KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-56354 Tsiviilasi I.D. avaldus täisealisele isikule eestkoste seadmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 26. jaanuar 2010 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: I.D. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: N.Z. (N.Z.) (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Leanika Tamm (Advokaadibüroo Hansa Law Offices Jõhvi osakond, Rakvere 14, Jõhvi) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus Esindaja: Allan Valk (volikirja alusel) Puudutatud isik V.Z. (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus I.D. avalduses N.Z.le (N.Z.
- le)eestkoste määramiseks. Edasikaebe kord 1 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. Viru Maakohtu menetluses on I.D. avaldus N.Z.le (N.Z.
- le)eestkostja määramiseks. 2. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas kohtule 27.11.2009 arvamuse (t 14-15), mille kohaselt ei ole N.Z. võimeline oma tegudest aru andma ega neid juhtima. N.Z.l ei esine vaimuhaigust, kuid pideva alkoholi kuritarvitamise tagajärjel on puudutatud isiku psüühikas tekkinud kroonilised muutused, dementsuse näol. Puudutatud isiku suhtes kohaldati tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. SA Ahtme Haigla psühhiaatrite-ekspertide arvamuse kohaselt on N.Z. intellektuaalsed võimed dementsuse tõttu alanenud, mistõttu vajab puudutatud isik eestkostjat. Sotsiaalhoolekandekeskus leiab, et puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt mingeid tehinguid tegema ega iseseisva eluga toime tulema. 3. Kohus määras 30.11.2009 ekspertiisi (tl 28-29) 4. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr KP-2-09/2023 (tl 37-38) teeb ekspert järelduse, et N.Z.l ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muud psüühikahäiret, mille tõttu ta kestvalt ei suudaks oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. N.Z. kohtupoolset ülekuulamist takistab tõenäoliselt uuritava halb kehaline tervis – ta ei suuda pikemat aega ühel kohal istuda ja valude leevendamiseks kehas vajab sageli liikumist. 5. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus andis kohtule täiendava arvamuse (tl 52), milles leiab, et eestkoste seadmise vajadus on ära langenud. N.Z. tervislik seisund on paranenud. Puudutatud isik vajab igapäevaelu toimetulekuks abi ja hooldust, kuid see hooldus on tagatud puudutatud isiku abikaasa ja tütre (avaldaja) poolt. 6. Kohtuistungil 26.01.2010 (tl 55-59) loobus avaldaja esitatud avaldusest. Avaldaja selgitas, et pärast ema ravi psühhiaatriahaiglas, käis Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametnik avaldajale korduvalt peale, et emale tuleb vormistada eestkoste. Avaldaja leiab, et N.Z.le eestkoste määramiseks alused puuduvad. Ema elab koos isaga ja viimane käib poes ja teeb süüa ning nad saavad hakkama. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja jäi viimase kirjaliku seisukoha juurde leides, et alust eestkoste määramiseks ei ole. Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm leidis, et alust eestkostet seada ei ole. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et N.Z. on teovõimeline ning tema õigusi piirata ei ole vaja. Puudutatud isik V.Z. leidis, et tema abikaasa N.Z. eestkostet ei vaja, tegelikult vajab ta kõrvalabi ja hooldust. Abikaasa liigub ise. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 7. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. 9. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusena on tuvastatud, et N.Z.l ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muud psüühikahäiret, mille tõttu ta kestvalt ei suudaks oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Seega isik on teovõimeline. 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkoste määramise asju hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 11. TsMS § 428 lg 1 kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse kui avaldaja loobub avaldusest. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib avaldusest loobuda kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kui avaldaja loobub avaldusest kohtuistungil, loobumine protokollitakse (TsMS § 429 lg 2). Avaldaja I.D. loobus esitatud avaldusest 26.01.2010 kohtuistungil. Loobumine on kantud kohtuistungi protokolli (tl 55). Avaldusest loobumist toetasid Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja, puudutatud isiku N.Z. esindaja ja puudutatud isik V.Z.. 12. Kohus lõpetab menetluse I.D. avalduses täisealisele isikule eestkoste seadmiseks. Kohtunik 3