Obsah (4)

§ 401§ 165§ 397§ 101

2-08-56233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 396 lg-le 1, § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 7, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, § 113 lgle 1, § 158 lg-le 1, § 397 lg-le 1 ning § 164 lg-tele 1 ja

1. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2. Kohtule kostja kirjalikkus vastust ei esitanud. MENETLUSE KÄIK
3. Kohus määras asjas istungi 03.11.2009, kuhu ilmus hageja esindaja. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid istungile kostja ilmunud ei ole. Hageja esindaja on eelpool nimetatud kohtuistungil olnud nõus leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamise kulude arvelt nõuet vähendama kuni 24 000 kroonini. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjale on kohtukutse kätte 2 toimetatud, kuid kostja on teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid Tallinnasse sõitmiseks, kuivõrd ta ise asub Pärnus. Hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ei esitanud.
4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Kostja ja SMS Laen OÜ vahel 27.10.2006 sõlmitud lepingut nr XXX (laenulepingut) saab käsitleda krediidilepinguna

§ 401

lg 1 tähenduses.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt

§ 401

lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 165

kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Hageja leiab, et on õigustatud nõudma kostjalt intressi alates laenu väljastamise päevast (17.12.2006.a) kuni kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Hageja on arvestanud intressi kuni

1. juulini 2008.a (kokku summas 13 607.22 kr). Hageja on seejuures tuginenud laenulepingu punktile 4.2.
2. Kohus hageja toodud käsitlusega ei nõustu. Lepingu alusel sai kostja laenu (krediiti) 3000 krooni 30 päevaks. Tulenevalt

§ 397lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4.2.3 on pooled käesoleval juhul kokku leppinud, et 3 000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 23,3% laenu perioodiks (s.o 0,78% päevas) laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 700 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (vt nt: Riigikohtu 29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)). Tulenevalt ülaltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi (s.t tasu laenu kasutamise eest) 700 krooni ulatuses. Ülejäänud osas on hageja kõnealune nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu. 8. Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks perioodi eest 16.01.2007-22.07.2008 kokku summas 8 295 krooni.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kuivõrd kostja viivise vähendamist taotlenud ei ole tuleb viivis 8 295 krooni kostjalt välja mõista. .

1. Hageja on esitanud nõude leppetrahvi kogusummas 3000 krooni väljamõistmiseks ja nõude loovutamisega seotud kulude väljamõistmiseks summas 1 500 krooni. 03.11.2009 toimunud istungil on hageja esindaja vähendanud esitatud nõuet 24 000 kroonini leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamise kulude arvelt.
2. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda õiguslikult põhjendatuks hageja poolt esitatud nõudeid laenusumma (krediidi) 3 000 krooni tagastamise osas, samuti laenulepingust tulenevat intressi 3 nõuet summas 700 krooni ning viivisenõuet 8 295 krooni ulatuses. Kokku on hagejal laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu seega summas 11 995 krooni.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagis esitanud nõudeid kogusummas 27 902.22 krooni, milles kohus on pidanud õiguslikult põhjendatuks nõudeid 11 995 krooni ulatuses. 11 995 krooni 27 902.22 kroonist moodustab ligikaudu 43%. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 43 % ulatuses kostja ja 57 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Merike Varusk kohtunik 4