← Eesti

2-03-186/4

Obsah (7)§ 163§ 162§ 165§ 65§ 651§ 66§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2010 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-186 (2/1-363/03) Tsiviilasi A

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 3

(13)2-03-186 (2/1-363/03)

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 1. Pankrotihaldur Katrin Prükk on esitanud kohtule järgmise sisuga lõpparuande: Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha AS P (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgnikul raha 214 419.33 krooni. Pärast pankroti väljakuulutamist on pankrotivarasse vara müügist ja sissenõudmisest laekunud kokku 918 883.19 krooni, s.h: - vara müük 48 991.30 krooni; - aruandvatel isikutelt 100 000.00 krooni; - debitoorne võlgnevus 253 743.92 krooni; - tagasivõitmine 480 000.00 krooni; - enammakstud käibemaks 16 762.00 krooni; - tagastatud riigilõiv 13 625.00 krooni; - pangaintress 5 760.97 krooni. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid pankrotimenetluses ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstava elatise nõuded puuduvad. Massikohustused on kokku summas 233 086 krooni, s.h: 1) halduri kulutused oma ülesannete täitmiseks, s.h: - raamatupidamis- ja revideerimisteenus 43 800 krooni; - bürookulud 55 418 krooni; - telefonikulu 2 950 krooni; - arhiivi korrastamine ja säilitamine 27 984 krooni; - vara hoiukulud ja koosolekusaalide rent 4 440 krooni; - majanduskulud 19 187 krooni; - töötasud (dokumentide korrastamine arhiveerimiseks) 1 500 krooni; 2) panga teenustasud 2 902 krooni; 3) tasutud riigimaksud 74 904 krooni. Pankrotimenetluse kulusid tehtud summas 109 156 krooni (ajutise halduri tasu 13 500 krooni, halduri tasu 35 884 krooni, toimkonna tasud 32 022 krooni ja kohtukulud (riigilõiv) 27 750 krooni). Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel on tehtud väljamakseid esialgse ja lõpliku jaotusettepaneku järgi ainult II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete osas: 4

(13)2-03-186 (2/1-363/03) võlausaldaja nimi Herta osaühing osaühing Nugise Kaubandus Ekolink Eesti osaühing aktsiaselts Saku AB Rande Risto osaühing EB Balticum osaühing AJ EP EM R J PO K V VP KP TP R K KH M O I N ER JS MP E V TT aktsiaselts Taproban aktsiaselts Eesti Statoil Hiiu Kalur aktsiaselts Vilma aktsiaselts Cautes Baltazar Trading aktsiaselts aktsiaselts Prike Eesti Vabariik Raisio Eesti aktsiaselts Unisel Co Intrum Iustitia aktsiaselts aktsiaselts Vianor osaühing Servest Grupp aktsiaselts Salvest aktsiaselts Cibus osaühing R-Autoveod Pärnu Teskatel aktsiaselts Värska Vesi aktsiaselts Meira Eesti osaühing aktsiaselts V.G.A. Kaubandus Lukoil Tanklas aktsiaselts Deca aktsiaselts (likvideerimisel) väljamakse (kroonides) 429 375 775 10 695 224 517 2 594 3 608 3 005 1 648 4 392 5 226 2 996 5 072 3 230 2 940 1 447 2 229 291 1 561 1 954 2 031 1 469 3 687 3 220 5 748 2 956 3 736 1 149 114 636 6 325 280 942 38 269 9 627 30 710 979 1 849 33 796 6 635 2 848 10 162 4 018 31 381 1 182 561 427 5
(13)2-03-186 (2/1-363/03) aktsiaselts Tridens aktsiaselts Kadri Viljandi aktsiaselts Marmiton Montemar osaühing osaühing EVRK M K Tallinna Karastusjoogid aktsiaselts aktsiaselts Ristart Minu Vara aktsiaselts Elion Ettevõtted aktsiaselts kokku 3 501 530 6 701 5 305 133 1 597 2 250 700 177 556 675 000 Võlausaldajad osaühing Ekolink Eesti ja aktsiaselts Deca on likvideeritud enne teist jaotise alusel tehtud väljamakset ning kuna nõuete loovutamisest ei teatatud haldurile, on haldur lugenud nende võlausaldajate nõuded õigusjärgluse puudumise tõttu lõppenuks. Seisuga 12.11.2009 on pankrotivaras 127 254.91 krooni. Prognoositavad väljamaksed: - pankrotihaldur Katrin Prükk’i töötasu 88 000 krooni; - sotsiaalmaks taotletavalt halduritasult 29 040 krooni. Lisaks väljamaksed seoses AS P (pankrotis) likvideerimisega (registrist kustutamine jms). Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Kogu müügikõlbulik pankrotivara on müüdud. Vara, mida müüa ei õnnestunud, on maha kantud. Teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Lõpparuande kohaselt täitis pankrotihaldur Katrin Prükk AS P (pankrotis) pankrotimenetluses järgmisi ülesandeid: - dokumentatsiooni ülevõtt, arvestuse ja hoiustamise korraldamine, hoiutähtaja ületanud dokumentatsiooni hävitamise korraldamine; - pankrotivara ülevõtt võlgnikult, selle hoiu korraldamine kuni müügini; - pankrotivara müük (s.h enampakkumiste korraldamine); - töölepingute lõpetamine, töötajatele riigilt hüvitise taotluste koostamine; - töö debitoorse võlgnevusega; - võlgniku dokumendirevisjoni korraldamine; - töö tagasivõitmistega; - pankrotimenetluse aegse raamatupidamise korraldamine; - suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega; - töö nõuetega; - võlgniku esindamine kohtus nõude tunnustamise vaidluses; - võlausaldajate üldkoosolekute ja toimkonna koosolekute läbiviimine ja protokollimine; - aruannete koostamine ja kohtule esitamine; - jaotusettepanekute koostamine, jaotise alusel väljamaksete tegemine; 6
(13)2-03-186 (2/1-363/03) - muud pankrotimenetluse toimingud. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud AS P (pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate II rahuldamisjärgu nõuete osad: võlausaldaja nimi Herta osaühing osaühing Nugise Kaubandus Ekolink Eesti osaühing aktsiaselts Saku AB Rande Risto osaühing EB Balticum osaühing A EP EM R J PO K V VP KP TP RK KH MO IN E R JS MP EV TT aktsiaselts Taproban aktsiaselts Eesti Statoil Hiiu Kalur aktsiaselts Vilma aktsiaselts Cautes Baltazar Trading aktsiaselts aktsiaselts Prike Eesti Vabariik Raisio Eesti aktsiaselts Unisel Co Intrum Iustitia aktsiaselts aktsiaselts Vianor osaühing Servest Grupp aktsiaselts Salvest aktsiaselts Cibus tunnustatud nõude rahuldamata osa (kroonides) 2 780.66 2 429.23 16 687.16 69 250.11 1 450.10 3 348.55 16 797.78 23 360.27 19 456.21 10 670.99 28 438.07 33 838.09 19 399.04 32 842.81 20 914.93 19 039.56 9 372.52 14 432.99 1 885.77 10 107.94 12 653.77 13 150.98 9 514.58 23 870.48 20 851.69 37 218.11 19 143.20 24 187.63 7 441.19 742 274.66 40 952.81 1 819 118.94 247 796.92 62 338.67 198 848.98 6 337.28 11 969.48 218 829.87 42 960.62 7
(13)2-03-186 (2/1-363/03) osaühing R-Autoveod Pärnu Teskatel aktsiaselts Värska Vesi aktsiaselts Meira Eesti osaühing aktsiaselts V.G.A. Kaubandus Lukoil Tanklas aktsiaselts Deca aktsiaselts (likvideerimisel) aktsiaselts Tridens aktsiaselts Kadri Viljandi aktsiaselts Marmiton Montemar osaühing osaühing EVRK MK Tallinna Karastusjoogid aktsiaselts aktsiaselts Ristart Minu Vara aktsiaselts Elion Ettevõtted aktsiaselts kokku 18 441.48 65 798.15 26 018.28 203 194.95 7 652.55 3 630.60 9 201.51 22 666.12 3 432.10 43 388.71 34 347.85 858.77 10 339.36 14 569.03 4 530.37 1 143.66 3 599.15 4 388 775.28 AS P (pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate III rahuldamisjärgu nõuded: võlausaldaja nimi Osaühing Bronski Invest aktsiaselts Avallone Ungari Äriühing KST Dewinter Hancom osaühing aktsiaselts Eesti Statoil kokku rahuldamata tunnustatud nõude suurus (kroonides) 10 725.35 9 308.80 146 964.20 2 280.70 738.26 170 017.31 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse ajal on haldur tegelenud järgmiste AS P (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduvate hagidega: - tsiviilasi 2/1-135/03 osaühingu Uus Tolliladu hagi AS P (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 569 928.76 krooni, millega oli liidetud osaühingu Uus Tolliladu hagi Oy Marli AB vastu 569 928.76 krooni nõudes. Kohtuasi lõppes kohtuliku kokkuleppega. Kokkuleppega ei kaasnenud AS-ile P (pankrotis) rahalisi kohustusi. Poolte kohtukulud jäid poolte endi kanda. AS-i P (pankrotis) esindas asjas pankrotihaldur; - tsiviilasi 2-06-13667 AS P (pankrotis) hagi osaühingu Eritanes vastu tagasivõitmise nõudes. Kohtuasi lõppes kohtuliku kokkuleppega, mille alusel osaühing Eritanes pidi tasuma AS-le P (pankrotis) 75 000 krooni. Poolte kohtukulud jäeti poolte endi kanda. AS-i P (pankrotis) esindas asjas pankrotihaldur. Kuna OÜ Eritanes ei täitnud kokkulepet ja jättis viimase 8
(13)2-03-186 (2/1-363/03) osamakse summas 10 000 krooni tasumata, loovutas haldur nõude koos kõrvalnõuetega, nõude loovutamisest laekus pankrotivarasse 15 000 krooni; - tsiviilasi 2-06-13648 AS P (pankrotis) hagi aktsiaseltsi Hermes Pärnu vastu tagasivõitmise nõudes. Kohtuasi lõppes kohtuliku kokkuleppega, mille alusel aktsiaselts Hermes pidi tasuma AS-ile P (pankrotis) 400 000 krooni. Poolte kohtukulud jäeti poolte endi kanda. AS-i P (pankrotis) esindas asjas pankrotihaldur. Kompromiss täideti. Pankrotihaldur märgib, et ta hoidis läbirääkimistega ära osaühingu Cunix hagi nõude tunnustamiseks summas 3 067 508 krooni, vaieldes nõudele vastu, misjärel osaühing Cunix loovutas nõude AS P (pankrotis) juhatuse liikmetele, kellega haldur saavutas kohtuvälise kompromissi. Rohkem hagisid haldur esitada ei kavatse. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Halduri hinnangul tingis AS P (pankrotis) kui hulgikaubandusettevõtte maksejõuetuse eelkõige äriühingu suutmatus konkureerida turule tulnud suuri kaubanduskette varustama hakanud suurte hulgimüügifirmadega. Võlgniku ümberorienteerumine väiksematele kauplustele ei andnud soovitud tulemust, kuna kasvasid püsikulud transpordile ja likviidsusprobleemid tõid kaasa sortimendi languse, mistõttu võlgnik ei olnud enam konkurentsivõimeline. Halduri hinnangul 2003. aasta kevad-talvel võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetamise käigus on tehtud olulisi juhtimisvigu (vara müük lähikondsetele alla turutingimuste, võla tasumisel ühtede võlausaldajate eelistamine teistele). Haldur kinnitab, et pankrotimenetluses on neid vigu korrigeeritud tagasivõitmisnõuete esitamise kaudu ning juhtorgani liikmete nõuete vaidlustamisega. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Lõpparuande kohaselt AS P (pankrotis) väga mahukas arhiiv on osaliselt ajutises pankrotimenetluses ja osaliselt pärast pankroti väljakuulutamist korrastatud ja säilitamistähtaegu järgides hoiustatud halduri büroopinnal, kuna litsentseeritud arhiivikorraldajatelt saadud hinnapakkumised suurusjärgus 100 000 krooni ei saanud toimkonna heakskiitu. Enamiku dokumentide säilitamise tähtaeg on lõppenud pankrotimenetluse kestel, millega seoses need dokumendid hävitati. Ülejäänud dokumentatsioon säilitatakse halduri büroopinnal kuni säilitamistähtaja lõpuni (kuni aastani 2010), misjärel ka need hävitatakse. Töötajatega seotud pikaajalisele säilitamisele kuuluv dokumentatsioon on halduri poolt antud hoiule Eesti Äriarhiivi osaühingule. Pankrotimenetluse aegset dokumentatsiooni kohustub pankrotihaldur säilitama

§-s 60 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et Katrin Prükk’i esitatud korrigeeritud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ning 3 nõuetele.

Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et AS P (pankrotis) korrigeeritud lõpparuanne tuleb kinnitada. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul AS P (pankrotis) kui hulgikaubandusettevõtte suutmatus konkureerida turule tulnud suuri kaubanduskette varustama hakanud suurte hulgimüügifirmadega. Võlgniku ümberorienteerumine väiksematele kauplustele ei andnud soovitud tulemust, kuna kasvasid püsikulud transpordile ja likviidsusprobleemid tõid kaasa sortimendi languse, mistõttu võlgnik ei olnud enam 9

(13)2-03-186 (2/1-363/03) konkurentsivõimeline. Samuti on pankrotihalduri hinnangul
  1. aasta kevad-talvel võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetamise käigus tehtud olulisi juhtimisvigu (vara müük lähikondsetele alla turutingimuste, võla tasumisel ühtede võlausaldajate eelistamine teistele). Pankrotihalduri kinnitusel on neid vigu pankrotimenetluses korrigeeritud tagasivõitmisnõuete esitamise kaudu ning juhtorgani liikmete nõuete vaidlustamisega. Kohus leiab, et võlgniku suutmatus konkureerida turule tulnud suuri kaubanduskette varustama hakanud suurte hulgimüügifirmadega on tingitud võlgniku juhatuse liikmete planeerimis- ja organiseerimiskohustuse rikkumisest. Osaühingu juhatuse liikme kohustuse hulka kuulub äriühingu töö planeerimine ja plaanitu elluviimiseks äriühingu töö organiseerimine. Lisaks nimetatule on juhatuse liige kohustatud teostama äriühingus kontrollifunktsiooni, mille käigus muu hulgas kontrollima, äriühingu töö tulemusi. Juhul, kui võlgniku juhatuse liikmed oleksid planeerinud äriühingu tegevust nõuetekohase hoolsusega, oleksid nad pidanud ette nägema konkurentide tegevuse ulatust ja mahtu ning nimetatuga arvestama. Seda aga võlgniku juhatuse liikmed teinud ei ole, mistõttu äriühing muutus maksejõuetuks, kuna ei suutnud teiste hulgimüügifirmadega konkureerida. Lisaks nimetatule on võlgniku maksejõuetust süvendanud muud juhtimisvead, s.o võlgniku vara müük lähikondsetele turuhinnast odavamalt ja võlgniku kohustuste täitmisel ühtede võlausaldajate eelistamine teistele.
  2. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Katrin Prükk on esitanud taotluse ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest AS P (pankrotis) pankrotimenetluses pärast AS P (pankrotis) kustutamist registrist. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. AS P (pankrotis) pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses järgmisi olulisi toiminguid: dokumentatsiooni võlgnikult ülevõtt, arvestuse ja hoiustamise korraldamine, hoiutähtaja ületanud dokumentatsiooni hävitamise korraldamine; pankrotivara ülevõtt ja vara hoiu korraldamine kuni müügini; pankrotivara müük (s.h enampakkumiste korraldamine); töölepingute lõpetamine, töötajatele riigilt hüvitise taotluste koostamine ja väljamaksmiseks esitamine; töö debitoorse võlgnevusega, tagasivõitmistega, võlausaldajate nõuetega; dokumendirevisjoni ja pankrotimenetluse aegse raamatupidamise korraldamine; võlgniku esindamine kohtus nõude tunnustamise vaidlustes; võlausaldajate üldkoosolekute ja toimkonna koosolekute läbiviimine ja protokollimine; aruannete, s.h lõpparuande ja jaotusettepanekute koostamine ja kohtule esitamine; jaotiste alusel väljamaksete tegemine. 10

(13)2-03-186 (2/1-363/03) Halduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 918 883.19 krooni. Katrin Prükk’ile on välja mõistetud ja makstud esialgne pankrotihalduri tasu summas 48 000 krooni, milline kuulub lõpparuande kinnitamisel määratava tasuga tasaarvestamisele.

§ 651

lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 918 883.19 krooni halduri tasu alammäär 114 888 krooni ja

§ 651lg 2 kohaselt on tasu ülemmäär 141 577 krooni.

Korra § 3 lg 6 alusel tasaarvestatakse esialgne tasu pankrotimenetluse lõppemisel pankrotihaldurile määratud tasuga.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu

§ 651lõikes 1 nimetatud alammääras.

Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et pankrotihaldurile on põhjendatud määrata tasu

§ 651

lg 2 toodud ülemmääras, kuna pankrotihaldur on pankrotimenetluses teinud olulisi toiminguid, s.h korraldanud võlgniku dokumentatsiooni vastuvõtu, hoiustamise ja hävitamise, pankrotivara hoiustamise kuni müügini, müünud pankrotivara, lõpetanud töötajatega töölepingud ja koostanud töötajatele hüvitise taotlused, tegelenud debitoorse võlgnevuse väljanõudmisega, tagasivõitmistega ja teostanud dokumendirevisjoni ja korraldanud võlgniku raamatupidamise, esindanud kohtus võlgnikku jms. eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Katrin Prükk’i poolt taotletav halduri tasu summas 136 000 krooni ei ületa

§ 651

lg 2 kehtestatud ülemmäära (141 577 krooni) ja pankrotihaldur on täitnud pankrotimenetluse käigus olulisi ülesandeid, mis on kokku hoidnud pankrotimenetluse kulusid, siis on põhjendatud pankrotihaldurile välja mõista tasu tema poolt taotletud suuruses. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb AS P (pankrotis) pankrotimenetluses määrata pankrotihaldur Katrin Prükk’i lõplikuks tasuks 136 000 krooni. Pankrotimenetluse käigus välja makstud esialgse tasuga tasaarvestamise tulemusena kuulub Katrin Prükk’ile AS P (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisel väljamõistmisele pankrotihalduri tasu summas 88 000 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 88 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 29 040 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 11

(13)2-03-186 (2/1-363/03) 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 66

lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. AS P (pankrotis) lõpparuandele lisatud pankrotimenetluse kulude arvestuse järgi taotleb haldur kohtult järgmiste kulutuste kinnitamist: - transpordikulu 10 006 krooni (marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu, Tartu-Pärnu-Tallinn, TartuVõru-Tartu, kilomeetri tasuga olenevalt kulu tekkimise ajast 3 kroonija 4 krooni); - bürookulu 31 394 krooni (OÜ Advokaadibüroo Advocatus ja OÜ Pepleri Büroo sekretäriteenus, arvuti ja sidevahendite kasutamine, kontoritarbed jmt, arhiivi korrastamine ja selle hävitamiseks ettevalmistamine, dokumentide hoid ja säilitamine, elekter, kommunaalkulud, abonenttasud, bürooruumide rent); - telefonikulu 2 950 krooni (halduri väitel pankrotimenetluse intensiivsem periood kestis kuni märtsini 2004, millega seoses keskmiseks telefonikuluks kuus on 295 krooni); - arhiivi korrastamine ja säilitamine 27 984 krooni (maht 1 100 arhiivikarpi); - vara hoiukulud ja koosolekusaalide rent 4 440 krooni (vara hoid alates pankroti väljakuulutamisest kuni müügini); - majanduskulud 19 187 krooni (kontoritarvete kulu, postikulu, autokütus, sularahas tasutud koosolekusaalide rent); - töötasud (dokumentide korrastamine arhiveerimiseks eraldi töövõtulepingu järgi) 1 500 krooni. Kokku on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kulutusi summas 152 879.62 krooni. Kulutustega on 25.09.2009 võlausaldajate üldkoosolekust osa võtnud võlausaldajad nõustunud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluses tehtud kulutuste kuludokumendid. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et AS P (pankrotis) lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 152 879.62 krooni tuleb kinnitada. 5. Võlgniku likvideerimise otsustamine ja dokumentide üleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 130

lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud määrata AS P (pankrotis) dokumentide hoidjaks Eesti Äriarhiivi osaühing. AS P (pankrotis) lõpetamise otsus on kinnitatud Harju Maakohtu 21.01.2004 määrusega. 12

(13)2-03-186 (2/1-363/03) Kohus, leiab, et Tulenevalt

§ 130lg 5 ja ÄS § 219 lg 1, tuleb AS P (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata Eesti Äriarhiivi osaühing . Merike Varusk Kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.