2-09-417/10

2-09-417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-417 Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja G S (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 17.12.2009.a. Istungil osalenud isikud Hageja N S N S hagi G S vastu abielu lahutamise nõudes Resolutsioon
2. Lahutada N S ja G S abielu, mis sõlmiti 04.06.1982.a. Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta abieluaktide registreerimise raamatusse on tehtud kanne nr
4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. pärast kohtuotsuse jõustumist Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1 2-09-417 Viru Maakohtu menetluses on N S hagi G S vastu abielu lahutamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt kostja lahkus pere juurest ja elab uue naisega. Abielu jätkamine on võimatu. Vaatamata hageja palvetele kostja ei ole nõus lahutama abielu perekonnaseisuasutuse kaudu. Poolte alaealine laps elab koos hagejaga. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, paludes poolte abielu lahutada. Selgitas, et oktoobrikuust ei ole kostjat näinud. Leppinud pooled ei ole. Abielusuhted lõppesid viis aastat tagasi, taastamine ei ole võimalik. Pärast lahutust soovib jätta perekonnanime Sidorova. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja telefoni teel teatas, et käesoleval ajal töötab ta Tallinnas, töölt ei lasta ära ja ta ei saa osaleda kohtuistungil. Kohtuistungi ajast on teadlik. Kostja sõnul leppisid nad hagejaga ära ja ta käib nädalavahetustel hageja juures Narvas. Kostja palus asja arutada tema osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus loeb kostja põhjuseid kohtuistungile mitteilmumiseks mõjuvateks. Kostja palus asja arutada tema osavõtuta, hageja taotles asja kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Kohus pidas võimalikuks taotlused rahuldada. Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et N S ja G S on abiellunud 04.06.1982.a. Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta abieluaktide registreerimise raamatusse on tehtud kanne nr 355 (abielutunnistus I- ЛA nr 421910). Perekonnaseaduse (PKS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et lähtudes pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Hageja on kohtule selgitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Abielu jätkamine poolte vahel on võimatu, kuna abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole tahe. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, abielu jätkamine poolte vahel on võimatu, kuulub hagi rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilitada N S abielu ajal kantud perekonnanimi S. Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMs § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Geete Lahi Kohtunik 2