← Eesti

3-09-1951/29

Obsah (4)§ 26§ 31§ 6§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinn, 27.01.2010 Haldusasja number 3-09-1951 Haldusasi M.T. kaebus Anija V

§ 26lg 1 p-d 1, 2).

  1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  2. jaanuarist
  3. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  4. veebruaril
  5. k.a (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaebuse esitaja õppis alates 22.08.2002 kuni 16.06.2005 Tallinna Ülikoolis kehakultuuri eriala ning alates 08.2005 kuni 16.16.2008 kehakultuuri õpetajaks. Kaebuse esitaja eksmatrikuleeriti 16.06.2008 seoses õppekava täitmisega täies mahus.
  2. Kaebuse esitaja sõlmis 17.09.2002 AS-ga Hansapank (hilisem AS Swedbank) õppelaenu lepingu, mille alusel võttis ta kolmel korral laenu kogusummas 69 500 krooni.
  3. 25.08.2008 asus kaebuse esitaja tööle Kehra Gümnaasiumisse kehalise kasvatuse õpetajana täistööajaga ning töötab seal jätkuvalt.
  4. 11.06.2009 esitas kaebuse esitaja Anija Vallavalitsusele avalduse õppelaenu kustutamise alustamiseks alates 25.08.
  6. Anija Vallavalitsus keeldus 28.08.2009 kirjaga nr. 6-15/480 õppelaenu kustutamiseks vajalike vahendite saamiseks riigikassale taotluse esitamisest. Kirja kohaselt muutus Riigikogu poolt heaks kiidetud
  7. a teise lisaeelarvega seonduvalt alates
  8. juulist riigipoolne õppelaenu kustutamise kord. Alates
  9. juulist kustutatakse riigi poolt õppelaen ainult
  10. juuli seisuga hüvitise saajatele ning neile, kel tekkis õppelaenu kustutamise õigus veel enne selle aasta
  11. juulit ning kes selleks ajaks olid esitanud ka vastava avalduse ja kellel olid kustutamise alustamiseks nõutavad eeldused täitunud. Kirja järgi oli kaebuse esitaja küll vastava avalduse esitanud, kuid tal ei olnud
  12. juuliks nõutavad eeldused õppelaenu riigipoolseks kustutamiseks täidetud.
  13. 04.09.2009 vaidlustas kaebuse esitaja Anija Vallavalitsuse keeldumise Tallinna Halduskohtus. 22.10.2009 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE ESITAJA VÄITED
  14. Kaebuse esitaja Anija Vallavalitsuse otsusega ei nõustu ja palub selle tühistamist, kuna otsus ja selle aluseks olev seadusesäte (Riigi
  15. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 22 lg 8) on vastuolus Põhiseaduse §-ga 10 ning tuleks seetõttu kohaldamata jätta. Kaebuse esitaja asus õppima Tallinna Ülikooli
  16. aastal kehakultuuri erialale. Kehakultuuri eriala valikul oli üheks otsustavaks teguriks võimalus võtta õppelaenu ning teadmine, et õppelaen kustutatakse riigi poolt kuni 06.07.2009 kehtinud ÕÕS § 18 lg 5 järgi. Kõne all olev regulatsioon kehtis katkematult alates 01.09.2003, sh. ajal, mil kaebuse esitaja tegi oma erialavaliku, samuti ajal, mil kaebuse esitaja tegi oma töökoha valiku. Selle järgi kustutab ametiasutus õppelaenu saanud isiku õppelaenu vastavalt õppelaenu lepingule juhul, kui: 1) isik on võtnud õppelaenu; 2) isik on lõpetanud õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus; 3) isik on töötanud vähemalt 12 kuud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse teenistuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures; 4) isik töötab jätkuvalt selle isiku juures või on teenistuses selles ametiasutuses; 5) isik on teinud vastavasisulise avalduse ning esitanud nõutavad dokumendid oma tööandjale (Õppelaenu tagasimaksmise ning 2 kustutamise tingimused ja kord § 4). Kaebuse esitaja täitis kõik eelnimetatud tingimused seisuga 25.08.
  18. Veelgi olulisem mõju oli lubatud õppelaenu kustutamisel kaebaja töökohavalikule – üks argumentidest, miks ta nõustus kandma lisakulu elukohast Tallinnast Kehrasse sõitmisel oli riigi lubadus, et antud töökohal töötamise ajal tasub riik tema eest õppelaenu makseid. Seega on kaebuse esitaja lähtunud nii erialavalikul (õpetaja) kui õppekava realiseerimiseks vajalike finantsotsuste tegemisel heauskselt riigipoolsest lubadusest, et riik hüvitab tema õppelaenu maksed ÕÕS kohaselt. Kaebuse esitaja ei otsinud kooli ajal teisi õppemaksu tasumise võimalusi kui õppelaen, kuna õppelaenu kustutamise korral ei oleks selleks vajadust olnud. Samuti on kaebuse esitaja asunud tööle avalikus sektoris elukohast erinevas linnas kaalutlusel, et see on tingimus riigipoolseks õppelaenu hüvitamiseks. Anija Vallavalitsuse otsusega rikutakse kaebuse esitaja õiguspärast ootust. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.
  19. Kaebuse esitaja tegi enam kui seitsme aasta jooksul väga olulisi elukorralduslikke otsuseid, tuginedes muuhulgas riigi aastaid kestnud lubadusele, kustutada eespool loetletud tingimuste täitmisel õppelaen, ning on veendumusel, et nimetatud lubaduse tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Kaebuse esitaja ei nõustu riigi
  20. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas esitatud seisukohaga, et isiku õiguspärase ootuse riivest saab rääkida juhul, kui haridust on mindud omandama vaid õppelaenu hüvitise saamiseks, kuna õppelaenu hüvitisel on väga oluline osa hetkel, mil inimene teeb oma majanduslikud kaalutlused. Õppelaenu kustutamisel oli oluline osa otsuses, mis eriala õppima asuda ning kuidas seda finantseerida. Olles tõendanud, et ilma kõnealuse seadusemuudatuseta hüvitaks riik alates
  21. aasta septembrist kaebuse esitaja õppelaenu makseid, jääb kaebuse esitaja olulisel määral ilma sellest, mida eeldas eriala ning töökoha valikut tehes, ning sellest tulenevalt on tõendatud negatiivse mõju olemasolu. Riik on võtnud kasutusele kaebuse esitajat väga oluliselt koormava abinõu, lõpetades lubatud õppelaenu kustutamine täielikult, püüdmata leida mõnda kaebajat vähem koormavat abinõu. Sellest tulenevalt pole kõnealune abinõu vajalik. Ka ei ole abinõu mõõdukas, kuna õppelaenude kustutamise kaotamise näol ei ole tegemist riigieelarve mastaape arvestades sellise kokkuhoiuga, mis ähvardaks riiki pankrotiga või omaks avaliku huvi seisukohast mingit muud väga olulist mõjupunkti. Samuti rõhutab kaebuse esitaja, et seaduse väljakuulutamise ning seaduses sätestatud kriteeriumite täitmise tähtaja vahele jäi neli tööpäeva, mis ei ole piisav, et kohaneda ning oma finantsilised ressursid ümber korraldada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  22. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Korraldus on õiguspärane ja vastavuses HMS §-ga
  23. Õppelaenu tagastamisega riigieelarvelistest vahenditest seonduv oli Anija Vallavalitsusele tulenev avalik-õiguslik ülesanne, mida ta pidi täitma ainult seaduse alusel talle riigieelarvest selleks eraldatud rahaliste vahenditega. Anija Vallavalitsus pidi 3 taotluse lahendama kooskõlas kehtiva seadusandlusega, sh arvestama riigi
  24. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate muudatustega. Kuna kaebuse esitaja ei olnud 01.07.2009 seisuga töötanud Kehra Gümnaasiumi õpetaja töökohal 12 kuud, ei saanudki Anija Vallavalitsus kaebuse esitaja taotlust õppelaenu kustutamiseks rahuldada.
  25. Anija Vallavalitsuse korraldus nr 6-15/480 on kooskõlas ÕÕS-iga ega riku kaebuse esitaja õigusi. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega eeldab kaebuse rahuldamine, et Anija Vallavalitsus on õigusvastaselt keeldunud kaebuse esitaja taotluse rahuldamisest. Korralduse andmise õiguslik alus ei ole vastuolus PS-iga. Vastustaja nõustub riigi
  26. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskirjas esitatud arvamusega, et õiguspärase ootuse rikkumise väite puhul tuleks tõendada, et isikul tekkisid hariduse omandamisega seotud laenuga kaetud kulud vaid seetõttu, et ta teadis, et tal on tulevikus õigus õppelaenu kustutamisele riigieelarve vahenditest. Teisisõnu saaks õiguspärase ootuse riivest rääkida vaid juhul, kui kaebuse esitaja oleks läinud haridust omandama vaid seetõttu, et saada tulevikus õppelaenu kustutamist riigieelarve vahenditest. Kaebuse esitaja ei saanud õppelaenu võtta selle kustutamise eeldusel ka seetõttu, et õppelaenu võttes ei saanud tal olla teadmist, et laenu kustutamiseks õiguse tekkides on ta saanud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse tööle või teenistusse või on ta endiselt sellel tööl. Paljasõnaline on kaebuse esitaja tõendamata väide, et kehakultuuri eriala valikul ja õppekava täitmisel oli tal kindel kavatsus asuda tööle õpetajana.
  27. Vastustaja hinnangul ei ole riigi
  28. aasta teise lisaeelarves seaduse § 22 lõikega 8 seonduvalt rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna muudatused ÕÕS-is hoidsid riigile majanduslikult raskel ajal kokku rahalisi vahendeid ning olid sellest lähtuvalt vajalikud. Paljasõnaline on kaebuse esitaja väide, et riik ei ole otsinud võimalusi saavutada samasugune kokkuhoid kaebuse esitajat vähem koormava abinõuga. ÕÕS-i kõnealuste muudatustega saavutatud kokkuhoid kaalus üles kaebuse esitaja materiaalsed huvid ning sellest tulenevalt on kõnealune abinõu ka mõõdukas. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et seadusemuudatuse negatiivne mõju on tõendatud sellega, et kaebuse esitaja jääb ilma sellest, mida ta eeldas eriala ja töökoha valikul. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et õppelaenude kustutamise lõpetamisel on väga oluline negatiivne mõju tema majanduslikule olukorrale. Kui kaebuse esitajat oleks ÕÕS-iga seonduvatest muudatustest teavitatud varem, ei oleks ta sellegipoolest saanud täita ettenähtud kriteeriumit, omada 12-kuulist teenistusstaaži seisuga 01.07.
  29. KOHTU PÕHJENDUSED
  30. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Anija Vallavalitsus on
  31. augusti
  32. a kirjaga nr. 6-15/480 (kohus tõlgendab kirja haldusaktina – Anija Vallavalitsuse korraldusena) õiguspäraselt keeldunud kaebuse esitaja õppelaenu kustutamise taotlust rahuldamast põhjusel, et
  33. juuli
  34. a seisuga ei olnud kaebuse esitajal eeldused õppelaenu 4 kustutamiseks täidetud. Kaebuse esitaja taotlus on esitatud 11.06.
  35. Nii taotluse esitamise kui ka selle lahendamise ajal, 28.08.2009, reguleeris õppelaenu kustutamist Õppetoetuste ja õppelaenu seadus (edaspidi ÕÕS). ÕÕS-i muudeti 18.06.2009, mil Riigikogu võttis vastu „Riigi
  36. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ (edaspidi Lisaeelarve seadus), mille §-ga 22 tehti muudatused ka ÕÕS-is. Lisaeelarve seaduse § 22 p 8 järgi loeti ÕÕS § 30 seni kehtinud tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendati lõikega
  37. Lisaeelarve seaduse vastuvõtmise tulemusena kehtis ÕÕS § 30 alates 01.07.2009 järgmises redaktsioonis: „§
  38. Õppelaenulepingute kehtivus

(1)Isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342), saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. (RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riigi tagatud õppelaenu tagasimaksmata osa kustutatakse kuni
  1. aasta
  2. septembrini kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 361 lõike 6 alusel, tingimusel et isik vastab õppelaenu kustutamise eeldustele ja esitab taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, enne
  3. aasta
  4. juulit. (RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)“ Lisaeelarve seadus avaldati Riigi Teatajas 26.06.2009 (RT I 2009, 35, 232) ning jõustus 06.07.
  5. ÕÕS-i puudutavad muudatused jõustusid Lisaeelarve seaduse § 23 lg 2 järgi aga varem, 01.07.
  6. Kaebuse esitaja väitel on Lisaeelarve seaduse § 22 p 8 vastuolus Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga ning tuleb jätta sellest lähtuvalt kohaldamata. Vastustaja on omakorda seisukohal, et Lisaeelarve seadusega kaebuse esitaja õiguspärast ootust riivatud ei ole ning rikutud ei ole ka proportsionaalsuse põhimõtet. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses puudub siiski vajadus Lisaeelarve seaduse § 22 p 8 põhiseaduspärasuse kontrolliks, kuna tegemist ei ole asjassepuutuva sättega. Kaebuse esitaja taotluse lahendamisel ei pidanud vastustaja juhinduma Lisaeelarve seaduse § 22 p-st 8, vaid ÕÕS §-st
  7. Kaebuse esitaja õigust õppelaenu kustutamisele piiras kaebuse esitaja väitel sisuliselt ÕÕS § 30 lõige
  8. Seega peab kohus võtma seisukoha nii kaebuse esitaja eeltoodud väite osas kui ka vajadusel ÕÕS § 30 lõike 2 kooskõla osas Põhiseadusega. Vaidlus puudub selles, et olles sõlminud pangaga õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks 17.09.2002, kuulub kaebuse esitaja ÕÕS § 30 lõikes 1 sätestatud isikute rühma.
  9. ÕÕS § 30 lõikega 2 piirati isikute õppelaenu kustutamist haridusseaduse (HaS) § 361 lõike 1 (kuni 01.09.2004 kehtinud redaktsioonis) alusel tingimusega, et isik peab vastama 5 õppelaenu kustutamise eeldustele ja esitama taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, enne
  10. aasta
  11. juulit. Nii kaebuse esitaja kui ka vastustaja on eeltoodud sätet tõlgendanud selliselt, et sellest tekkis vastustajal õigus keelduda kaebuse esitaja õppelaenu kustutamisest põhjusel, et kaebuse esitaja ei olnud
  12. juuli
  13. a seisuga täitnud nõuet, olla kohaliku omavalitsuse asutuses tööl vähemalt 12 kuud. Vaidlus puudub selle üle, et 12-kuuline tööstaaž Kehra Gümnaasiumis täitus kaebuse esitajal 25.08.2009 ehk 1,5 kuud hiljem. Seega tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas ÕÕS § 30 lõike 2 järgi peab isikul olema 12-kuuline tööstaaž enne
  14. juulit 2009 või mitte. Kuna ÕÕS § 30 lg 2 eeltoodut sõnaselgelt ei sätesta, saab eeltoodut järeldada vaid juhul, kui asuda seisukohale, et tööstaaži nõuet tuleb pidada õppelaenu kustutamise üheks eelduseks ning ÕÕS § 30 lõike 2 järgi peab vastav eeldus olema õppelaenu kustutamise taotluse esitamisel täidetud. Selleks, et nimetatud küsimusele vastata, tuleb uurida, millised õigusaktid ning millises redaktsioonis kaebuse esitaja suhtes kohaldamisele kuulusid. Kuna ÕÕS § 30 lg 1 järgi toimub õppelaenu tagasimaksmine nii õppelaenulepinguga kui ka enne ÕÕS jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga sai pank kokku leppida riigi poolt tagatud õppelaenu tagasimaksete osas vaid õppelaenulepingu sõlmimise ajal kehtinud korda järgides, tuleb järeldada, et kaebuse esitaja puhul tuleb lähtuda õigusaktidest, mis kehtisid kaebuse esitaja õppelaenulepingu sõlmimise ajal. Nimetatud ajal reguleerisid õppelaenu kustutamist HaS (õppelaenu kustutamise õigus sätestati esmakordselt HaS 01.07.1997 jõustunud regulatsiooni § 361 lõikega 6 (Rk 21.05.97 nr. 344, jõust. 01.07.97)) ning Vabariigi Valitsuse 08.07.1997 määrusega nr 132 kinnitatud „Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagasimaksmisel soodustuste andmise kord“ (edaspidi ka Kord, jõustus 19.07.1997, kehtetu alates 01.09.2004)
  15. HaS § 361 lg 6 (kehtis kuni 01.09.2004) sätestas: „
(6)Isikul, kes eksmatrikuleeriti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusest seoses õppekava täitmisega täies mahus, või isikul, kes lõpetas õpingud selles õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kes asus teenistusse või tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või tööle avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, on õigus riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.“ Eeltoodust saab asuda seisukohale, et HaS § 361 lõige 6 sidus isiku õiguse õppelaenu kustutamisele vaid lõikes 1 nimetatud õppeasutusest eksmatrikuleerimisega seoses õppekava täitmisega täies mahus ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle asumisega, andes samas täpsemate tingimuste ja korra kehtestamise õiguse Vabariigi Valitsusele. Tööstaaži nõuet nimetatud sättest ei tulenenud. HaS § 361 lg 7, mis laiendas lõikes 6 nimetatud soodustusele õigust omavate isikute ringi nende isikutega, kes asusid tööle Vabariigi Valitsuse poolt määratud regionaalarengu seisukohalt prioriteetsesse maapiirkonda eraõigusliku juriidilise isiku juurde või asusid seal tegutsema ettevõtjana, samuti tööstaaži nõuet ei 6 sätestanud. HaS muutmise seaduse eelnõu
  1. aprilli
  2. a allkirjastatud seletuskirjas selgitatakse: „Isikutele, kes pärast õpingute lõpetamist asuvad tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, on ette nähtud soodustus selle näol, et nende õppelaen kustutatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Vabariigi Valitsus võib samasuguse soodustuse anda ka isikule, kes asus tööle Vabariigi Valitsuse poolt määratud regionaalarengu seisukohalt prioriteetsesse maapiirkonda eraõigusliku juriidilise isiku juurde või asus seal tegutsema ettevõtjana, kusjuures sellisel juhul kehtestatakse õppelaenu kustutamise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu sisaldab volituse Vabariigi Valitsusele kehtestada õppelaenu andmise ja tagasimaksmise täpsem kord.“ Seega tuleb asuda seisukohale, et HaS isiku õigust õppelaenu kustutamisele isiku tööstaažiga ei sidunud.
  3. Vabariigi Valitsuse 08.07.1997 määrusega nr 132 kinnitatud „Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagasimaksmisel soodustuste andmise korra“ (edaspidi ka Kord, kuni 01.01.2003 kehtinud redaktsioonis) p-d 19-23 sätestasid: „
  4. Laenu saanud ja pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus riigi- või kohaliku omavalitsuse juurde teenistusse või tööle või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle asunud isiku riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutab nimetatud asutus või isik. (VV m 02.09.98 Nr.191 jõust.09.09.98)
  5. Laenu kustutamist alustab tööandja, kui laenu saanud isik on olnud teenistuses või tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või töötanud avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud. Laenu kustutamine nimetatud asutuse või isiku poolt toimub seni, kuni laenu saanud isik on teenistuses või tööl selles asutuses või tööl selle isiku juures. (VV m 02.09.98 Nr.191 jõust.09.09.98)
  6. Laenu kustutatakse vastavalt õppelaenulepingule, kuid mitte rohkem kui 1/5 ulatuses riigi poolt tagatud laenusummast eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga iga riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures teenistuses oldud või töötatud aasta (12 kuud) kohta. (VV m 09.09.97 Nr. 170 jõust 25.09.97)
  7. Isik, kellel vastavalt seadusele on õigus õppelaenu kustutamisele, on kohustatud teenistusse või tööle asumisel viivitamatult kirjalikult teatama ametisse nimetajale või tööandjale oma kehtivast õppelaenulepingust.
  8. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik peavad arvestust oma teenistujate või töötajate üle, kellel on seadusest tulenevalt õigus õppelaenu kustutamisele riigieelarve vahenditest, ning taotlevad riigieelarve koostamisel selleks vajalikud vahendid. Nimetatud asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik kannab summa, 7 mille ulatuses kustutatakse isiku laen, laenuandjale üle õppelaenulepingus ettenähtud tähtaegadeks.“
  9. Kohus on seisukohal, et Korra p-d 19-23 ei sätestanud isikule õppelaenu kustutamise õiguse omandamiseks täiendavaid kriteeriume võrreldes HaS-s sätestatuga. See nähtub Korra p-de 22 ja 23 viidetest HaS-le, mille alusel tekkis isikul õigus nõuda õppelaenu kustutamist, kuid samuti Korra p-st
  10. Korra p 20 järgi pidi tööandja alustama laenu kustutamist, kui isik on olnud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või tööl vähemalt 12 kuud. Korra järgi ei ole seega tegemist õppelaenu kustutamise õiguse tekkimise täiendava tingimusega, vaid õppelaenu kustutamise konkreetsema korraga, milles nähakse ette õppelaenu kustutamise algus, kuid ka lõpp (vastavalt Korra p-le 20 toimub laenu kustutamine seni, kuni laenu saanud isik on asutuses tööl). Seetõttu tuleb kaebuse esitajal HaS alusel tekkinud õigust õppelaenu kustutamisele ning Korra p-ga 20 tööandjale pandud kohustust alustada laenu kustutamist vähemalt pärast 12 kuu möödumist isiku töötamisest tööandja juures, vaadelda teineteisest lahus. Kuigi kohtule ei ole teada Vabariigi Valitsuse konkreetsed kaalutlused Korra p-s 20 sätestatud ajalise kriteeriumi määramisel, võib järeldada, et selle eesmärgiks oli anda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele aega riigieelarve vahenditest õppelaenu taotlemiseks ning välistada tööandjate koormamine soodustuse andmisega seotud formaalsustega katseajal tööl või teenistuses olevatele isikutele. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline ka asjaolu, et Korra p-de 22 ja 23 järgi pidi isik, kellel on seaduse järgi õigus õppelaenu kustutamisele, juba tööle või teenistusse asumisel tööandjale viivitamatult kirjalikult teatama oma kehtivast õppelaenulepingust ning tööandjad pidid pidama vastavate töötajate üle arvestust. Kord ei pannud seega isikule kohustust esitada tööandjale täiendavat taotlust õppelaenu kustutamiseks 12-kuuse tööstaaži möödudes. Seetõttu tuleb eeltoodud põhimõttest lähtuda ka ÕÕS § 30 lõikes 2 toodu tõlgendamisel ning lähtuda sellest, et ÕÕS § 30 lg 2 ei pannud kaebuse esitajale kohustust, omada Anija Vallavalitsusele õppelaenu kustutamiseks vajalike tõendite ning taotluse esitamisel enne 01.07.2009 õppelaenu kustutamise alustamiseks vajalikku tööstaaži. Küll aga tuleneb ÕÕS § 30 lõikest 2, et HaS § 361 lõike 6 (kuni 01.09.2004 kehtinud redaktsioonis) alusel õppelaenu kustutamise õigust omava isiku, kes on tööandjale esitanud kõik õppelaenu kustutamise alustamiseks vajalikud tõendid, õppelaenu hakatakse kustutama tingimusel, et isik on olnud tööandja juures tööl või teenistuses vähemalt 12 kuud. Tähele tuleb panna seda, et ÕÕS § 30 lg 2 ei reguleeri isiku õigust õppelaenu kustutamisele, vaid õppelaenu kustutamise korda. Õppelaenu kustutamise õiguse tekkimise aluseks on endiselt HaS § 361 lg 6 ning selles ei tee muudatusi ka Korra p-d 19-
  12. Kohus loeb kaebuse esitaja poolt esitatud tõendite (Tallinna Ülikooli diplom, õppelaenuleping, Swedbank’i 03.07.2009 tõend õppelaenu kohta, Kehra Gümnaasiumi ning kaebuse esitaja vahel 25.08.2008 sõlmitud tööleping ning Kehra Gümnaasiumi 28.08.2009 tõend nr. 8-17/2258) alusel tõendatuks, et taotluse lahendamise ajaks oli kaebuse esitaja täitnud kehakultuuri õpetaja magistriõppe õppekava täies mahus, lõpetades õpingud Tallinna Ülikoolis 16.06.2008; tal oli kehtiv õppelaenuleping AS-iga Hansapank ning 03.07.2009 seisuga oli tema õppelaenu jääk 68 920.83 krooni. Samuti loeb kohus tõendatuks, et 25.08.2008 asus kaebuse esitaja tööle Kehra Gümnaasiumisse kehalise kasvatuse õpetajana ning töötas seal jätkuvalt ka 28.08.2009 seisuga. Anija 8 Vallavalitsusele 11.06.2009 esitatud taotluses palus kaebuse esitaja alustada tema õppelaenu kustutamist alates 25.08.
  13. Seega oli kaebuse esitajal taotluse lahendamise ajal olemas nii õppelaenu kustutamise õigus kui ka täidetud oli õppelaenu kustutamise alustamise eeldus – 12-kuuline tööstaaž. Lisaks tuleb märkida, et ÕÕS § 30 ei sätestanud ajalist piirangut õppelaenu kustutamise taotluste lahendamisele ega õppelaenu kustutamisega alustamisele. Samuti ei sätestanud ÕÕS § 30 isikule kohustust esitada koos taotlusega tõend tööstaaži kohta riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses. Seega ei olnud vastustajal alust keelduda kaebuse esitaja taotluse rahuldamisest seetõttu, et kaebuse esitaja ei olnud taotluse esitamise ajaks töötanud Kehra Gümnaasiumis 12 kuud. Käesolevas haldusasjas puudub eeltoodust tulenevalt vajadus ÕÕS § 30 lõike 2 Põhiseadusega kooskõla kontrollimiseks. Seetõttu tuleb kaebus Anija Vallavalitsuse 28.08.2009 korralduse nr. 6-15/480 tühistamiseks rahuldada.
  14. Kaebuse menetlusse võtmise määruses,
  15. oktoobril 2009, asus kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlust kustutamata jäänud õppelaenu kustutamiseks ning õppelaenu kustutamise jätkamiseks tuleb käsitleda kohustamistaotlusena. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-2-1-2-01 leidnud järgmist: „Vastavalt

§ 6lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist.

Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on pädev haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest.“ Korra p 21 (õppelaenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt kustutatakse laenu vastavalt õppelaenulepingule, kuid mitte rohkem kui 1/5 ulatuses riigi poolt tagatud laenusummast eksmatrikuleerimise või õpingute lõpetamise seisuga iga riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures teenistuses oldud või töötatud aasta (12 kuud) kohta. Vastavalt AS Swedbank tõendile oli kaebuse esitaja õppelaenu põhiosa jääk kooli lõpetamise kuupäeval 69 500 krooni. Seega on Korra järgi võimalik kustutada kaebuse esitaja õppelaenu mitte rohkem kui 13 900 krooni ühe töötatud aasta (12 kuu) kohta, mis teeb maksimaalseks kuumakseks 1158,33 krooni. Kohtule esitatud AS Swedbank laenu tagastamise graafikus toodud laenu tagasimaksete korraga õppelaenu põhiosa maksete ülemmäära ei ületata. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka kaebuse esitaja kohustamistaotlus rahuldamisele. 20.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotlust kohtule esitanud ei ole, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tiina Pappel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.