3-09-1555/14

3-09-1555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1555 Haldusasi S.J.i kaebus Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebuse esitaja
3. juuni
4. a avaldusele täielikult vastamiseks kohustamiseks. RESOLUTSIOON
5. Tagastada S.J.i kaebus HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.
6. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale koos kaebuse ja selle 14.09.
7. a täiendusega ning teadmiseks Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
8. S.J. esitas Tallinna Halduskohtule
9. juulil
10. a kaebuse Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi
11. juuli
12. a vastuse peale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Justiitsministeeriumi
13. juuli
14. a vastus tema
15. juuni
16. a avaldusele ei ole antud „vastavuses vastuste seadusega, mis kohustab riigi isikut andma täielikku, mahukat vastust“ kaebuse esitaja püstitatud konkreetsetele küsimustele. Kaebuse esitaja taotleb kohtult Justiitsministeeriumi ametniku kohustamist anda täielik ja mahukas vastus järgmistele küsimustele 1) kas sõnu, mis on seotud sõna „marihuaana“ kasutamisega suulises kõnes ja telefonivestluses, saab pidada kuriteona või mingi kuriteo asjaoluna?; 2)marihuaana taimel on palju sorte, milline marihuaana on seejuures narkootiline, kas iga või ainult see, milles sisalduvad narkootilised ained?; 3) milline kogus (konkreetselt mitu grammi puhasainet) just seda joovastavat, narkootilist jne peab sisalduma, et annaks sellise toime (narkojoobe) millise seisundi tõttu oleks võinud viia teda äärele (enesetapu või midagi selletaolist) ning pöördumatutele füüsilistele kannatustele, mis võivad mõjutada tema elu; 4) EL-s on uimastite käitlemise ja kasutamise faktiks selle uimasti äravõtmine ja ekspertiisi 1 teostamine (et just see äravõetud ese on uimasti ja kuivõrd, s.o kui palju sisaldab narkootilist ainet), mis omakorda annab õiguse ühes või teises teos inkrimineerida. Kas Eestis on sama põhimõte või lihtsalt uimasti abstraktne uimastiks nimetamine (ilma ära võtmata ja ilma ekspertiisita) annab õiguse inkrimineerida kuritegu ning mõista tulevikus kohut selle abstraktse kuriteo eest, teisisõnu mõista kohut mitte teo üle, vaid kuritegu kujutava üldpildi eest abstraktse nimega uimasti.
17. Tallinna Halduskohtu
18. septembri
19. a määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning anti 15-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puudustena märkis kohus, et kaebusest ei selgu, kas haldusorgan on keeldunud esitatud küsimustele vastamast, mistõttu ei saa kohus hinnata kaebuse lubatavust. Samuti ei olnud kaebusele lisatud kaebuse esitaja
20. juuni
21. a avaldust ega ka Justiitsministeeriumi
22. juuli
23. a vastust. Väljastusteate andmetel sai kaebuse esitaja määruse kätte
24. septembril
25. a. Seega puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli
26. september
27. a.
29. septembril
30. a saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus, mille kohaselt ei ole kaebuse esitajal võimalik esitada kohtule oma
31. juuni
32. a avaldus ning sellele antud Justiitsministeeriumi
33. juuli
34. a vastust, kuivõrd kaebuse esitajal puudub raha. Muuhulgas taotleb kaebuse esitaja kohtult vastust menetlusnormi 30-päevase rikkumise küsimuses ning palub teatada, millisesse Euroopa instantsi on tal võimalik kaevata, kui on jäänud ilma efektiivsest õiguste kaitsest kriminaalasjas. Koos vastusega soovib kaebuse esitaja koopiaid 07.septembri
35. a ning
36. septembri
37. a avaldustest.
38. Kaebuse osas ettevalmistavate toimingute tegemiseks pöördus kohus
39. oktoobril
40. a kohtunõudega informatsiooni saamiseks Justiitsministeeriumi poole. Kohus palus kohtunõude adressaadil edastada kohtule kaebuses viidatud S.J.i
41. juuni
42. a avaldus ning Justiitsministeeriumi
43. juuli
44. a vastus eeltoodud avaldusele.
45. Vastus kohtunõudele saabus
46. oktoobril
47. a. Nähtuvalt edastatud kaebuse esitaja avaldusest on Justiitsministeeriumilt soovitud vastust küsimusele, „miks loetakse marihuaanaga seotud kuritegu kuriteoks tervise ja Eesti rahva vastu“. Justiitsministeeriumi 13.juuli
48. a vastuses nr 11-7/754 selgitatakse kaebuse esitajale, et „narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO
49. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO
50. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist, arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust.“ Samuti viidatakse ka teistele rahvusvahelistele õigusaktidele, millest tulenevad Eestile vastavad kohustused.
51. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 9 lõikest 2 kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest. Seega eeldab kohustamistaotluse esitamine, et kaebuse esitaja oleks taotlusega toimingu sooritamiseks haldusorgani poole pöördunud ning haldusorgan on keeldunud taotletud toimingut sooritamast. Nähtuvalt käesoleva haldusasja materjalidest on kaebuse esitaja pöördunud
52. juunil
53. a selgitustaotlusega Justiitsministeeriumi poole, soovides saada vastust küsimusele, miks loetakse marihuaanaga seotud kuritegu kuriteoks tervise ja Eesti rahva vastu. Viidatud taotlusele on haldusorgan ka vastanud ning selgitanud vastavat temaatikat, mistõttu ei ole Justiitsministeerium keeldunud vastamast kaebuse esitaja taotlusele. Seega ei ole käesoleval juhul täidetud kohustamistaotluse lubatavuse eeldused. Seda enam, et kohtule esitatud kohustamistaotluses toodud küsimused ei 2 lange mitte ükski kokku Justiitsministeeriumile
54. juuni
55. a avalduses esitatud küsimusega. Kaebuse esitajal puudub õigus taotleda kohtult haldusorgani kohustamist vastata küsimustele, millele vastuse saamiseks eelnevalt haldusorgani poole pöördutud ei ole. Muuhulgas selgub kaebuse täiendusest, et kaebuse esitaja eesmärgiks on koguda tõendeid seoses tema osas poolelioleva kriminaalasjaga. Halduskohtumenetlus selleks ette nähtud ei ole, vaid kriminaalasja menetlus, sh tõendite kogumine, toimub Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras,
56. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kuivõrd kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
57. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul ei ole kaebuselt riigilõivu tasutud, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Aga ka juhul, kui riigilõiv oleks kaebuselt tasutud, ei kuuluks see kaebuse esitajale tagastamisele, kuivõrd kaebus tagastatakse selle esitajale kaebeõiguse puudumisel.
58. Kaebuse esitaja on taotlenud vastust menetlusnormi 30-päevase tähtaja rikkumise küsimuses. Kuivõrd kohus on sellele vastanud juba
59. septembri
60. a määruses, ei pea kohus põhjendatuks viidatud määruses toodud seisukohti uuesti üle korrata.
61. Kaebuse esitaja on taotlenud koopiaid
62. septembri
63. a ja
64. septembri
65. a avaldustest.
66. septembri
67. a määrusega tagastati kaebuse esitaja
68. septembri
69. a avaldus. Seega on avaldus tagastatud peale käiguta jätmise määrusele vastuse saamist, mistõttu on kohtult taotletud toiming juba sooritatud. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis tagastab kohus koos sellega ühtlasi ka
70. septembri
71. a kaebuse täienduse.
72. Kaebuse täienduses soovib kaebuse esitaja infot Euroopa instantsi kohta, kelle poole saab ta kaebusega pöörduda, kui on ilma jäänud efektiivsest kaitsest kriminaalasjas. Kohus selgitab, et tulenevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (RT II 2000, 11, 57) artiklitest 34 ja 35 on kaebuse esitajal võimalik kuue kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist pöörduda individuaalavaldusega Prantsusmaal Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, kui ta leiab, et on rikutud mõnda tema subjektiivset õigust, mis tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist või selle lisaprotokollist ning kaebuse esitajal ei ole õnnestunud oma väidetavaid õigusi kaitsta Eesti kohtutes (kõrgema kohtu otsus või asja menetlust lõpetav määrus peab olema jõustunud – st siseriiklikud edasikaebamise võimalused peavad olema eelnevalt ammendatud). Lea Kuuse kohtunik 3