TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-419 Otsuse kuupäev 11.05.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Terviklik Mina kaebus haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr. 61 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 20.04.2009 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad OÜ Terviklik Mina esindaja juhatuse liige Eiko Keeman; Haridus- ja Teadusministeeriumist Anno Aedmaa Resolutsioon Jätta OÜ Terviklik Mina kaebus haldusasjas 3-09-419 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 11.05.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. . OÜ Terviklik Mina esitas Tartu Halduskohtule 23.02.2009 kaebuse Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu (haldusasi nr 3-09-419). Kaebuse esitaja taotleb haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr 61 „Ekspertiisikomisjoni moodustamine“ tühistamist ning koolitusloa väljastamise otsuse langetamist eksisteeriva info alusel. Kaebuse kohaselt esitas OÜ Terviklik Mina 27.10.2008 koolitusloa taotluse kutsehariduse õppekavale „Transpersonaalne nõustamine“ ning soovis erakutsekooli asutamist, et oleks võimalik ametlikult Eestis läbiviidava õppe järel pakkuda lõpetajatele ka Briti NVQ4 tasemel kvalifikatsiooni Higher Proffessional Diploma in Councelling. Kaebusest nähtuvalt on haridus- ja teadusministri kaevatava käskkirjaga moodustatud ekspertiisikomisjon ekspertiisi teostamiseks OÜ Terviklik Mina kutseõppe õppekavale „Transpersonaalne nõustamine“. Kaevatava käskkirja p. 2 kohaselt on kinnitatud õppekava ekspertiisikomisjon ning p 3 kohaselt on kinnitatud küsimustik ekspertiisikomisjonile (lisatud käskkirjale) ja p 4 kohaselt on määratud ekspertiisikomisjoni ülesanne. Vaidlustatud käskkirja p. 5 on kinnitatud ekspertiisikomisjoni töökord ning vaidlustatud käskkirja p-s 6 kohustatakse OÜ Terviklik Mina tasuma ühe kuu jooksul nimetatud käskkirja andmisest tagatisraha summas 4000 EEK Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kusjuures antud rahasumma tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaevatav käskkiri tuleb tühistada ning kaebaja peab ekspertiisi tegemise vajadust põhjendamatuks. Kaebaja on seisukohal, et käskkirja lisas toodud küsimustikud ekspertiisikomisjonile väljuvad seadusega toodud raamidest. Ekspertiisikomisjoni moodustamise käskkirja andmine ega ka käskkirjas toodud küsimustik täies mahus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu siseturuõigusega. Kaebaja rõhutab, et kõik eksperdid on Tartu Ülikooli taustaga ning nende täiendkoolituse kohta teistes valdkondades puudub info. Ei ole põhjendatud, et ekspertiisi tegemisel kasutatakse ainult teise valdkonna, teise koolkonna ja teise haridustaseme eksperte. Kaebaja viitab HMS § 3 lg 2, mille kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja seab kahtluse alla, kas õppekava eesmärgid on piisavas mahus kirjeldatud ning kooskõlas õppekava nimetuse ja sisuga, kas õppekava moodulite ja ainete nimistu on piisav õppekava eesmärkide saavutamiseks., kas õppekava vastab kutseõppeasutuse seaduses ning kutseharidusstandardis sätestatud nõuetele, kas õpetatav valdkond on kooskõlas kutseõppe eesmärkide ja ülesannetega., kas õppekavas esitatud pedagoogid vastavad kutseharidusstandardi nõuetele, kas õpetajate ressurssi saab hinnata piisavaks ja kas õppekava sisu ja lõpetamise nõuded on piisavad ja tagavad tööturule mineku. Kaebuse täienduses on kaebaja väitnud, et jääb arusaamatuks, kas Suurbritannia SACH International poolt analoogse õppekava alusel osutatav õppetöö ja selle alusel väljaantav diplom on tunnustatud Eesti riigi poolt kehtiva õiguse alusel. Millised on piirangud, mida Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 43, 46 ja 48 ning nende tõlgendused seavad Erakooliseaduse § 8 lg 1 rakendamisele. Kaebaja on seisukohal, et uue asutamise korral kehtivad autoriseeringu andmise tingimused ei dubleeri nõudeid ja kontrolle, mis on oma eesmärgilt samad. Kaebaja on seisukohal, et küsimustik ei vasta HMS § 3 lg 2 nõuetele. Kaebaja taotleb haridus- ja teadusministri käskkirja nr. 61 29.01.2009 tühistamist ja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Kohtuistungil esitas kaebaja esindaja menetluskulude nimekirja koos lisadega. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulude kaebaja kanda jätmist. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM ) ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtade ning taotlusega. Ministeeriumi hinnangul on viidatud käskkiri õiguspärane, sealhulgas antud kooskõlas kehtiva õigusega, põhjendatud ning kaalutletud, samuti ei ole käskkirja andmisel rikutud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Käskkirja andmise aluseks on Erakooliseaduse § 8 lg 1, mille kohaselt tehakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel õppekavale , millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse vastav komisjon., kes hindab , kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet ning kas tagatud on erakooli jätkusuutlikkus. HTM peab vajalikuks rõhutada, et põhjalik õppekava kvaliteedi ekspertiis teenib nii HTM kui ka koolitusloa taotleja huve. Vastustaja on rõhutanud, et Euroopa Liidu õiguse kohaldamine saab kõne alla tulla üksnes siis, kui õigus seaks teise liikmesriigi ettevõtjad ebasoodsamale positsioonile. Antud juhul kehtib Erakooliseaduse § 2 lg 1 tulenev piirang võrdselt Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatele. Ekspertiisi tegemine on vajalik ja põhjendatud, , kuna on vaja kontrollida Eestis tegutsevate ettevõtete nõuetele vastavust. Vastustaja on märkinud, et kaebaja on teavitanud ministeeriumi, milline on erakooli SACH International Suurbritannias määratletud tase, kuid see automaatselt ei too kaasa eeldust, et see tase vastab OÜ Terviklik Mina õppekava Eestis olemasolevale tasemele. OÜ Terviklik Mina on iseseisev äriühing, millel puuduvad muud seosed erakooliga SACH International peale selle omanikeringi ning ainuüksi asjaolu, et OÜ Terviklik Mina osanik peab Suurbritannias sama õpet pakkuvat kooli , ei anna alust väita, et HTM peaks loobuma Erakooliseaduse § 8 sätestatud õppekava hindamise nõudest. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. OÜ Terviklik Mina esitas Tartu Halduskohtule 23.02.2009 kaebuse Haridus- ja Teadusministeeriumi käskkirja nr. 61/29.01.2009 peale.. Kaebuse esitaja taotleb haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr 61 „Ekspertiisikomisjoni moodustamine“ tühistamist ning koolitusloa väljastamise otsuse langetamist eksisteeriva info alusel. Kaebuse kohaselt esitas OÜ Terviklik Mina 27.10.2008 koolitusloa taotluse kutsehariduse õppekavale „Transpersonaalne nõustamine“ ning soovis erakutsekooli asutamist, et oleks võimalik ametlikult Eestis läbiviidava õppe järel pakkuda lõpetajatele ka Briti NVQ4 tasemel kvalifikatsiooni Higher Proffessional Diploma in Councelling. Kohtu hinnangul on kaevatav käskkiri õiguspärane, antud kooskõlas kehtiva õigusega, käskkiri on põhjendatud ning kaalutletud, käskkirja andmisel ei ole rikutud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kohus on seisukohal, et kaevatava käskkirja puhul on tegemist menetlustoiminguga ning ainuüksi ekspertiisikomisjoni moodustamine ning küsimustiku kinnitamine ekspertiisikomisjonile, ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaevatava käskkirjaga on moodustatud ekspertiisikomisjon, kinnitatud selle koosseis, määratud ekspertiisikomisjoni ülesanne, kinnitatud küsimustik ekspertiisikomisjonile, kinnitatud ekspertiisikomisjoni töökord. Ajani, mil kaebus käesolevas asjas halduskohtule esitati, ei olnud ministeeriumi poolt välja antud OÜ Terviklik Mina koolitusloa andmisest keeldumise kohta haldusakti. Koolitusloa andmisest keeldumise kohta on haldusakt välja antud
- märtsil 2009 ning selle vaidlustamiseks on OÜ Terviklik Mina esitanud kaebuse 02.04.2009 (haldusasi 3-09-703). Kohus on seisukohal, et antud asjas kutseõppe õppekava hindamisel tuleb lähtuda Erakooliseadusest , Haldusmenetluse seadusest ja teistest Eestis kehtivatest seadustest, mis reguleerivad kutsekvalifikatsiooni ja kutsestandardi nõudeid. Erakooliseaduse § 8 lg 1 kohaselt määratakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab , kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele ning teeb kindlaks kas erakool on jätkusuutlik. Nimetatud sätte lõige 3 kohaselt tuleb koolitusloa taotlejal tasuda tagatisraha, mis tagastatakse juhul kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ministeerium on rõhutanud, et põhjalik õppekava kvaliteedi ekspertiis teenib nii ministeeriumi kui ka koolitusloa taotleja huve, kuna positiivse ekspertiisiotsuse korral tagastatakse tagatisraha koolitusloa taotlejale (s.t täiendavaid kulusid koolitusloa taotlejale sellega ei kaasne) ning ekspertiis annab juba enne koolitusloa väljastamist koolitusloa taotlejale kasuliku eksperthinnangu õppekava kvaliteedi suhtes. Ministeerium on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja taotlus haridus- ja teadusministri 29.01.2009 käskkirja nr 61 tühistamiseks jätab mulje, et koolitusloa taotleja ei ole huvitatud oma õppekava kvaliteedile sõltumatu hinnangu saamisest. Ministeerium on märkinud, et arvestatud on ka Euroopa Liidu siseturu õigusega – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2006 Direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul tulenevate nõuetega. Oluline on eristada Eesti kehtiva õiguse ja Direktiivi funktsioone. Kehtiv õigus sätestab Eestis kehtivad nõuded erakooli asutamisele, Direktiiv aga nõuded teenuseosutajate asutamisvabadusele ja teenuste vabale liikumisele. Ministeerium on tunnustanud Direktiivi artikli 10 punktis 3 kajastatud põhimõtet, mille kohaselt autoriseeringu andmise tingimused ei tohiks dubleerida nõudeid ja kontrolle, mis on oma eesmärgilt samaväärsed või võrreldavad teises liikmesriigis kohaldatavate kontrollidega. Kaebaja on leidnud, et ErakS § 2 lg 1 sätestatud piirang, mille kohaselt erakooli ei saa omada füüsilisest isikust ettevõtja, on Euroopa Liidu siseturuõigust piirav. Kohus nõustub ministeeriumi seisukohaga, et ettevõtte asutamisvabadust piiravate sätete kehtestamine on liikmesriigi pädevuses ning Euroopa Liidu õiguse kohaldamine saab kõne alla tulla üksnes siis, kui Eesti õigus seaks teise liikmesriigi ettevõtjaid ebasoodsamale positsioonile. Antud juhul kehtib aga ErakS § 2 lg 1 tulenev piirang võrdselt nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide füüsilisest isikust ettevõtjatele, seega on lähtutud võrdsuse printsiibist. Kohus on seisukohal, et ekspertiisi määramine õppekavale ning küsimustiku sisu on kooskõlas ErakS § 8 sätestatuga. Ekspertiisikomisjon ei pea tuvastama õppekava sarnasust Suurbritannias tegutseva erakooli SACH International õppekavaga. OÜ Terviklik Mina on äriühing, kellel puuduvad muud seosed erakooliga SACH International peale selle omanikeringi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuigi OÜ Terviklik Mina osanik peab Suurbritannias sarnast õpet pakkuvat erakooli, ei anna see alust ministeeriumile selleks, et ministeerium ei peaks moodustama ekspertiisikomisjoni ega kinnitama ekspertiisikomisjonile küsimustikku õppekava hindamiseks. Nii ministeerium kui ekspertiisikomisjon kontrollivad esitatud õppekava vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. Kaebaja on kahtluse alla seadnud küsimuse, et kas eksperdid valdavad koolkonna nõudeid õppekavale. Kohus selgitab, et ekspertide ülesandeks antud asjas ei ole vaja hinnata õppekava vastavust koolkonna juhendile, vaid anda hinnang õppekava eesmärgiks seatud vajalike pädevuste, oskuste ja teadmiste saavutustele. Vastustaja on ära märkinud, et ekspertkomisjoni kõrgelt kvalifitseeritud liikmed saavad hinnangu anda ka psühholoogia valdkonnas , kus tuleb eristada isiku nõustamist ja kliinilist psühholoogiat. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ministeerium ei ole kaebaja suhtes rikkunud menetlusnorme, kaevatav käskkiri on kooskõlas kehtiva õigusega, haldusakt on põhjendatud ning kaalutletud ning kaebaja suhtes ei ole rikutud Euroopa Liidu Direktiividest tulenevaid nõudeid. Kohus puudutas asja lahendamisel kehtivat õigust nii palju, kui see oli vajalik kaevatava käskkirja lahendamisel. Kaebaja on esitanud väiteid ja selgitusi käesolevas asjas , mis ei seondu kaevatava käskkirjaga, küll aga võiksid puudutada haldusakti, millega koolitusluba antakse või jäetakse andmata, antud juhul on tegemist menetlustoiminguga , mis iseseisvalt ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Eeltoodu alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud jäävad poolte kanda Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 , HKMS § 26 lg 1 p.6 Kohtunik Mare Priks