lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Vastavalt
lg-le 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Toimikus sisalduvale väljastusteatele on kostja õde N. D. andnud 12.12.2009 allkirja kohtuotsuse kättesaamise kohta.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Apellatsioonitähtaeg lõppes seega 11.01.2010, kuid apellatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtule 22.01.2010. Seega on apellatsioonkaebus esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Antud juhul ei ole alust juhinduda
lg-st 3, kuna asjas on tõendatud kohtuotsuse kostjale kättetoimetamine vastavalt
Menetlusdokument on väljastatud aadressil, mis on kostja elukohaks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kostja viibis 12.11.2009 toimunud kohtuistungil, kus kohus teatas, et kuulutab otsuse 30.11.2009, ning selgitas edasikaebamise korda ja tähtaega. Seega oli kostjal J. G.l võimalik huvi tunda, kas kohtuotsus on saabunud tema elukohta. Apellatsioonkaebusest ilmneb, et kostja sai kohtuotsuse kätte 23.12.2009, seega jäi veel aega apellatsioonkaebuse esitamiseks kuni 11.01.2010. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.