) § 2 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.
lõike 3 kohaselt võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase Eestist välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.
lg 1 järgi viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.
lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. R.L.il puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning talle kehtestati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki alates 2 10.10.2008 kuni 10.10.2018. Seega kuulub R.L. Eestist väljasaatmisele. Samas ei ole R.L.i Eestist väljasaatmine võimalik, kuna tal puudub kehtiv reisidokument. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Arvestades R.L.i soovimatust aidata kaasa väljasaatmismenetlusele ning seda, et isik saabus pärast väljasaatmist tagasi Eesti Vabariiki ega soovinud KMA-ga teha koostööd, on ilmne, et juhul, kui R.L.it VSK-sse ei paigutata, võib tekkida reaalne takistus väljasaatmismenetluse läbiviimiseks. Kuna R.L.il puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning väljasaatmist ei ole võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu läbi viia, tuleb KMA taotlus rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.