2-08-7132/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2009, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtulahend 2-08-7132 OÜ Audru Kala hagi Pärnu (endise) kohtutäituri Toivo Lorvi vastu õigusvastase täitetoiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks Pärnu Maakohtu 07.mai 2009 vaheotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pärnu endise kohtutäituri Toivo Lorvi apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja OÜ Audru Kala (reg kood 10296970, asukoht Vahe 23-12, Pärnu linn), esindaja adv Natalia Lausmaa Kostja endine kohtutäitur Toivo Lorvi (ik xxxxxxxxxxx, eluk xxxx xxxx xx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja adv Andrus Kattel Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 07.mai 2009 vaheotsus ja teha asjas lõppotsus.
2. Jätta OÜ Audru Kala hagi Pärnu (endise) kohtutäituri Toivo Lorvi vastu õigusvastase täitetoiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
4. OÜ Audru Kala esitas 26.02.2008 hagi Pärnu kohtutäituri Toivo Lorvi vastu õigusvastase täitetoiminguga tekitatud varalise kahju 950 000 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt viis kostja 12.05.2003 läbi hagejale ja Einar Kelderile kuulunud vallasvara (kalatööstuse hooned asukohaga Pärnumaa, Audru vald, Lindi küla) enampakkumise. Riigikohtu 06.04.2005 otsusega tunnistati 12.05.2003 toimunud enampakkumine kehtetuks enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu. Hageja leiab, et kohtutäitur tekitas talle ebaseadusliku täitetoimingu läbiviimisega kahju 950 000 krooni, mille ta palus kostjalt välja mõista. Kostja vastus
5. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu. Väidetavalt hageja õigusi rikkuv ja kahju tekitanud enampakkumine toimus 12.05.2003 ja hageja pidi sel päeval teada saama kahju tekkimisest ja seda tekitanud isikust. Hagi aegumine algas 13.05.2003 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi aegus nõue 13.05.
6. Hagi on esitatud kohtusse alles 26.02.
7. Hageja oleks saanud esitada kahju hüvitamise nõude kohtusse koos enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
8. Maakohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja otsustas jätkata menetlust.
9. Vaheotsuse põhjenduste kohaselt on nii hageja kui ka kostja viidanud aegumise kohaldamise osas korduvalt lisaks TsÜS regulatsioonile ka riigivastutuse seadusele (RvastS – eelkõige §-le 17), milline õigusakt antud juhul aga kohaldamisele ei kuulu, kuna kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg-st 2 tulenevalt peab kohtutäitur oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Kohus lähtus kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja väljaselgitamisel TsÜS § 150 lg-st 1, milles sätestatu järgi on aegumistähtaeg kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
10. Kohtutäituri poolt tehti vaidlusalune täitetoiming 12.05.
11. Seda tuleb lugeda aegumise tähtaja arvutamise alguseks, kuna hiljemalt antud ajahetkel pidi hageja saama teada talle tekkinud kahjust. Küll aga ei saa eeltoodud tähtajale koheselt otsa liita kolme aastat ning leida sellisel moel nõude aegumistähtpäev, kuna TsÜS § 160 lg-st 1 tulenevalt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi vaidlusaluse täitetoimingu kehtetuks tunnistamiseks esitati Pärnu Maakohtule 23.05.
12. Nimetatud asjas lõppes menetlus hagi rahuldamisega Riigikohtu 06.04.2005 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-25-05, kus Riigikohus tunnustas enampakkumise kehtetust, ehk teisisõnu tunnistati enampakkumine mittekehtivaks. Ülaltoodu põhjal luges kohus vaidluse aluseks olevast täitetoimingust tuleneva aegumistähtaja Pärnu Maakohtusse 23.05.2003 esitatud ja Riigikohtus 06.04.2005 lõpplahendini jõudnud menetluse ajaks peatunuks. Enne eelnevat menetlust kestis aegumise tähtaeg 10 päeva (12.0523.05.2003). Käesolev hagiavaldus esitati kohtule 26.02.
13. Riigikohtu otsuse ja praeguse tsiviilasja algatamise vahe on kaks aastat, kümme kuud ja kakskümmend päeva. Seega kui aegumistähtaja sisse arvata ka 2003.a kestnud 10 päeva, on kohtumenetluste vaheliseks ajaks kaks aastat ja üksteist kuud. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et käesolev nõue ei ole aegunud. 3 Apellatsioonkaebuse põhjendused
14. Kostja palus vaheotsuse tühistada ning teha asjas lõppotsus, millega tuvastada nõude aegumine ja menetlus asjas lõpetada ning menetluskulud jätta hageja kanda.
15. Vaheotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Ebaõige on ka vaheotsuse resolutsioon. Resolutsioonis oleks tulnud lahendada aegumise küsimus, mitte taotlus aegumise kohaldamiseks. Kostja ei vaidlusta vaheotsust osas, milles kohus leidis, et aegumine hakkas kulgema 12.05.2003, s.o enampakkumise ajast.
16. TsÜS § 150 lg 1 ja RvastS § 17 lg 3 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja sai vara omandist ilmajäämisest ja selle müügihinnast teada 12.05.2003 enampakkumisel. Seega sai samal päeval teada ka kahjust, mille hüvitamist ta nõuab ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Nimetatud kuupäevast hakkas kulgema TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg. Kostja leiab, et nõue on aegunud, kohus oleks pidanud tegema lõppotsuse ja menetluse lõpetama.
17. Maakohus eksis TsÜS § 160 lg 1 kohaldamisel. Nimetatud sätte kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas 23.05.2003 hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist ei ole nõudega kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, mistõttu 23.05.2003 hagi esitamine ei peatanud hageja võimaliku kahjunõude aegumist. Nõue kahju hüvitamiseks esitati alles 26.02.
18. Nõude aegumine ei peatunud.
19. Lisaks asus kohus ebaõigele seisukohale RvastS kohaldatavuse osas ja eksis KTS § 6 lg 3 kohaldamisel. KTS § 6 lg 3 sätestab, et kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. RvastS § 17 lg 1 annab kannatanule võimaluse esitada esmalt nõue kahju tekitanud haldusorganile. Sel juhul sätestab RvastS § 18 lg 2 eritähtaja kohtusse pöördumiseks. KTS § 6 lg-st 3 tulenevalt kohaldub nimetatud säte ka kohtutäituri vastutusele. Seega kui isik läbib RvastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, peab ta menetluse tulemusega mittenõustumisel pöörduma kahjunõudega kohtusse 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Hageja esitas kohtueelse kahju hüvitamise nõude 12.09.2006, millele kostja vastas eitavalt 26.09.
20. Hageja pöördus kahju hüvitamise nõudega kohtusse alles 26.02.2008, s.o ligikaudu poolteist aastat pärast kostjalt eitava vastuse saamist. Seega ei järginud hageja RvastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ja ta on kahju hüvitamise nõude õiguse minetanud ning menetlus tuleks lõpetada. Vastus apellatsioonkaebusele
21. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu vaheotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
23. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 12.05.2003 müüs kostja enampakkumisel hagejale ja E.Kelderile kuulunud vallasvara – kalatööstuse hooned asukohaga Pärnumaa, Audru vald, Lindi küla) ja 06.04.2005 Riigikohtu otsusega tunnistati enampakkumine kehtetuks. Hagi 4 enampakkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitas hageja 26.02.
24. Kostja taotles hagile aegumise kohaldamist.
25. Maakohus leidis ebaõigesti, et RvastS ei kuulu kohtutäituri poolt õigusvastase täitetoiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamise asjas kohaldamisele. Nii enampakkumise toimumise kui ka selle kehtetuks tunnistamise ajal reguleeris kohtutäituri vastutust KTS § 6 lg 1, mille kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuste süülise rikkumise eest. Alates 01.01.2002 kehtima hakanud RVastS § 17 lg 1 sätestatu kohaselt võis taotluse kahju hüvitamiseks esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule ja lg 3 sätestas, et taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 150 lg-s
27. TsÜS § 147 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ja lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Aegumise kohaldamiseks on oluline nii RVastS § 17 lg 3 kui ka TsÜS § 150 lg 1 järgi kindlaks teha, millal hageja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, s.o millal tekkis hagejal õigus rakendada õiguskaitsevahendina nõuet kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tekkinud hageja õigus õiguskaitsevahendi rakendamiseks Riigikohtu 06.04.2005 otsusest, vaid õigusvastaselt läbi viidud enampakkumisest. Aegumistähtaeg hakkas seega kulgema enampakkumise toimumisest 12.05.2003, mil hageja sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada, kuna ta viibis enampakkumise juures, või hiljemalt 12.06.2003, mil enampakkumisel vara ostnud isik selle edasi müüs ja hagejale selgus enampakkumise eelse olukorra taastamise võimatus. Õiguste rikkumisest teadasaamine tähendab kahju tekitamisest teadasaamist. Seega aegus hageja kahjunõue hiljemalt 12.06.
28. Kuna hageja esitas hagi enampakkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks alles 26.02.2008, on hagi aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
29. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel ajaks, mil kohtud menetlesid enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, s.o 23.05.2003-06.04.
30. Selleks, et esitada kahju hüvitamise nõue, ei pea olema enampakkumine eelnevalt kehtetuks tunnistatud. Seetõttu ei mõjuta enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlemine kahju hüvitamise nõude aegumist. Kuna kohtule ei esitatud enne 26.02.2008 hagi kahjunõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, aegumine ei peatunud.
31. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Ande Tänav