← Eesti

2-09-49511/20

Obsah (10)§ 476§ 523§ 524§ 293§ 219§ 520§ 229§ 526§ 172§525

2-09-49511 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-49511 Määruse kuupäev Jõhvi, 01. märts 2010.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi L.O. avaldus määramiseks Kohtuistungi to

§ 476

lg1 alusel hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse algatusel. Kuna Kohtla-Järve linn on kaasatud menetlusse ja ta on esitanud

§ 523

teises lauses sätestatud arvamuse, siis ei esine takistust avalduse lahendamiseks. 11. Kohtunik ei ole eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulanud. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad asja arutada ka ilma eestkostet vajava isiku ärakuulamata, sest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti järgi N. J. kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi.

§ 524

lg 5 p 1 järgi kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kuna asjas vastavalt

§ 293

lg1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja eestkostet vajavale isikule vastavalt

§ 219

lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja, millega on täidetud

§ 520

lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma eestkostet vajava isiku kohtu poolt ärakuulamata.

  1. Avaldaja nõudeks on täiseilsele isikule eestkoste määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 13.

§ 229lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert O.T. poolt 28.12.2009.a koostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 3KP-1-09-1996 kohaselt esineb N. J.’l sügav nõrgamõistuslikkus, ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Selline seisund on püsiva iseloomuga. Ta ei ole võimeline enda eest hoolitsema ja vajab eestkoste määramist (t. lk. 55-56). 14. Avaldaja ja SA Sillamäe Haigla vahel 09.03.2008.a sõlmitud hooldusteenuste lepingu alusel asub N. J. haiglaravil ja hooldusel (t.lk. 5). Avaldaja ja menetlusosaliste esindajate seletuste kohaselt eestkostet vajav isik vajab ööpäevaringselt meditsiinilist abi. Avaldaja on 3

(4)2-09-49511 põhjendanud eestkoste seadmise vajadust esindatava nimelt tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. 15. Teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole avaldaja ega asjast puudutatud isikud teatanud. PkS §96 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt avaldajat ei saa määrata oma ema eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et avaldaja saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehinguid, rahuldab kohus avalduse ja

§ 526

lg 2, lg 3 alusel määrab avaldajat eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 01.03.2015.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. 16. Vastavalt

§ 526lg 5 kohus keelab N.

J.’l kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. MENETLUSKULUD 17. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. Vastavalt

§ 172lg1 esimese lausele jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.

18. Avaldaja on esitanud menetlusabi taotluse ekspertiisi kulude kandmisest vabastamiseks.

§172

lg2 järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 4 000 krooni riigi kanda, mistõttu jätab avaldaja menetlusabi taotluse lahendamata.

  1. Viru Maakohtu 25.02.2010.a kohtumäärusega maksti N. J. esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 2 160 krooni. Kuna Viru Maakohtu 29.10.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses N. J.’le esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
  2. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel

§525lg1, lg2, § 526, §531 lg1, lg2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.