Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada endiste juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg 51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Samas võlgniku esitatu kohaselt on võlad väga minimaalsed, mis seab majanduslikult põhjendamatuks juhatuse liikme/likvideerija vastu mingite hagide esitamist. Seoses võimatusega tutvuda võlgniku raamatupidamisega on raskendatud seisukoha võtmine tagasivõitmise võimaluste kohta. Ühe tagasivõimise võimaluse võib-olla Võlgniku esindaja selgitustest tulenev – 2006.aastal tagastas Võlgnik osaniku/juhatuse liikme enda antud laenu summas 250000 krooni kaubas. Kuna tegemist on lähikondsega, siis on olemas tagasivõimise alused. Ajutise haldur hinnangul samas vastava nõude esitamine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas ei saa 100% väita et vastav haginõue leiaks rahuldamist. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused (teostatud võla tagasimaksed võlgniku lähikondsetele). Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastatud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda selgetest juhtimisvigades. Võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, 30, TSüS § 46 palub ajutine pankrotihaldur: 1.määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 40000 krooni, avaldades ka vastavasisulise teatise; 2. juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, 4
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri 5
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.
lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt
ÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija Boriss Hents. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.