ja TMS § 31 õigusvastaselt neid võimalusi, mida kinnipeetaval on vangistusseaduse muude sätete kohaselt õigus kasutada. Tartu Vangla vastuväited kaebusele Tartu Vangla leiab, et Kalev Mikkus'e kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. 2 Kaebuses märgitu kohaselt leiab K.Mikkus, et Tartu Vangla toiming, temale laekuvatelt summadelt kinnipidamiste teostamine on õigusvastane põhjusel, et mahaarvamised tehakse summadelt, mis on väiksemad ühe kuupalga alammäärast, viidates seejuures täitemenetluse seadustiku (TMS) § 133 lg
) § 44 sätestab täpsemalt, kuidas vanglas kinnipeetavale laekuvad summad jagunevad. Kinnipeetavale laekuva rahasumma alammäära, mille suhtes jaotust ei tehta, kehtestatud ei ole. Seega teostatakse igalt kinnipeetavale laekuvalt summalt, selle suurusest olenemata
Kaebaja poolt viidatud TMS § 133 lg 1 sätestab, et arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Eelkirjeldatud säte reguleerib kohtutäituri mitte vangla tegevust. Vangla täidab arestimisaktides märgitut. Kaebaja poolt kaebusele lisatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt on mõeldud krediidiasutusele, kus võib olla kaebaja hoiud või arveldusarve. Vangla ei ole krediidiasutus. Teine lisatud akt on nõude arestimise akt kinnipeetava sissetulekust ning selles puudub viide TMS § 133 lg-le 1 ning vangla täidab seda vastavalt aktis märgitule ja teostab kinnipidamisi TMS § 31 ja
märgitud alustel.
lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Vabastusfondi summade hoiustamise võib lõpetada
lg 3 kohaselt pärast seda, kui vabanemisfondi on hoiustatud summasid kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, samas võib
Eeltoodut arvestades ei ole Tartu Vangla toiminguga, kaebajale igakuiselt saadetud raha
lg-s 2 nimetatud alustel jaotamisel kaebaja õigusi rikkunud, kuna Tartu Vangla teostab toimingud seaduse alusel. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vabastusfondi kogunevat raha ei võeta temalt ära, vaid makstakse temale välja vabanemisel. Asjaolu, et kaebaja sooviks ühes kuus vanglas rohkem raha kulutada, ei ole veel tema õiguste rikkumine. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab Kalev Mikkuse kaebuse rahuldamata. 3 Kalev Mikkus taotleb Tartu Vangla poolt tema isikuarvele igakuiselt laekuvate summade arvelt täitenõuete täitmise ning raha vabastusfondi suunamise õigusvastasuse tuvastamist. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 teisele lausele võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtule esitatud (korduvates) kaebuse täpsustustes märgitust lähtudes on kaebuse esitaja põhjendatud huviks jätkuvate õigusvastaste toimingute lõpetamine ( preventiivne huvi) ja ka soov esitada vangla vastu kahjunõue. Kohus on seisukohal, et Kalev Mikkuse poolt esitatud tuvastamiskaebus on lubatav. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla toiming - temale laekuvatelt summadelt kinnipidamiste teostamine on õigusvastane põhjusel, et mahaarvamised tehakse summadelt, mis on väiksemad ühe kuupalga alammäärast. Siinkohal viitab kaebuse esitaja TMS § 133 lg-le 1. Raha vabastusfondi hoiustamine on kaebuse esitaja arvates õigusvastane seetõttu, et kaebuse esitajal jääb vanglasiseseks kasutamiseks liiga väike summa. Sellest ei jätku, et tasuda teenuste eest, mida kinnipeetaval on õigus kasutada, kuid mille eest on ta kohustatud ise tasuma. Kohus on seisukohal, et viide TMS § 133 lg-le 1 ei ole asjakohane. Täitemenetluse seadustiku nimetatud säte räägib konto arestimisest krediidiasutuses. Kaebusele lisatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt on saadetud kaebuse esitajale teadmiseks, et arestitakse tema konto, aktil märgitu kohaselt krediidiasutuses Swedbank (tl 4). Asjassepuutuv on kaebusele lisatud teine akt - nõude arestimise akt kinnipeetava sissetulekust (tl 3). Selles aktis osundab kohtutäitur TMS §-le 31 ja
§-le
Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et TMS-s § 31 ning
§-s 44 sätestatu piirab kinnipeetavale laekuva raha oma huvides kasutamise võimalusi. Samas ei ole kohtu arvates alust asuda seisukohale, et selline piirang on õigusvastane. Täitemenetluse algatamise aluseks on jõustunud kohtulahendid. Jõustunud kohtulahendite kui täitedokumentide alusel toimub võlgnikult võlgade sissenõudmine täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgade tasumise kohustus on ühesugune nii vabaduses viibival isikul kui kinnipeetaval. Seaduslik võlgade tasumise kohustus piirab rahaliste vahendite kasutamise õigust ja võimalusi kõikidel isikutel, nii vanglas karistust kandvatel isikutel kui vabaduses viibivatel isikutel.
Õige on vastustaja seisukoht, et võimaluste puudumine ühes kuus vanglas rohkem raha kulutada ei tähenda, et rikutakse kaebaja õigusi. Raha kulutamise võimalused sõltuvad kinnipeetava sissetulekutest. Kinnipeetava kindlustamine tööga vanglas tähendaks võimalust suurendada tema sissetulekuid. Samas saab vangla kindlustada kinnipeetavad tööga vastavalt võimalustele (
Kohtu veendumusel on õige vastustaja väide, et rahaliste nõuete vanglas täitmise korra kehtestamisel on arvestatud kinnipeetavate eripäraga, st asjaoluga, et nad on riigi ülalpidamisel. 4 Riiklik ülalpidamine tähendab kohtu arvates seda, et riik tagab vangistuses viibivatele isikutele elementaarsete vajaduste rahuldamise riigi kulul. Kinnipeetavatele peavad riigi kulul olema tagatud nõuetele vastavad elamistingimused (kamber) ja toitlustamine, vajadusel vangla riietus, võimalus lugeda raamatukogus üleriigilisi ajalehti ja ajakirju, jälgida üldkasutatavates ruumides TV saateid, antud võimalus tegelda kehakultuuriga. Riigieelarvest finantseeritakse põhi- ja keskhariduse ning kutsehariduse omandamine vanglas ning tervishoiuteenuste osutamine. On loomulik, et vangistusseaduses sätestatud täiendavate võimaluste kasutamine saab toimuda kinnipeetava enda kulul. Nii kannab kinnipeetav elektriseadmete kasutamise kulud juhul, kui tal on lubatud omada isiklikku raadiot või televiisorit või muid elektriseadmeid, oma tarbeks ajalehtede või ajakirjade tellimise eest tuleb kinnipeetaval samuti ise tasuda. Kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise kulusid ei pea tingimata tasuma kinnipeetav, seda võib teha ka kokkusaamisele tulnud isik. Kirjavahetuse pidamiseks on lubatud saata vanglasse kirjaümbrikke ja marke. Summade hoiustamine vabastusfondi toimub kinnipeetava huvides, et vabanemisel oleksid olemas esmaseks toimetulekuks vajalikud vahendid. Vabastusfondi hoiustatud raha makstakse välja vabanemisel. Vabastusfondi summade hoiustamise võib lõpetada
lg 3 kohaselt pärast seda, kui vabanemisfondi on hoiustatud summasid kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, samas võib
Kohtu veendumuse kohaselt ei ole TMS §-s 31 sätestatud rahaliste nõuete täitmise kord ja
lg-s 2 sätestatud kinnipeetavale laekuvate rahaliste vahendite jaotus vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.