Obsah (4)

§ 22§ 23§ 24§ 25

2-09-25109 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-25109 Tsiviilasi MN’i ja HN’i kaebu

) § 21 lg 1, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

§ 22

kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana (käesoleval juhul rahalise nõude summast lähtuvalt).

§ 22

-1 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument).

§ 22

-2 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. Kohtutäitur on koostanud 19.11.2008 asjakohased kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, mis on võlgnikele kätte toimetatud koos täitmisteatega 18.04.2009.

§ 23

lg 1 järgi muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (s.o. 18.04.2009). Võttes aluseks asjaolu, et sissenõudja poolt täitmisele esitatud võlanõude suuruseks oli täitmisele esitamise päeva seisuga 1 732 336.07 krooni ning lähtuvalt Kohtutäituri seaduse (

) § 25-12 lg 2 p 16 sätestatust, moodustab kohtutäituri tasu 138 587.29 krooni, millele lisandub käibemaks (

§ 24-2), seega on kohtutäituri põhitasuks 163 533 krooni (koos käibemaksuga).

Arvestades asjaolu, et kohtutäitur toimetas täitmisteate võlgnikele kätte, siis lisandub nimetatud põhitasule täitemenetluse algatamise tasuna 295 krooni (sh käibemaks)(

§ 25-11 lg 2, § 24-2).

TMS § 38 kohaselt kannab täitekulud võlgnik (lg 1). Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (lg 2). Täitekulude väljamõistmiseks on koostatud 19.11.2008 asjakohased otsused, mille võlgnikud on samuti kätte saanud 18.04.2009. Seega on kohtutäituri tasu väljamõistmise 3 2-09-25109 otsuste koostamise ja täitekulu väljamõistmise otsuste koostamise näol tegemist seaduses sätestatud õiguspäraste menetlustoimingutega. Kohtutäitur selgitab, et võlgnevust ei nõuta sissenõudja kasuks sisse mitmekordses ulatuses. Täitemenetluses on nõue avaldajate suhtes solidaarne ASH, kohtutäituri tasu ei kuulu seega sissenõudmisele eraldi igalt võlgnikult täies ulatuses -

§ 22

-1 lg 2 kohaselt, solidaarvõlgnikud vastutavad kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt, s.t võlgnikud nendele kuuluva hüpoteegiga koormatud varaga ning ASH oma hüpoteegiga koormatud varaga. Täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS §

1. Käesolevates täiteasjades ei esine ühtegi alust täitemenetluse lõpetamiseks, seejuures ei ole võlgnevust tasutud. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja viitab asjaolule, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks vajalikud dokumendid. Avaldus on sissenõudja poolt esitatud mõlema avaldaja suhtes, avaldajate ühisvaraks olev kinnistu on koormatud hüpoteegiga ning hüpoteegi seadmiseks on mõlemad avaldajad andnud nõusoleku. Käesolevas asjas kohaldub TMS § 2 lg 1 p
2. Kohest sundtäitmist võimaldav kokkulepe sisaldub 05.09.2007 sõlmitud lepingu p 2.1 ja 3.1 ning sellekohane kanne on tehtud kinnistusraamatusse. Sissenõudja ei nõua laenulepingust tulenevat võlgnevust mitmekordses ulatuses vaid vastavalt laenulepingule. Sissenõudja leiab, et täitemenetluste lõpetamiseks alus puudub ja palub kaebus jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesolev kaebus kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kohtutäituri 18.05.2009 otsus on seaduslik, põhjendatud ja selle tühistamiseks alus puudub. Kohus menetleb vaid neid avaldajate poolt 27.05.2009 kaebuses ja selle 10.07.2009 täienduses esitatud kaebusi, mis on esitatud kohtutäiturile 27.04.2009 ja mille osas on tehtud 18.05.2009 otsus. Teised kaebused jätab kohus tähelepanuta, kuna nende esitamisel ei ole järgitud TMS § 217 ja § 218 sätestatud korda. Kohus, tutvunud kohtutäituri poolt esitatud dokumentidega leiab, et kohtutäituri poolt algatatud täitemenetlused on õiguspärased. Vaidlustamata asjaolude kohta on sissenõudja poolt esitatud avaldajate suhtes täitmisavaldus ning täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud 05.09.2007 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr XXX. Võlgnikeks on märgitud avaldajad. Nimetatud lepingu näol on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt. Leping on notariaalselt tõestatud ning see näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluse käigus on arestitud avaldajate ühisvarasse kuuluv kinnisasi (registriosa nr XXX, XXX). Täitemenetlus on alustatud mõlema avaldaja suhtes ning nende mõlema osas on olemas kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Seega on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale TMS § 14 kohaselt õiguspärane. Asjaolu, et avaldajatel ei ole võlgnevusi sissenõudja ees, ei oma asjas tähtsust, kuna sissenõudja realiseerib täitemenetluse kaudu AÕS 4 2-09-25109 § 325 lg 1 tulenevat õigust (kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel). AÕS § 352 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Alusetud on avaldajate väited, et võlgnevus nõutakse sisse kolmekordselt. Käesolevas asjas on kohtutäitur põhjendatult sissenõude pööranud avaldajate kinnisasjale. Kui võlgnik täitemenetluses leiab, et võlga ei ole, siis saab oma õiguste kaitseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 tulenevalt. TMS § 221 alusel esitatava hagi raames saab võlgnik esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13407 p 11). Samuti võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 alusel täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Nagu eelnevalt kohus märkis, realiseerib sissenõudja oma õigusi läbi AÕS § 325 lg1, mistõttu on täitemenetlused algatatud avaldajate suhtes õiguspärased. Avaldajate suhtes algatatud täitemenetlus tuleneb AÕS § 352 lg 1 (kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras), kuna avaldajad on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikud. Hüpoteegiga tagatud nõudeks lepingu p 2.2 kohaselt on kõik nõuded ASH vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja ASH vahel sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Kohtutäitur on põhjalikult oma seisukohtades analüüsinud kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmise aluseid ning kohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnevust ei nõuta sissenõudja kasuks sisse mitmekordses ulatuses ning kuna nõue on solidaarne ASH, ei kuulu kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu sissenõudmisele eraldi igalt võlgnikult täies ulatuses. Kohtu hinnangul puuduvad alused täitemenetluste lõpetamiseks. Vaidlusalustes täiteasjades on täitemenetluse alustamise tingimused täidetud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Meeli Kaur kohtunik 5