) § 643 lõikele 3 menetlusosalisi kavatsusest jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata põhusel, et apellatsioonkaebus on võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti (
1). Hageja teavitas ringkonnakohut, et peab kohtu seisukohta õigeks. Kostja leidis, et ringkonnakohtu seisukoht ei ole õige: menetlus maakohtus toimus tavapärases korras, otsuses märgiti ka selle peale edasikaebamise kord ning teistes sarnastes asjades esitatud apellatsioonkaebused on ringkonnakohus menetlusse võtnud, kusjuures neist kaks on lahendatud otsusega. Määruse põhjendus Kolleegium leiab, et Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt
lõikele 1, mille kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus võeti ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti,
Osundatud sätte kohaselt võetakse
lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti 3 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
1 lause 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Osundatud normist nähtub, et selle üle otsustamiseks, kas tegemist on normis märgitud asjaga, on oluline üksnes hagihind ja mitte see, kas maakohus asja menetledes ka tegelikult kohaldas sama lõike lauses 2 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hagihinnaks on 8880 krooni, siis on tegemist
Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas
lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolust, et otsuses on märgitud üldine edasikaebamise kord, ei saa järeldada, nagu oleks tegemist edasikaebamise loaga, sest taolise loa andmine peab kajastuma otsuse resolutsioonis. Ka juhul, kui maakohus asjas edasikaebamise luba ei anna, peab otsus
6 kohaselt sisaldama edasikaebamise korda, see ei ole aga samastatav edasikaebamise loaga. Nii ei ole ka juhul, kui maakohus ei ole andnud asjas edasikaebamise luba, asja menetlemine apellatsiooniastmes välistatud, sest
21 võimaldab asja selles kohtuastmes menetleda, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, seega ei saa kerkida küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Teiste sarnaste asjade apellatsiooniastmes menetlemine ei mõjuta vaidlusaluse apellatsioonkaebuse alusel apellatsioonimenetluse jätkamise otstarbekust, sest kõik asjad on maakohtus lahendatud sõltumatult teistest samalaadsetest asjadest ning seega tuleb iga asja puhul eraldi kaaluda, ega esine
Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2010 määrusega RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.