) § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja –kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Eelnimetatud sätete alusel õigusjärgluse tekkimise eelduseks on see, et vaieldav õigussuhe seda võimaldab ja pole isikuga lahutamatult seotud. Antud asjas on tegemist kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hagemisõigusega, mille hüvitamist saab nõuda hagejana kannatanu ise, mitte aga kannatanu pärija. Isikule kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamise vaidluses ei saa tekkida isiku surma korral õigusjärglust, kuna võlasuhte aluseks olev kutsehaigusega tekitatud tervisekahju on oma olemuselt lahutamatult seotud isikuga ning tervise kahjustamisest tuleneva hüvitise nõudeõigusele, kui isiklikule õigusele, ei laiene üldõigusjärglus. Pärimisel ei lähe üle õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ( PärS § 2 teine lause).
lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna tervisekahju hüvitamise õigus on lahutamatult seotud kannatanu isikuga ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.