T süü varguskatses on piisavalt tõendatud. TLS § 48 rikkumisega hageja ei hoidunud tegudest, millised kahjustavad tööandja vara. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja panna kohtukulud hageja kanda. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil palub hagi rahuldada, tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista kostjalt välja hüvitis. Hageja esindaja leiab, et töölepingu lõpetamine on alusetu, sest ei ole vormistatud nii nagu seadus ette näeb. Hagejat ei ole karistatud distsiplinaarkorras, puudub distsiplinaarkaristuse määramine, mille 2 tulemusena karistati teda töölt vabastamisega. Puudub distsiplinaarteo kirjeldus, konkreetne koht ja aeg. Kostja enda sisekorraeeskirja tingimused räägivad sellest, mis on distsiplinaarkaristus. On vormistatud ainult töölepingu lõpetamise käskkiri. Hageja ei ole pannud toime tegu, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks. Tegemist ei olnud varguskatsega. Kui võtta aluseks tööandja sisekorraeeskirjad, siis neist lähtuvalt on raske rikkumisega tegemist siis, kui on toime pandud vargus, s.t., et tööandjale peab olema tekitatud kahju. Konkreetset kahju tööandjale ei tekitatud. Sel päeval, kui see kangatükk kilest avastati, kumbagi töötajat, kes väidetavalt selle sinna pani, juures ei olnud. Hageja ei oska öelda, miks sellise seletuskirja kirjutas. Omaks otstarbeks kasutada - võib tõlgendada mitmeti. See ei tähenda, et neil oli plaanis seda tükki kusagile viia või maha müüa. Need on oletused. Tegelikkuses oli see kangatükk seal tükk aega seisnud, hageja oli juba selle unustatud ja mingit tahtlust kui sellist, ei olnudki. Palgad olid hagejal head ja polnud põhjust lasta end töölt lahti lasta sellise väikese riidetüki pärast. Vastavalt sel ajal kehtinud seisukohtadele ja kommentaaridele töölepingu osas, on usalduse kaotusel töölepingu lõpetamine lubatud siis, kui töötaja oma süülise käitumisega on tekitanud tööandjale varalist kahju. Peale selle on tegemist kõige rangema distsiplinaarkaristuse määramisega, kuigi seda niimoodi ei ole vormistatud. Karistus ei ole proportsionaalne selle teo raskuse ja toimepanemise asjaoludega. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping lõppenuks omal soovil ning välja mõista hüvitis. Hageja ise seletab, et töötas alates 06.01.2005.a., oli operaator, õmbles, oli kanga kerija ja asendaja suurte masinate peal. Ettevõttes õmmeldakse tekke ja patju. Kanga kerija kerib tekkide jaoks kangast, mis tuuakse laost suurtes rullides. Kanga rullid on kinni ja need avab kerija. Masinad ja kerijad on ühes ruumis. Samas ruumis oli 2 kerijat ja 2 A-operaatorit. Kangast oli mitut liiki. Vahel oli kangas nii halb, et oli vaja defektiga osa välja võtta. Defekti määras kerija ise. Kõik defektiga kangad läksid ühte prügikotti. Päeva jooksul võis olla 50-100 meetrit defektiga kangast. Oli ka päevi, kus läks 300 m kangast praaki. Defektide avastamisel sai see välja lõigatud ja pandud kilekottidesse. Kui läks liiga palju kangast praaki, siis kutsuti spetsialistid ka vaatama, et miks nii palju läheb praaki. Defektiga kangast muuks otstarbeks ei kasutatud ja viidi prügikotti, ning sealt edasi pressi alla. Alati sai ilusamad praagitükid keeratud kilesse, et ehk võib vaja minna, sest kui jääb 495 meetrit, siis on võimalik 5 meetrit juurde õmmelda. Selle 5 meetrit saab võtta praagikotist. Kui kästi seletuskiri kirjutada, siis saigi kirjutatud, et panime jah selle kangatüki sinna, vahel vaja käsi pühkida. 23.02. kutsuti direktori kabinetti, pandi töölepingud lauale ja öeldi, et lepingud on lõpetatud. Raamatupidaja andis käskkirja koopia nädal aega hiljem ja siis sai pöördutud Töövaidluskomisjoni. Kostja esindaja vandeadvokaat A.Alas A.Alas selgitab, et kostja avastas 20.02.2009.a. varguskatse, kus oli suur kvaliteetne tükk kangast pandud praagi vahele. Võeti seletused väidetavatelt süüdlastelt, kes väitsid, et neil oli see kangatükk kõrvaldatud ja nad soovisid selle viia koju. Määrati karistuseks töölepingu lõpetamine. Viide tehti TLS § 86 p.6 ja 7, kuivõrd tööandja leidis, et on raske rikkumine. Töölepingu sõlmimisel olid pooled kokku leppinud, mis on rasked süüteod. Sisekorraeeskirja p.12.3.4 kohaselt on kaastöötaja või tööandja vara vargus ja riisumine loetav raskeks süüteoks. Kangatükk on siiani alles. Ei olnud vormistatud, et tegemist oli kvaliteetse tükiga, kuid tegemist on varguskatsega. Hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja seaduslik esindaja selgitab, et ettevõte loodi 2000.a. Varastatud on palju kangast, on ära viidud patju ja püütud varastada patjade täidist. Varastada tahetud kaubale on tavaliselt jaole saadud. Et vältida toote komponentide vargust jäätmete seas, siis on hangitud press. Välja on vahetatud turvafirma, kelle ülesanne on jälgida väravarežiimi, et igaüks vabalt sisse ei tuleks. Tuleb ka personali valida. Kangast ostetakse sisse Hiinast, Indiast ja Pakistanist. Lepingud on sellised, et rahalisi pretensioone esitada ei saa, kui on praak, siis nad asendavad selle, saates järgmine kord rohkem kangast. Praagitükkide säilitamine ja markeerimine kanga liigi, pikkuse ja laiuse järgi tähendaks eraldi hoone ehitamist, selletõttu peetakse praagikotte, mis on umbes 3 200 liitrised ja läbipaistvad. Täis kotte tootmisesse ei jäeta, need viiakse pressi alla. T.V ütleb, et M U tõi tema juurde kangatüki, mille oli leidnud, kui otsis praagikotist kaltsu. Kvaliteedijuht hindas selle kangatüki kvaliteetseks. Seda oli 9 m, millest oleks piisanud 6 teki valmistamiseks. Kangatükk oli mässitud kilesse ja pandud teiste praakide vahele. Töötajad ise tunnistasid, et tahtsid selle koju viia. Sellega nad tunnistavad katset varguseks. Pärast seletuskirja saamist sai arutatud asja tsehhijuhatajaga ja otsus oli, et ei soovi enam nendega töösuhet jätkata. Sai konsulteeritud ka tsehhijuhataja ja projektijuhiga ning lisaks tööinspektsiooniga. Personalitöötaja vormistas käskkirja töölepingu lõpetamise kohta, siis tsehhijuhataja kutsus mõlemad asjaosalised K ja S ka kabinetti, neile sai käskkirja tutvustatud ja neilt üle küsitud, mida nad ise asjast mõtlevad. Kuna nende vastustest midagi uut ei tulnud, siis sai palutud, et nad allkirjastaksid töölepingu lisad, mis sai viidud raamatupidaja kätte. IV. Maakohtu otsuse põhjendused.
1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt
ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate selgitused ning hinnanud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas, et: 1) Hagi on esitatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes kuue kuupalga ulatuses. Hageja oma nõuet muutnud ei ole. Hageja tööle ennistamist ei taotle. Kuna tegemist on töölepingu lõpetamise vaidluse lahendamisega, siis tuleb lähtuda TLS ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 2 kohaselt ITVS sätteist. ITVS § 28 lg. 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Protseduurireeglid on omakorda kehtestatud TDS §-s 11, mille kohaselt peab käskkirjas olema märgitud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja muude asjaolude kirjeldus, määratud karistus, dokumendi koostamise kuupäev ja allkirjad. 2) Hinnates väidetavalt töölepingu lõpetamise aluseks olevat käskkirja sisuliselt, selgub, et kostja 23.02.2009.a. käskkiri nr. xxxx ei vasta ühelegi TDS §-s 11 märgitud nõudele ega sisalda viidet ühelegi seadusele, mistõttu ei saa käskkiri olla nõuetekohane dokument töölepingu lõpetamiseks. 23.02.2009.a. käskkirjas on märgitud, et seoses toimepandud varguskatsega 20.02.2009 lõpetatakse tööleping T K ja O S . Aluseks on märgitud nende isikute seletuskirjad. Käskkirjas puudub süüteo kirjeldus, süüteo toimepanemise aeg ja koht, samuti viide sellele, et tegemist oleks distsiplinaarkaristuse kohaldamisega. Lisaks on käskkirja allkirjastanud tegevdirektor T V . Puuduvad tõendid selle kohta, et T V oleks nimetatud tegevdirektoriks ja et tal oleks volitused töölepingut lõpetada. 3) Kostja ei ole distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirjas näidanud ära töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut. Vastavalt TLS §-le 73 lg. 1 tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering. Seega töölepingu lõpetamise vormistamine eeldab töölepingu lõpetamise aluse äranäitamist. 06.01.2005.a. sõlmitud tööleping lõpetati 23.02.2009.a. TLS § 86 p. 6 ja 7 alusel seoses varguskatsega. TLS sellist alust ette ei näe. Alused töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel on sätestatud TLS §-s 86, milles muuhulgas p. 6 sätestab töölepingu lõpetamise võimaluse töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel ja p.7 töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Kes ja millistel alustel otsustas töölepingu lisas töölepingu lõpetamise alusena märkida just TLS § 86 p. 6 ja 7, pole selge. Samuti pole selge, milles seisneb töötajapoolne töökohustuste rikkumine 4 ja milles usalduse kaotus. Järelikult pole see käskkiri töölepingu lõpetamise aluseks olevaks dokumendiks seaduse mõttes ega saa olla dokumentaalseks tõendiks kohtuvaidluses hagejaga töölepingu lõpetamise põhjendatuse kindlakstegemiseks. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirjast on võimatu kindlaks teha töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning järelikult on võimatu välja selgitada TLS § 104 lg. 2 punktides 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise aluste olemasolu või puudumist. 4) Vastavalt TLS §-le 104 lg. 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Kostja töösisekorraeeskiri muusugust alust ei sätesta. Kui tööandja leidis, et ta on kaotanud töötaja suhtes usalduse, siis oleks ta saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides TLS §-des 104 ja 106 sätestatut. Mitte ühtegi TLS § 104 lg. 2 punktides 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise alust hageja tegevuses tõendatud pole. Esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et kirjalik tööleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud 06.01.2005.a. määramata ajaks, töötaja asus tööle seadmete operaatorina ja tema tööülesanded ja pädevusnõuded on sätestatud ametijuhendis. Poolte töölepingu p. 7.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu 6 kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda.
lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TLS § 117 lg. 2, ITVS §-de 28-30, TDS §-de 3, 8, 11 sätteid ning juhindus
§-de 230, 441 -442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 26.veebruaril 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.